Riigikontroll leidis auditis, et sotsiaalministeeriumi huvi soodusravimite hea kättesaadavuse ja odavuse tagamise vastu on leige, konkurents turul väike, arstide ja apteekrite käitumine reeglitele mittevastav ja patsiendid teadmatuses.
2008. aasta andmete põhjal oli patsientide ravimikulude keskmine osakaal Euroopas ehk omaosalus 18,9%. Eestis oli omaosalus 2011. aastal oli 34,5%. Eestist suurema omaosalusega on vaid mõni Euroopa majanduspiirkonna riik, vahendas riigikontrolli pressiesindaja Toomas Mattson. 2011. aastal olid ravimihüvitamise kulud Eesti riigil 91 miljonit eurot.
Riigikontroll leidis auditis, et Eestis kuulub valdav osa ravimiturust kahele suurele hulgimüügifirmale, kes omakorda kaudselt või otse on seotud ka suure osaga apteekidest. Kahe suurema hulgimüüja mõjusfääris on Eestis sisuliselt 81% apteekidest. Selle tulemusena ei ole apteekidel motivatsiooni ega võimalust kaubelda hindade üle ning seetõttu ongi saanud haiglaapteegid kui hulgimüüjatest sõltumatud osta ravimeid tavaapteekidest 10% soodsamalt. Kokkuvõttes maksab aga kallima ravimi kinni patsient. Konkurentsi parandamiseks soovitas riigikontroll sotsiaalministrile, et ravimite hulgimüügiga tegelev ettevõte ei võiks otseselt ega kaudselt omada apteeke.
Riigikontroll leidis auditi käigus, et üle seitsme aasta kestnud nõudest hoolimata ei kirjutanud arstid aastaid suurele osale retseptidest üksnes toimeainet, vaid konkreetse ravimi nime, mis on lubatud vaid erandina. Auditi käigus langes konkreetse ravimi nimega retseptide osakaal siiski kolmandikuni retseptidest, kuid on endiselt põhjendamatult suur. Kui retseptile on kirjutatud ravimi nimi, ei saa patsient osta sama toimeainega, kuid teist (tihiti odavamat) ravimit. Riigikontrolli hinnangul võimaldas arstidel nõuet ignoreerida sotsiaalministeeriumi ja terviseameti nõrk järelevalve arstide tegevuse üle.
Patsientide valikuvõimalusi kitsendab ka see, et odavamaid ravimeid pole alati apteekidest saada. Ravimiameti kontrollide käigus on selgunud, et 55% apteekides polnud odavaimat sama toimeainega ravimit või mõnda selle pakendit (ravimit on eri pakendites eri hulgal) müügil.
Lisaks puudulikule järelevalvele ei ole sotsiaalministeerium oma valitsemisalas suutnud korraldada tegevust selliselt, et ravimid jõuaksid kiiresti Eesti turule: nii müügilubade taotluste kui ka ravimite soodusnimekirja lisamise protsess kestab lubatust ligi kolm korda kauem.
Riigikontrolli tulemusauditi osakonna peakontrolöri Tarmo Olgo sõnul ongi praegune ravimite hüvitamise olukorra suurim probleem sotsiaalministeeriumi tagasihoidlik tegevus. „Leigus valdkonna probleemide lahendamisel paistab silma nii konkurentsisituatsiooni parandamisel kui ka järelevalve tõhustamisel arstide ja apteekide üle ning ravimite müügiloa ja soodusnimekirja kandmise taotluste menetlemise protsessi kiirendamisel,“ nentis Olgo.
Lisaks napile konkurentsile ja apteekide/arstide ebapiisavale tegevusele kasvatab patsientide ravimikulusid nende vähene teadlikkus. Haigekassa lähtub ravimikulu hüvitamisel piirhinnast ehk odavuselt teise sama toimeainega ravimi hinnast. Kui patsient soovib osta mõnda kallimat ravimit, siis peab ta lisakulu katma ise.
Näiteks kirjutati 2011. aasta I poolaastal rohkem kui 73 000 patsiendile ravimit toimeainega metoprolool (30 tabletti pakendis à 50 mg), mida kasutatakse peamiselt kõrgvererõhktõve raviks. Ravimi piirhinnaks on 2,45 eurot ning turul on kuus selle toimeainega ravimit. Samas on kõige populaarsem selle toimeainega ravim Betaloc ZOK 50mg N30, mida on ostnud koguni 43% patsientidest. Selle ravimi hind on aga 6,34 eurot ehk see on kaks ja pool korda kallim piirhinnast. Kui need patsiendid ostaks piirhinnaga ravimit, siis säästaks iga patsient keskmiselt 47 eurot aastas ja kõik patsiendid kokku umbes 1,47 miljonit eurot. Riigikontrolli audit näitas ka, et kui patsiendid ostaksid vaid piirhinnaga ravimeid, säästaksid nad kõik kokku 7 miljonit eurot.
Riigikontrolli analüüsi tulemused näitasid, et keskmiselt kolmandik laialt kasutatavate toimeainetega 75–100% soodustusega ravimitest ostetakse välja kallimalt kui piirhind.
Taustaks
Eestis võtab haigekassa üle tasu maksmise kohustuse kindlustatud isiku ambulatoorseks raviks vajalike ning haigekassa ravimite loetellu kantud ravimite jaemüügi eest. See tähendab, et teatud haiguste ning teatud ravimite korral maksab haigekassa osa ravimi hinnast apteegile kinni. Selle võrra saab patsient ravimi odavamalt. Selline korraldus aitab parandada ravimite kättesaadavust. Ilma ravimi lisamiseta loetellu ei osta patsient seda tõenäoliselt jaemüügist, kuna ravim on kallis. Selleks et haigekassa ravimi hinna osaliselt hüvitaks, peab ravim vastama mitmetele tingimustele.
Riigikontroll uuris oma auditi käigus,
· kas riigi tegevus ravimite valdkonnas aitab saavutada valdkonna eesmärke, s.t kas eesmärgid on olemas ning reaalselt mõõdetavad;
· kas ravimid on Eestis kättesaadavad;
· kas ravimikasutus Eestis on optimaalne ehk kas arstid kirjutavad välja toimeainepõhiseid retsepte, patsiendid ostavad soodsamaid ravimeid ning kas ravimid ostetakse välja.
