Aasta keskkonnategu on linnuõpe loodusainete õpetajatele

Riina Tobias

riina.tobias@gmail.com

Porr. Foto: Tarvo Valker
Porr. Foto: Tarvo Valker

2012. aasta keskkonnateo tiitli ja 1000eurose preemia pälvis Eesti ornitoloogiaühingu läbi viidud projekt “Linnuõpe loodusainete õpetajatele”, mille algatajaks on läänlane Tarvo Valker. Valkeri kaasabil valmisid ka selle projekti tarbeks loodud jooniste, fotode, helifailide ja kirjeldustega õppematerjal 45 linnuliigi tundmaõppimiseks.

Linnuõppe idee pärineb Tarvo Valkeri sõnul ornitoloogiaühingu suvepäevadel peetud mõttetalgutelt. “Juhtisin seal linnuhariduse töötuba ja oli näha, et loodusainete õpetajatel on väga suur soov üleriikliku linnuõppe järele,” rääkis Valker. “Tegin juhatusele ettepaneku ja õnneks sai see rahastuse.” Projekti rahastas keskkonnainvesteeringute keskus.

Linnuõpet viidi läbi 27 paigas üle Eesti, kokku osales 289 õpetajat. Läänemaal koolitati õpetajaid Haapsalus (juhendas Tarvo Valker) ja Lihulas (juhendas Olavi Vainu). Haapsalus oli linnukoolitus Valkeri sõnul ääretult populaarne, kolmel linnuhommikul käis 25 õpetajat. Alustati varakevadel ning et võimalikult erinevatel aegadel võimalikult palju eri liike õpetada, jätkusid linnulauluhommikud kevade edenedes.

Tunnustus on ornitoloogiaühingule Valkeri sõnul positiivseks üllatuseks. “Et projekt nii suure tähelepanu pälvib, seda ei osanud ette oodata,” ütles Valker. Tema sõnul tegi juba õpetajate esmane tagasiside heameelt ja näitas, et sellist projekti oli väga vaja.

“Linnuõppe projekt eristus teistest väga selgelt – see on suuremahuline ja avaldab ulatuslikku positiivset mõju meie keskkonnale,” seisab keskkonnaministeeriumi selgituses. “Projektis saadud teadmised toetavad õpetajaid lastele loodushariduse andmisel ja tuhanded lapsed saavad lindudest rohkem teada. Projekti saab laiendada ka teistele loodushariduse andjatele nagu lasteaedade õpetajad ja looduskeskuste juhendajad.”

Tarvo Valkeri ja Veljo Runneli loodud 45 linnuliigi määramisjuhistega lehekülg asub siin.

Aasta keskkonnateo tiitlile esitati kokku 9 kandidaati. Tänukirjaga tunnustati
Prangli saare loodusmuuseumi (preemia 200 eurot) ja MTÜd Reuse (preemia 200 eurot).

Keskkonnateokesed

Kõik tänavused tunnustatud on seotud laste ja noorte harimisega, silmapaistvad ettevõtted pakuvad säästlikke ja innovatiivseid lahendusi.

Aasta keskkonnateokeste tiitlile pürgijate hulgast eristus selgelt ja sai võitjatiitli ning 1000-eurose rahalise preemia JCI GO Koja vabaõhuetendus “Naksitrallide Metsakool”, mis on lavastatud tuntud raamatu “Naksitrallid” ainetel.

Veel said tunnustuse:
* Põltsamaa lasteaed Mari projekt “Väikeste veeuurijate õppeaasta lasteaias MARI”, rahaline preemia 200 eurot.
* Eve Schmeimani projekt “Ilmavaatlusvõimaluste loomine Väimela lasteaeda Rukkilill, rahaline preemia 200 eurot.
* Kohtla-Järve lasteaed Punamütsike keskkonnaõppe eest, rahaline preemia 200 eurot.
* Kadrioru Saksa gümnaasiumi õpilased Carolin Krain, Cetlyn Sari, Mariann Adelbert, Simona Šois projekt “Keskkonnapäev Kadriorus”, rahaline preemia kokku 200 eurot.
* Saue gümnaasiumi keskkonnaprojekt “Läänemereäärsete riikide jätkusuutlik areng ja loodus- ja tööstuskeskkonna võrdlus”, rahaline preemia 200 eurot.

Aasta Keskkonnateokese tiitlile esitati kokku 21 kandidaati.

Keskkonnasõbralik ettevõte

Aasta keskkonnasõbraliku ettevõtte tiitel anti välja kahes kategoorias. Keskkonnasõbraliku toote või teenuse kategooria võitjaks kuulutati Rexest Grupp OÜ, kes esitatakse ka Euroopa keskkonnaauhinna konkursi kandidaadiks. Rexest Gruppi peamine eesmärk on vähendada jäätmeteket Eestis ja suunata ringlusse tekkivaid plastjäätmeid. Just plastjäätmetest, sealhulgas kodumajapidamistes tekkivatest plastikpakenditest toodab ettevõte Plastrex nime kandvaid innovatiivseid ehitusmaterjale, mis on omakorda täielikult taaskasutatavad.

Tänukirjaga tunnustati:
Nordic Bioproducts OÜ tootesari BioMINERATA
Sense OÜ ehitatava passiivmaja eest
Uuskasutuskeskus MTÜ.

Keskkonnasõbralik protsess

Keskkonnasõbraliku protsessi kategoorias sai võidu Aravete Biogaas OÜ, kelle tegevus on eeskujuks teistele suurtele põllumajandusettevõtetele. Aravete biogaasijaam toodab peamiselt veise tahe- ja vedelsõnnikust biogaasi, mida kasutatakse elektri- ja soojusenergia tootmiseks. Elektrienergia suunatakse jaotusvõrku ning alates tänavu septembrist saavad Aravete aleviku elanikud soojust just sellest biogaasijaamast.
Tunnustuse sai Tallinna Vesi AS, kes täiendas veepuhastussüsteemi biofiltriga, mille tulemusel vähenes oluliselt nitraatide sisaldus heitvees.

Žüriilt sai kiituse DPD Eesti AS, kes kandideeris keskkonnajuhtimise valdkonnas, ent äsja juurutatud keskkonnajuhtimissüsteemi tulemuste hindamiseks kutsutakse osalema taas järgmisel aastal.

Aasta keskkonnasõbraliku ettevõtte tiitlile kandideeris kokku 7 ettevõtet.

Keskkonnaministeerium korraldab aasta keskkonnateo konkurssi alates 2001. aastast. Konkursi eesmärk on tunnustada viimase 12 kuu tublimaid tegijaid ja innustada nii üksikisikuid kui ka organisatsioone, asutusi ja ettevõtteid võtma eeskuju keskkonnahoiu, keskkonnakaitse, -teavituse ja -teadlikkuse alal tunnustuse pälvinud tegudest. Kandidaate said esitada kõik, kes soovisid tunnustada eraisikuid, asutusi, ettevõtteid ja organisatsioone nende panuse eest keskkonna heaks.

Kõigi tunnustatute tutvustusi näeb siin.

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments