0

Rein Randver: Vana traktoriga enam välja ei vea

Andrus Karnau

Andrus Karnau

andrus.karnau@le.ee

Jälgides, kuidas üks vana traktor alustati reisi Brüsseli poole, tundsin alul hirmu, kas ta ikka nii pika sõidu vastu peab. Ehk peab, sest ettevalmistused olid tasemel ja mõeldud on ka hädavajaliku remondi peale. Teel olev traktor on märk sellest, kui jõuliselt on Eestimaa põllumehed hakanud nõudma võrdseid toetusi võrreldes vanade Euroopa Liidu riikidega. Esialgu ei räägi me veel täielikust võrdsusest, vaid võrdsematest võimalustest. Brüsselis aitab Eesti nõudmisi tutvustada Euroopa Parlamendi liige Ivari Padar.

Lisaks on Riigikogu kinnitamas ühist otsust, mis keskendub samuti otsetoetuste reformimisele ja võrdsustamisele, et Euroopa Liidu siseturul tekiksid lõpuks võrdsed konkurentsitingimused. Euroopal on aeg näidata üles solidaarsust Eestiga, nagu Eesti on korduvalt olnud solidaarne teiste eurotsooni riikidega.

Enne Eesti piiri ületamist tegi protestitraktor novembri keskel peatuse Valgas, kus jäi kõlama maameeste ja linlaste ühine seisukoht, et ebavõrdsetes oludes on üliraske konkurentsis püsida, rääkimata arengust.

Aastaid tõsist tööd teinud põllumehed on kõigele vaatamata siiani visalt vastu pidanud. Harimata põllumassiive on viimastel aastatel üle Eesti isegi vähemaks jäänud, mis on seotud üleminekuga ühelt tootmissüsteemilt teisele. Paarikümne aasta eest tekkisid varasemate majandite asemele keskmised või väiksemad talud ning tegutsema jäid ka mõned suuremad põllumajanduslikud osaühingud. Hiljem olid paljud väiketalud sunnitud tootmise lõpetamise, mistõttu jäi hulk maid sööti. Järk-järgult on asutud neid maid uuesti harima.

Paraku maksab euroliit Eestile toetusi mahus, mille määramisel on lähtutud 2003. aasta põllumajandusliku maa kasutamise seisust. Praegu, mil on käsil arutelu Euroopa Liidu ühtse põllumajanduspoliitika tuleviku üle, tahab Eesti koostöös Läti ja Leeduga ka siin oma sõna sekka öelda.

Ivari Padar on leidnud, et Eesti rohi on sama roheline kui mujal Euroopas ja ka Eesti piim on vähemalt sama valge kui teistes liikmesriikides. Seega peab põllumajandustoetuste ühtlustamise tempo muutuma märksa kiiremaks. Eestile täna pakutava 58 protsendiga euroliidu keskmisest toetustasemest ei saa kuidagi rahul olla. See on selgelt liiga madal ja konkurentsi moonutav number.

Tänane võitlus käib selle nimel, et Euroopa Liidu eelarve aastateks 2014 – 2020 arvestaks ka Balti riikide põllumeeste seisukohtadega. Samuti ei lepi me kavandatava nõudega jätta seitse protsenti toetusõiguslikust maast sööti, mille eesmärgiks on taastada ja säilitada looduslike koosluste elupaiku. Eesti jaoks ei ole taoline kohustus kuidagi põhjendatud. Nagu juba öeldud – meie puhul on aluseks 2003. aasta, mil kasutusest oli väljas ligi 300 000 hektarit põllumajanduslikku maad. Meie seis on hoopis vastupidine – Eestis on veel küllalt maad, mida üles harida.

Nii tulen ühtse põllumajanduspoliitika kujundamisel arvesse võtta liikmesriikide eripärasid ja arvata toetusõigusliku maa hulka ka need hektarid, mis praegu on tootmisest väljas. Toidu tootmine on ju ülioluline mitte ainult Euroopa mõistes, vaid palju laiemalt.

Eestis on iga elaniku kohta põllumaad ligi kaks korda enam kui Euroopa Liidus keskmiselt. Tänu suurele maaressursile ja pikaajalistele traditsioonidele on meie põllumajandus ka tugeva potentsiaaliga. Juba praegu toodetakse teravilja ja piima kaugelt üle sisevajaduse. Suures osas oleme me võimelised tagama oma toidujulgeoleku. Samas annab põllumajandussektor 3,2 ja toiduainetööstus 3,5 protsenti tööhõivest ning viimase toodang moodustab 14,4 protsenti töötleva tööstuse kogutoodangust ja kaheksa protsenti tööstustoodangu ekspordist. Tugev põllumajandussektor toetab laiemalt kogu maaelu, aidates kaasa elu säilimisele maapiirkondades.

Päevinäinud Belarusi Brüsselisse viimine võimaldab omi seisukohti paremini kuuldavaks teha. Põllumehed ei väida Euroopa südames, et nad pole põllumajandustehnika soetamiseks abi saanud. Nende üks sõnum on, et jätkuvalt peavad paljud talud ja osaühingud tööd tegema amortiseerunud masinatega, mis varsti enam välja ei vea.

Rein Randver,
riigikogu liige, SDE

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
wpDiscuz