Uudis, et Lihulast kaob viimane politseinik, on kütnud kirgi terves Eestis. Kuidas on see võimalik, et terves linnas, mis siis, et väikses, ei ole kogu aeg kohapeal oma politseinikku? Riik ei paku oma kodanikele enam kaitset!
Tegelik olukord on hullemgi. See piirkonnapolitseinik, kellest Lihula nüüd ilma jäi, ei annaks turvalisust tänavale, sest patrullipolitseinikud kadusid Lihulast juba varem.
Või nagu Haapsalu politseijuht Margus Kaldma selle sõnastas: kuidas parandab turvalisust teadmine, et inimene istub kabinetis? Kuidas see mõjutab, et Lihula tänavatel midagi ei juhtuks? Tegelikult ei mõjuta.
Asi ei ole mitte Lihulas. Terve Läänemaa 2383 ruutkilomeetri peale on keskmiselt kaks politseipatrulli, neist üks on üldiselt Haapsalus. Juba aastaid on meie maakonna politsei hädas töötajate leidmisega, mis pole ka ime, kui palk on alla 600 euro miinus maksud.
Leiame, et Läänemaal on politseid liiga vähe. Kõlab kulunult, aga politseinikud peaksid saama kõrgemat palka ja neid peaks olema rohkem.
Valitsevad erakonnad peavad Eesti Vabariigis kehtestama palga alammääraks 500 eurot kuus, siis korrastuvad ka ülejäänud palgatassemed. Väiksema palgaga ei ole võimalik tänase hinnatõusu juures ära elada. Inimesed on sunnitud ellujäämiseks lahkuma.
oodake veel natuke, pidage vastu, praegu pole veel õige aeg , kannatage veel 5 – 10 aastat küüditamist, siis oleme meie siin toompeal juba viie rikkama seas, siis läheb Lihula elu lihtsaks on vaja vaid toosi tikke ja kanister bensiini