Muutlikud ja kõledad suveilmad sundisid plaane muutma paljusid puhkajaid, nii ka mereturiste.
“Kehv suvi, ikka päris kehv,” ütles Suur-Holmi sadamat väisanud aluste arvu kohta sadama kapten Valdo Kivi.
Kivile teadaolevalt tegid mitmed soomlased oma plaanid ringi juba suve algul. “Juunikuu jättis pitseri kogu suvele,” ütles Kivi, “pani igasugustele puhkuseplaanidele põntsu.”
Suur-Holmi sadama kaudu väisas Haapsalut suvel 1107 inimest 379 alusel, arvestamata jahtide- ja rahvarohkeid regatte. Enim tuli külastajaid Soomest – 269 –, kõige kaugemalt tulijad olid USAst ja Austraaliast. Aasta varem võttis Suur-Holmi sadam vastu 683 alust.
“Loodame, et järgmisel suvel läheb paremini,” ütles Kivi.
Ain Saarkoppel Westmeri jahisadamast ei osanud täpset aluste arvu öelda. “100 ja 200 vahel,” ütles ta. Kuna sadam tegutseb esimest aastat, ei soovinud Saarkoppel külalisaluste arvule hinnangut anda. Peamised Westmeri külastajad olid soomlased ja rootslased, ka taanlased, sekka mõni Norra ja mõni üksik Eesti alus.
Veskiviigi sadama kapteni Udo Seenemaa sõnul oli mereturiste tänavu mullusest poole vähem – 55 alust pluss regatid. “Ilma ei olnud,” ütles Seenemaa.
Teise põhjusena tõi Seenemaa välja, et mida aeg edasi, seda suuremate alustega põhjamaade inimesed sõidavad, need aga Veskiviigi sadamasse ei pääse.
Seenemaa sõnul külastasid Veskiviigi sadamat enim vanad patrioodid sakslased ja sama palju soomlasi, ülejäänud veematkajad olid Madalmaadest ja Inglismaalt, üks isegi Šveitsist. “Kuidas see siia sai – eks ta mööda kanalit tuli,” pakkus sadamakapten viimase kohta.
Tüüpiline külalisjaht või -kaater peatub Haapsalus ööpäeva, harvem kaks-kolm ööd. “Üks Soome 18meetrine mootorpaat seisis siin kaks nädalat,” tõi Udo Seenemaa erandliku näite.
Kolm sadamakaptenit kinnitasid, et Haapsalu suvesündmused mereturiste juurde ei too.
