Läänemaa elanikkond vananeb ja väheneb kiiresti

Esmaspäeval avaldatud kohalike omavalitsuste võimekuse uuring ei ole Läänemaa kohta kuigi rõõmustav: elanikkond väheneb ja vananeb eriti kiires tempos, omavalitsused on väikesed ja nende võimekus on pigem kesine kui hea.

Võimekuse üldises edetabelis ei ole mulluse uuringuga võrreldes suuri muudatusi: kes oli ees, on eespool ka nüüd.

Saja võimekama omavalitsuse sisse mahuvad Läänemaalt Haapsalu (24. koht, 66,4 p), Noarootsi (47. koht, 60 p), Lihula (89. koht, 59,9 p), Taebla (97. koht, 53,3 p).

Läänemaa kolm tagumist valda on Risti (162. koht, 43,6), Hanila (165. koht, 43,3 p) ja Martna (210. koht, 32,9 p).

Eesti 226 omavalitsuse tipus on Rae vald 85,7 ja lõpus Õru vald Valgamaal 14,4 punktiga.

Kaks kanget — Noarootsi ja Nõva

Kohaliku omavalitsuse eri näitajate hindamisel sattusid Läänemaalt positiivse TOP 10 hulka Noarootsi ja Nõva. Noarootsi on mahtunud koguni kolme TOPi. Negatiivse poole pealt ehk suuremate langejatena olid kümne seas Risti ja Lihula.

Noarootsi on kümne parema hulgas kohaliku omavalitsuse võimekuse kasvu poolest. Kui aastal 2008 oli vald üldiselt võimekuselt 93. kohal, siis aastal 2010 juba 62. ja mullu lausa 38. kohal. Aastate 2008–2011 peale tuli 47. koht.

Alla 2000 elanikuga omavalitsuste seas on Noarootsi võimekuse poolest koguni 4. kohal. Esikohal on Padise vald.

Noarootsi mahtus ka omavalitsuse finantsolukorra poolest TOP 10 hulka, olles Kihnu ees 7. kohal. Üks põhjus, miks Noarootsi nii kõrgele sai, on valla eriliselt väike laenukoormus.

Elanikkonna heaolu hindamisel oli kaheksa omavalitsust kümnest Harjumaalt. Kaks ülejäänut olid Nõva 8. kohal ja Vihula. Nõva oli samal kohal ka mullu avaldatud uuringus.

Need heaoluvallad on esikümnes tänu kõrgele tööhõivele ja tagasihoidlikule toimetulekutoetuste mahule, selgitavad uuringu koostajad. Elanikkonna heaolu puhul mõõdetakse elanike tulu, töökohtade olemasolu ja toimetulekut.

Nõval ongi toimetulekutoetus elaniku kohta kõige väiksem Läänemaal: alla 5 euro inimese kohta aastas. Suurim on see Martnas — üle 20 euro.

Seitse Läänemaa valda on oma kohta üldjärjestusest rohkem või vähem parandanud.

Suurimate langejate TOP 10 on 8. kohal Lihula, kukkudes 2008. aasta võimekuse üldjärjestuse 66. kohalt mullu 114. kohale. Tema järel kohe 9. on Risti vald, mis oli 2008. aastal 148. ja 2011. aastal 191.


Võimekus sõltub palju elanike arvust

Uuring näitas, et omavalitsuse võimekus sõltub tugevasti elanike arvust. Üle 5000 elanikuga omavalitsused on võimekamad kui väiksemad vallad.

Kõige rohkem ongi oma kohta parandanud omavalitsuste võimekuse pingereas aastail 2008–2011 just 5000–10000 elanikuga omavalitsuste rühm.

Suurema elanike arvuga üksused on kohti kaotanud.

Üsna järsult kukub võimekuse indeks aga seal, kus elanikke on alla 3000. Uuringu koostajad lisavad siiski, et ka väiksemad omavalitsused võivad olla vägagi võimekad.

Ääremaastumine vähendab võimekust

Omavalitsuse võimekus sõltub ka omavalitsuse ääremaastumisest. Ääremaastumise tunnuseks loetakse rahvastiku kahanemist viimase 50 aasta jooksul vähemalt poole võrra või 2000. aastast alates vähemalt 1% aastas. Selle alusel on Eestis 48 ääremaavalda, kus elab 50 000 inimest.

Läänemaal käivad peaaegu pooled vallad ääremaa alla: Martna, Kullamaa, Noarootsi, Vormsi, Risti.

Risk ääremastuda on Nõval, Lihulal ja Hanilal. Riskirühma jäävad vallad, kus elanike tihedus on alla 8 in/km² või mille kaugus suuremast keskusest on üle 50 km. Selliseid on Eesti peale 58, elanikke on 90 000.

Mitteääremaa alla käivad Läänemaal Oru ja Taebla.

Ridalat määratleb uuring kui keskusega nõrgalt seotud külade kogumit. Selliseid on Eesti peale kokku 20 ja neile lubab uuring paremat tulevikku.

Aastail 2008–2011 on ääremaalised ja ääremaastumise riskiga omavalitsused pingereas langenud. Vallad, milles on keskusega nõrgalt seotud külade rühmad, on pingereas oma kohta parandanud. Ridala selle alla siiski ei käi, aastatel 2007–2010 oli vald 131. kohal, aastatel 2008–2011 aga 134. kohal.

Läänemaa — eriti kiiresti vananev maakond

Uuring näitas, et Ida–Virumaa ja Läänemaa on kõige kiiremini vanenevad maakonnad Eestis. Prognoosi kohaselt on neis kahes maakonnas aastal 2030 eakaid ligi 25% ja need maakonnad on ühtlasi kõige eakama elanikkonnaga maakonnad.

Aastal 2030 on noorima elanikkonnaga maakond Harjumaa, kus eakaid on 17%.

Ääremaalistes ja ääremaastumise riskiga omavalitsusüksustes on kuni 19aastaste vanusrühma osakaal vähenenud kõigis maakondades, aga kõige enam Hiiu– ja Läänemaal.

Et noori inimesi on Läänemaal juba praegu vähe ja järjest vähemaks jääb, hakkab ka elanikkond üha kiiremini vananema ja vähenema.

Eestis jätkub elanikkonna koondumine Harju– ja Tartumaale, nii et 2030. aastal moodustab Harjumaa elanikkond üle 43% ja Tartumaa oma üle 11% Eesti elanikkonnast.

2020. aastail läheb Tartumaa rahvastiku arvult Ida–Virumaast mööda ja tõuseb Harjumaa järel teisele kohale.

Prognoosi kohaselt väheneb kõige kiiremini elanike arv ääremaastunud omavalitsusüksustes — ligi kaks korda kiiremini, kui ääremaastumisriskiga kohalikes omavalitsustes.

Läänemaal tähendab see ohtu Martnale, Kullamaale, Noarootsile, Vormsile, Ristile.

Ida–Viru– ja Läänemaal võib elanike arvu langus ääremaastunud ja ääremaastumisriskiga omavalitsustes ulatuda 30%ni.

Omavalitsusüksustes, kus on keskusega nõrgalt seotud külade rühmad (Ridala), väheneb rahvastik aeglasemalt.

Regionaalministri tellimusel on kohalike omavalitsuste võimekust uuritud 2007. aastast. Äsja avalikustatud uuring vaatleb aastaid 2008–2011.

Omavalitsuste võimekust hinnatakse 29 komponendi kaudu, sh majandus, rahvastik, töökohad, tulu elaniku kohta, hariduskulu, töötud jne.

Uuringu koostasid Rivo Noorkõiv ja Kaja Loodla.