14

Margus Kaldma: Munitsipaalpolitseist oleks abi

Riina Tobias

Riina Tobias

riina.tobias@gmail.com

Margus Kaldma on Lihulasse politseinikku otsinud ka tuttavate seast, aga väike palk on huvilised peletanud. Foto: Arvo Tarmula
Margus Kaldma on Lihulasse politseinikku otsinud ka tuttavate seast, aga väike palk on huvilised peletanud. Foto: Arvo Tarmula

Teist nädalat kütab terves Eestis kirgi politseivaba Lihula teema. Parlamendi liikmed, arvamusliidrid ja ajakirjanikud on šokeeritud, et terve linn jääb politseinikuta.

Tegelikult ei ole Lihula mingi halb erand, vaid peegeldab olusid tervel Läänemaal.

Kordame veel üle, kuidas on Lihula jõudnud seisu, et neil pole oma politseinikku?

1990. aastatel oli Lihulas terve jaoskond oma korrapidamise, uurijate, jälitajate, piirkonnapolitseinike ja patrulliga. Aja jooksul on politseijaoskonnast saanud konstaablipunkt, aga koosseisu järjest vähendati. 2010. aastast oli meil seal 5 töötajat — 4 politseinikku: kaks patrullis, piirkonnapolitseinik, menetleja ja spetsialist, kes ei ole politseinik.

Patrull ei katnud Lihula piirkonda 24 tundi ööpäevas, vaid tegi 11-tunniseid vahetusi — normtundidega on seda poole kuu jagu. Planeerisime patrulli töö nii, et oleks kaetud laevade saabumise ja väljumise ajad, üritused, nädalalõpud, palgapäevad jne.

Kõigepealt läks Lihulast julgestuspolitseisse tööle piirkonnapolitseinik ja tema tööd hakkasid tegema Risti konstaablijaoskonna teised piirkonnapolitseinikud.

Ma arvan, et piirkonnapolitseiniku lahkumist Lihulas eriti ei märgatudki. See, mida märgati, oli, et nüüd pole enam ka patrulli. Üks patrullipolitseinik läks pensionile ja kuna teine üksi patrullida ei saanud ja piirkonnapolitseiniku tööd polnud ta nõus tegema, tõime ta Haapsallu üle. Lihulasse jäid menetleja ja spetsialist. Mõlemad olid tööl nädala sees kl 8–17. Menetleja suhtles jaoskonda tulnud inimestega, võttis vastu avaldusi ja tegi oma menetlustoiminguid. Spetsialist töötas alakoormusega — tema ülesanne oli sisestada materjale, vormistada posti jms.

Menetleja läheb nüüd lapsehoolduspuhkusele ja spetsialisti polnud üksi mõtet Lihulasse jätta. See tähendab, et Lihulasse ei jää kedagi kohapeale istuma.Ruumid, mida kasutasime, andsime vallale tagasi ja vald oli nõus andma meile väiksema kabineti.

Seal hakkab Lihulas olles istuma piirkonnapolitseinik?

See hakkab olema piirkonnapolitseiniku vastuvõturuum, aga seda saab kasutada ükskõik milline sinna tööle minev politseinik, olgu see kriminaalpolitseinik, uurija, piirkonnapolitseinik; patrull saab seal menetlusi teha.

Kui palju on tööd Lihulat teenindaval piirkonnapolitseinikul?

Sõltub hooajast, suvel rohkem.

Piirkonnapolitseinik on praeguse kava järgi Lihulas ühel päeval nädalas, oleme plaaninud selleks esmaspäeva. Muul ajal seal kohapeal politseinikku pole. Vajadusel helistavad inimesed 110 ja kui on juhtum, kus politseid vaja, läheb politseinik kas või keset ööd kohapeale.

Kui on politsei sekkumist vajav väljakutse, sõidab patrull. Kui pole vaja vahetut sekkumist, siis lepitakse inimesega kohtumine kokku. Kuriteoteadete korral tuleb kohale kriminaalpolitseinik. Toon ka näite: inimene avastab, et tema valdusest on mingi aja jooksul midagi ära varastatud, siis ei ole oluline, et politsei jõuaks kohale väga kiiresti, kui inimene vajab aga vahetut ja kiiret abi, siis rakendatakse lähima patrulli põhimõtet.

Kui piirkonnapolitseinik viis päeva nädalas tööajal kohapeal oleks ja päeval mingid nolgid kaklema hakkaks, kas ta siis sekkuks?

Kindlasti sekkuks. Kui piirkonnapolitseinik oli kohal ja tal inimesega menetlustoimingut pooleli polnud, läks ikka tema.

Ka siis, kui vahel oli vaja politseinikku öösel vaatama saata, mis toimus, helistati ikkagi talle, kuigi tema tööaeg oli tööpäeviti kl 8–17.

Aga üle 40 tunni nädalas ta ikka tööd teha ei saanud, nii et 24/7 polnud inimest seal valmisolekus. Ikka reageeriti Haapsalust või kui kohapeal oli patrull, reageerisid nemad.

Praegu kannatabki kõige rohkem reageerimiskiirus ajal, mil meil pole sinna kanti planeeritud maakonnapatrulli.

Kuna üks Lihula patrullipolitseinik on toodud Haapsallu, saame siit välja panna varasemast rohkem patrulle.

Üks patrull on meil kogu aeg väljas. Kuumemail aegadel paneme välja ka lisapatrulle. Need satuvad tavaliselt maakonna äärealadele — Nõva, Risti, Lihula–Hanila.

Kas otsisite Lihulasse uusi patrullipolitseinikke?

Otsisime patrullipolitseinikku ja ka piirkonnapolitseinikku. Mida pole, seda pole, konkursid kukkusid läbi. Esimesel konkursil oli paar kandidaati, aga nad ei vastanud haridusnõuetele, hilisematel pole olnud ühtegi kandidaati.

Käisin rääkimas Lihula tööklubis lootuses, et ehk on nende hulgas mõni kõrgharidusega inimene — nemad saavad tööle tulla politseilise väljaõppeta. Kõrgharidusega inimese saame välja õpetada töö käigus ja spetsiaalselt neile mõeldud väljaõppekursusel.

Olen otsinud ka varem politseis töötanute hulgast ja kõrgharidusega inimeste hulgast, kes töötavad kusagil mujal. Mõni on öelnud, et võiks ju tulla küll, aga palk on liiga väike.

Ja palk on?

Veidi alla 600 euro. Sellest lähevad maksud maha, nii et väga palju ei jäägi.

Praegu õpib Lihula piirkonnast kaks tütarlast politseikoolis. Läänemaale praktikale tuli neist üks ja võimalik, et kunagi seob ta end Läänemaaga. Teine läks Tallinna praktikale ja kahtlustan, et teda me Läänemaal ei näe.

Virtsus on ju ka piirivalvurid, kas neid ei saa kasutada?

Sel suvel toodi Virtsu piirivalvelaev, mille ülesanne on tagada merepäästevõimekus kuni Hiiumaani.

Seal on kolm inimest. Kui neil merepäästejuhtumeid või oma tööülesandeid pole, käivad nad aeg–ajalt ka Virtsu lähiümbruses patrullis.

Aga Lihulas?

Lihulasse ei saa neid saata sellepärast, et merepääste valmisolek peab olema tagatud teatud aja jooksul. Neid Lihulasse saates ei suuda me seda tagada.

Muidugi, kui Lihulas oleks hästi kiiret sekkumist nõudev intsident ja teame, et politseipatrull on veelgi kaugemal, siis ikkagi saadame piirivalvurid sinna. Tavapatrulli nad aga Lihulasse tegema ei lähe.

Piirivalvur patrullib vahel ka koos politseinikuga. Kui peaks olema piirivalve väljakutse, viib politseinik ta paadi peale ja jääb sel hetkel üksi.

Teine võimalus oleks kasutada abipolitseinikke?

Seda me ka teeme. Kuigi Lihula politseinik tuli Haapsallu tööle, satub ta sageli Lihula piirkonda patrullima koos kohaliku abipolitseinikuga.

Vabatahtlike tegevus pole seal väga aktiivne. Lihula kandis on meil üks abipolitseinik, hästi tubli poiss, aga rohkem pole. Ka Hanila vallas mitte.

Me ei arva, et saaksime politseitöö teha ainult vabatahtlike abiga, aga igas külas kasvaks turvatunne, kui neil oleks abipolitseinik.

Kui suured on abipolitseiniku volitused?

Üksi ta väga palju teha ei saa, aga politseiniku kõrval saab midagi teha küll. Kui politseiniku kõrval on abipolitseinik, siis on see juba terve toimkond.

Abipolitseinikul on sekkumisõigus ja ta saab ka päti kinni pidada. Selleks et kaks abipolitseinikku saaksid patrullida, peavad nad läbima palju koolitusi, aga põhimõtteliselt on see võimalik.

Abipolitseinikuks hakkamine eeldab enda head tahet. Päris igaüks ka ei sobi — näiteks see, kes on kriminaalkorras karistatud. Abipolitseinikuks kandideerija peab olema keskharidusega ja Eesti kodanik, olema ka ise kogukonnas lugupeetud inimene.

Noarootsi vallast kandideerib meil praegu kuus inimest, kõik ka vabatahtliku päästega seotud. Nad hoolivad kogukonna tulevikust.

Kas nädalavahetusel on maakonnas keskmiselt üks või kaks politseipatrulli?

Oleme üritanud ikka kahega. Kuu lõpu pühapäeviti pole mõtet kaht patrulli ööpäev läbi hoida. Pigem on kaht vaja pühapäeva hommikupoole, sest elu näitab, et siis kipub rohkem roolijoodikuid olema.

Laupäeviti oleme pannud teise patrulli õhtusele ajale — inimesed pidutsevad õhtuti ja siis tekib ka probleeme.

Kas üks patrull hoiab end rohkem Haapsalus?

Oleme sunnitud teda siin hoidma, sest Haapsalus on kõige rohkem inimesi, ööklubisid, alaealisi ja kõige rohkem probleeme. Ka liiklustihedus on siin kõige suurem.

Saame patrulli hoida seal, kus teda kõige rohkem tarvis on. Kui Nõval on puhkusehooaeg läbi, pole seal mõtet patrulli hoida.

Kuumad punktid on Haapsalu, linna lähiümbrus ja Lihula.

On ju ka liikluspatrull?

Liikluspatrull töötab meil 40 tundi nädalas. Nende vahetused on 8tunnised, kindlat kellaaega pole — täpselt nii nagu vajadus on.

Kas ideaalis võiks Lihulas kunagi jälle olla politseijaoskond?

Ideaalis võiks seal olla piirkonnapolitseinik, kes inimeste muresid lahendaks. Ta peab tihedalt suhtlema vallaga ja inimestega, teadma, kus toimuvad üritused ja millal on koolipeod. Ta tegeleb kõigega — väärtegude, kuritegude, nõuandmise, ennetuse, loengutega.

Kohapeal töötav politseinik saab info kõige kiiremini kätte ja ta saab ka kõige kiiremini reageerida, vähemalt tööajal.

Kas kunagi võib tulla päev, kui Lihulasse oma patrull tagasi tuleb?

Eraldi patrullteenistus ideaalis võiks olla, aga võib–olla väga kauges tulevikus. Senise koosseisuga ei suuda me 24/7 seda seal tagada. See eeldaks, et juurde tuleb 13 inimest, sest arvestama peab ka puhkustega.

Meie ressursse ja vajadust arvestades sinna ööpäevaringset patrulli ilmselt ei tule.

Tegelikult ei ole Lihulas vajadust ööpäevaringse patrulli järele. Neil poleks piisavat töökoormust ja riik peab lähtuma ka rahakoti suurusest.

Kokkuvõttes Lihula piirkond praegu kannatanud pole. See on emotsionaalne lähenemine, et meil kohapeal pole politseinikku.

Elu näitas, et politseinik ei peagi kogu aeg seal kohapeal istuma. Väljakutsed on teenindatud, kuriteod on registreeritud ja menetletud. Midagi tegemata pole küll jäänud.

Lihtsalt teadmine, et kohapeal istub kl 8–17 politseinik, ei anna üksi midagi.

Võib–olla annab?

Võib–olla annab teadmise ja turvatunde. Aga kuidas parandab turvalisust teadmine, et inimene istub kabinetis? Kuidas see mõjutab, et Lihula tänavatel midagi ei juhtuks? Tegelikult ei mõjuta.

Turvalisust tänaval mõjutavad ka paljud muud tegurid, nagu päästevõimekus, tänavavalgustus.

Inimesed on mures, et noored hakkavad rohkem lõhkuma, sest neil pole tegevust. Politsei ei otsi noortele tegevust, sest see pole politsei ülesanne. Tegevust tuleb neile leida eelkõige kodust, koolist ja noorsootööst.

Keegi oli mures, et noored ei lähe õigel ajal tuppa, aga see on lapsevanema kohustus.

Politsei sekkub ikka siis, kui on rikkumine.

Mina saan praegu väita, et politseiteenus Lihulast ei kao, natuke kannatab reageerimiskiirus.

Mis on need sündmused, kus reageerimiskiirus on oluline?

Enamik kuritegusid avastatakse tagantjärele. Reageerimiskiirus on oluline, kui pätt on kohapeal. Teadete puhul, et kuritegu on juba toimunud, ei olene midagi sellest, kas politsei jõuab tunni või kahe pärast. Kiiresti on vaja reageerida joobes juhtide, kakluse või perevägivalla korral. Neid sündmusi pole väga palju.

Statistika näitab, et Lihulas on tänavu olnud 50 kuritegu, Hanilas 24. Neist 50 kuriteost on kiiret reageerimist nõudvaid olnud kümmekond.

Kas reageerida võivad ka teiste maakondade patrullid või trassipolitsei?

Pärnu poole on piiri taga ka ääremaa ja probleemid ilmselt samad.

Kui Pärnu patrull peaks seal olema ja meie piirkonda on väljakutse, saadab keskus sinna nemad. Samuti kui Rapla patrull on Lauknal, siis saadetakse tema Liivile või Kullamaale. Töötab lähima patrulli printsiip.

Ka julgestuspolitsei autod on meie juhtimiskeskuse kaardil näha. Kui nad on lähedal, reageerivad nemad.

Võib–olla oleks mõnes küsimuses abi munitsipaalpolitseist?

See on omavalitsuse rida, aga see eeldab valla piisavat võimekust ja rahakotti.

Läänemaa valdades pole praegu ametis ühtegi korrakaitsega tegelevat inimest. Oleme sellest valdadele ka rääkinud. Näiteks Kohilas toimib munitsipaalpolitsei juba aastaid.

Läänemaal võiks olla pigem mitme valla peal tööl korrakaitsega tegelev inimene. Näiteks koerte–kasside pidamise eeskirja, heakorraeeskirja, alkoholi– ja tubakaseaduse täitmist ei pea tingimata jälgima politsei. Seda saaks vald teha, eriti valla enda kehtestatud eeskirjade korral.

Kui omavalitsus kehtestab oma territooriumil mingi korra, siis on loogiline, et ta suudab selle täitmist ka jälgida. See ei pea olema politsei rida.

Praegu pole üheski vallas tööl menetlejat, aga suurtes valdades nagu Haapsalu, Ridala ja Taebla võiks olla.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
arvaja
arvaja

aga KAITSELIIT TÖÖLE LIHULASSE!!!! Olenemata sellest,et Te oma endist hoonet müüte.Kui hakkate õigel eesmärgil rahvast teenima,olen mina ka käsi!

taun
taun

ega sellest mendist lihulas tolku pole niietnaa, pange parem kaitseliit patrullima ja asi korras,mis passivad niisama

arvaja
arvaja

no te teete ikka mõnuga nalja………..MUPO…….,kes neid kuulama hakkab,noored saadavad nad lihtsalt pikalt,sest enamikul neist puudub vastav väljaõpe ja keegi neid ei karda,ainult naerdakse nende üle…äkki paneks siis hoopis rohelises mundris metsavahid piki Lihula tänavaid jalutama jahikarabiinid õlal?tekib vähemalt respekt.või paneks hoopis kaitseliitlased patrulli,selle asemel,et nad mööda metsi jooksevad ja maksumaksja raha mõttetult kulutavad.kui tahavad metsas jooksta,tehku seda oma raha eest,mingu patrulli(abipolitseiniku staatuses) ja teenigu seal ausalt oma rahva ees kohust ning saagu palka.praegu saavad nad palka mitte millegi eest.

baaside leping
baaside leping

vene kasakad tuleks tasuta kindla peale, saatke kutse

Läänemaalane
Läänemaalane

Jui palju on Eestis suuremaid külasid ja asustatud punkte, kui Lihula auul ? Kas poleks aeg hakata ka Lihula külavalitsuselt küsima, miks nemad rahva eest ei hoolitse, vaid ainult iseenda eest. Võtku mingi nõuniku asemel tööle munitsipaalpolitseinik ja asi on lahendatud. aiskavad rahva raha niisamuti tuulde.

Kerge Joove
Kerge Joove

See kaart kus partullid näha on võik avalik olla!

ätt.
ätt.

Kokkuvõtteks-kehva tantsijat segavad munad !

...
...

ikka kov rahadega!

mullivann
mullivann

oli ju vaja talinabananas mvullivannikabinette ülalpidada ja punaseid lampassipükse kanda

Endine sinikuub
Endine sinikuub
Ikka öeldakse, et kala hakkab mädanema peast. Aga kellegi päid Läänemaa tasandil minu arvamus ära võtma ei hakka. Lihtsalt see saamatus kõiges torgib, ei muud. Läheme ajas tagasi. Kindlasti rohkem oli KORD tagatud maakonnas, mil juhtideks olid meil hr Kivistik, tugevad tegijad hr Juhans ja hr Leesik, hr Sirts. See, mis sünnib tänases päevas, on armetute politseireformide tulemus. Seega – need reformide pead on alati asunud ja asuvad edaspidigi tõenäoliselt Tallinnas. Küll oli vaja ühtpidi politseid reformida 90-ndate lõpus (liikluspolitsei kadumine), siis teispidi reformida 2000 alguses (suurem ametnike koondamine). Need “reamehed”, kes järele jäid, pidid ära tegema kogu eelneva meeskonna… Loe rohkem »
kodanik 2
kodanik 2

Sellise mannetu halamise peale ütleks, et valigu endale jõukohane töökoht, sellel
kohal ju hakkama ei saa.

wpDiscuz