Maksurevidendid kontrollisid Haapsalu taastusravihaigla ehitajaid esimest korda septembri lõpus ja tulid läinud kolmapäeval uuesti tagasi — neli revidenti Pärnust koos kohaliku politseiga, et töötajad objektilt laiali ei jookseks.
Revideerimisel ilmsiks tulnu paistab kinnitavat sedasama, mida on varem kahtlustatud ja miks on ehitajad maksuameti suurema tähelepanu alla sattunud. Ümbrikupalk.
Pooled Haapsalus kontrollitud ehitajad olid justkui esimest päeva tööl, nad ei olnud justkui töötasu veel saanud ja seepärast ei olnud nende pealt tulu– ja sotsiaalmaksu arvestatud.
See ei saa olla juhus, et samasugune proportsioon, nagu on taastusravihaigla ehitusel, joonistub välja ka Lääne maksukeskuse tänavuste reidide kokkuvõttest. Kokkuvõte näitab, et umbes pooled kontrollitud ehitajad on sellised, kes ei ole ametlikult palka saanud. Kuigi maksuamet hoidub hinnangute andmisest, võib oletada, et mingi osa neist „justkuidest” saab ümbrikupalka.
Tahaks teada, mis nipiga õnnestub ehitusfirmadel ümbrikupalka maksta ajal, mil igamees võib võtta jalad selga ja Soome ehitama minna. Mis vägi sunnib inimesi mustalt töötama ja firmajuhte vahelejäämisega riskima? Paremat aega kui praegu annab ehituses otsida: CO₂ kvoodiraha, veevärki ja kanalisatsiooni ning tee–ehitusse voolavat euroraha peaks jaguma nii palgaks, maksudeks kui ka kasumiks.
