Kalle Küttis: Väike gümnaasiumiosa on sageli nagu kubjas põhikooli kukil

Eesti hariduselu rappub reformituultes. Tõenäoliselt jääb algav kooliaasta koolides seni harjunud moel viimaseks.

Käivitumas on gümnaasiumireform. Samuti ootab õpetajaid ees ammu oodatud-lubatud palgatõus, aga ka muud ametit puudutavad muudatused nagu ametijärkude kadu, töökoormuse ja -korralduse muutus jms.

Kõik see peaks lõppkokkuvõttes andma kodulähedased alg- ja põhikoolid, kõigile võrdselt valla tippgümnaasiumid, ja õpetajale tagasi tema kutseau, uhkuse ja väärikuse.

Aga kuidas täpsemalt? Vastab haridusja teadusministeeriumi üld- ja kutsehariduse asekantsler Kalle Küttis.

Kas olete nõus riigikogu liikme Jaak Alliku hiljaaegu välja öeldud seisukohaga, et kavandatava haridusreformi taga on pigem haridusökonoomiline, mitte kasvatuslik mõtlemine?

Mitte mingil juhul. Kahju, et ka ajakirjandus võimendab hirmu, et ministeerium loeb vaid raha ja paneb koole kinni. Vastupidi – me ei kõnele mitte kooli huvidest, koolide säilimisest või sulgemisest (seda teevad arusaadaval põhjusel omavalitsejad), vaid laste huvidest.

Et tugev põhikool oleks kodule võimalikult lähedal. Et head ja valikurohket gümnaasiumiharidust saama ei peaks sõitma oma maakonnast kaugemale.

Raha on ainult kaasnev mure, sest väike gümnaasiumiosa on sageli nagu kubjas põhikooli kukil, rääkimata sellest, et kusagil tuleb vastu mõistlik piir nii vaimujõu kui ka raha mõttetule kulutamisele.

Läänemaal on viimastel aastatel suletud kaks algkooli ja kaks põhikooli, Nõva põhikool kaob tõenäoliselt 2013.–2014. õppeaastast. Väikesed maagümnaasiumid aga on kõik alles. Kuidas tagada eesmärgina välja hõigatud kodulähedaste põhikoolide säilimine?

Eks ta üks keerukas probleem ole ja lahend tuleb alles siis, kui ei jaksata enam gümnaasiumiosa pidada. Eesti ligikaudu 220 omavalitsusest on oma gümnaasium umbes pooltel.

Millegipärast arvatakse, et kui gümnaasium kaob, siis kaob ka põhikool. Kui saada õigel ajal jaole, lõpetada gümnaasiumi tegevus ja keskenduda tugevale põhikoolile, saadab kooli edu. Kui lasta asjadel minna isevooluteed, jooksevad ka põhikooli õpetajad laiali. Nõva puhul head lahendust enam ei olegi. Selleni on viinud otsustamatus.

Ühtpidi peaks gümnaasiumireform parendama hariduse kvaliteeti, teistpidi võib sellest saada vedur, mis kiirendab valdade tühjenemist, muu hulgas ka haritlaskonnast. Kas ei peaks gümnaasiumireform olema siiski paindlikum ja lähtuma piirkonna elujõust?

Muidugi tuleb gümnaasiumide ja üldse koolide tuleviku üle otsustamisel arvestada piirkonda, kuid peaksime ühiselt lahti saama kujutelmast, et vaid gümnaasium (sh kehv gümnaasium) on kool.

Tugev ja turvaline kodulähedane põhikool, kui sellele lisandub teadmine, et ka hea gümnaasium pole mitte ainult Tallinnas ja Tartus, hoiab inimesi rohkem kodus kinni.

Praegu ongi põhiprobleem selles, et just nõrgukestes gümnaasiumides jookseb põhikooliosa tühjaks. Kaotavad mõlemad ja lõppkokkuvõttes kogu vald.

Kas juba maast madalast algavat hariduslikku kihistumist saab kaotada kvaliteetse gümnaasiumiharidusega, kui selleks ajaks on juba kihistutud?

Rahvusvahelised uuringud näitavad, et põhikooli lõpus on Eestis teiste riikidega võrreldes hariduslik kihistumine väike. Tõsi, see on vähehaaval suurenenud, see on meie mure ja seepärast ongi lähiajal esmatähtis just see, et elu- ja õppevalmidus saadaks kodulähedasest põhikoolist.

Õpetajaid lubatav 700 euro suurune palk tõenäoliselt ei rahulda. Ka on sisemiste reservide arvel tulevat palgatõusu nimetatud numbritega mängimiseks. Kui kaovad koormusnorm ja ametijärgud, kas siis reaalpalk hoopistükkis ei lange?

Keskmist töötasu ühe õpetaja kohta on kavas riigieelarvest eraldada vähemalt 840 eurot. See kujuneb 700eurosest alampalgast ja 20% lisarahast kooli motivatsioonisüsteemi raames kasutamiseks.

Üleminekul kutsesüsteemile tagatakse kõikidele ametijärkudele seniste palgamäärade säilimine või tõus. Kes on praegu kõrgemalt atesteeritud, need palgas ei kaota.

Uued kutsepõhimõtted rakenduvad alles 2014. aastal ja õpetajail on terve aasta aega sel teemal kaasa rääkida.

Praegune ametijärkude ja atesteerimise süsteem asendatakse järk-järgult kutsete süsteemiga.

Kui õpetaja motiveerimine jääb edaspidi vaid koolijuhi õlule, kas siis ühest koolist teise kooli ümber asunud õpetaja alustab nullist? Kas ametijärkude kadumine ei hävita õpetaja karjäärisüsteemi?

Kõik õpetaja töörühma liikmed, sh õpetajad ja koolijuhid leidsid, et praegune atesteerimissüsteem ei toeta õpetajate karjäärisüsteemi piisavalt ning see tuleb asendada kutsete süsteemiga. Koolijuht kui õpetaja otsene tööandja näeb ja oskab hinnata oma koolis töötavat õpetajat kõige paremini.

Nn motivatsiooni- või tulemusraha ei jaotata direktori suva järgi. Põhimõtted peavad olema koolis selge sõnaga väljendatud ja kollektiivselt paika pandud.

Palgakorra väljatöötamisest võtavad peale juhtkonna osa ka õpetajad, hoolekogu ja kohalik omavalitsus. Palgajuhend peab olema enamat praegustest bürokraatlikest reeglitest ja formaalsete linnukeste tegemisest. Näiteks võib tulemustasu maksta õpetajaile, kes on silmapaistvalt hästi õpilasi olümpiaadideks ette valmistanud, mingit ainevaldkonda arendanud või õppematerjali välja töötanud.

Näiteks ühes koolis võib leppida kokku, et kutseastmel tõus tähendab 10% palgatõusu. Teises koolis lepitakse kokku, et kutseastmel tõus annab 7% palgatõusu, kuid abimaterjali koostava õpetaja palk on 10% kõrgem. Sellised kokkulepped põhinevad objektiivseil ja läbipaistvail alustel.

Omanäoliseks arenguks peab andma koolile võimaluse oma palgapoliitika välja töötada ja see võimalus antaksegi 20% palgaraha raames.

Mille arvel vähendatakse õpetaja koormust?

Esiteks: õppe- ja ainekavades antakse õpetajale vabamad käed. Praegu suurendavad õpetajate ja õpilaste koormust ülepaisutatud ainekavad ja ülekoormatus võimendub ka õppekirjanduses.

Teiseks: õpetaja töökoormust on mõõdetud sageli ainult klassi ees seistud tundide hulgaga, nii et kõik muu on olnud kõrvaline tegevus. Õpetaja kõik tööülesanded peavad olema määratletud töölepingus ja mahtuma nädalas 35 tunni sisse. Koolijuht võib leppida iga õpetajaga kokku eri ülesanded ja koormuse, arvestades õpilaste vajadusi, õpetaja kompetentsust ja üldtööaja mahtu nädalas, aga kõik need peavad mahtuma 35 tunni sisse nädalas.
See muudab tasustamata lisaülesannete õpetaja õlule asetamise nii juriidiliselt kui ka praktiliselt keerulisemaks.

Praegune tasustamissüsteem ei innusta õpetajaid näiteks metoodilist materjali koostama. Tööajas seda ei arvestata ja palka saavad metoodilise materjali koostajad sama palju kui õpetajad, kes end sellise lisategevusega ei vaeva.

Kolmandaks: seni õpetajatele kohustuslik iga-aastane arenguvestlus kõigi õpilastega muudetakse vajaduspõhiseks. Arenguvestluste pidamise tingimused ja korra kehtestab koolijuht ning esitab selle hinnangu andmiseks kooli õppenõukogule ja hoolekogule.

Kas kutsejärgud seotakse lahti palgast?

Nagu sõnatud, olid kõik õpetaja töörühma liikmed seisukohal, et nõukogude ajast pärit atesteerimise süsteem on oma aja ammu ära elanud. Atesteerimine ei hinnanud õpetaja sisulist tööd ja eelistas liigselt väljaspool kooli tehtut.
Kutse tegemine on vabatahtlik, kuid kooli palgajuhendis võib määrata kutsetasemel tõusmise üheks palgatõusu aluseks.

Kas koolijuhile palga määramisel äkitselt peaaegu et täiesti vabade käte andmine ei tekita kaost?

Ka praegu määrab koolijuht õpetajate palka – koolijuht ja õpetaja lepivad töölepingus kokku, mitu auditoorset tundi õpetaja nädalas annab, ja see määrab ka otseselt õpetaja palga.

Tulevikus vaadatakse õpetaja koormuse määramisel kõiki tema ülesandeid. Selles mõttes üldtööaega hõlmavate töölepingutega direktori voli väheneb.

Uues süsteemis tuleb palgatõusukorraldus leppida kokku kogu kooli tasandil. See peab olema läbipaistev ja avalik. Motivatsioonisüsteemid peavad olema õpetajatele arusaadavad ja õpetajad saavad nende väljatöötamisel kaasa rääkida.

Kas direktorite tähtajatud töölepingud suureneva otsustusõiguse ja vastutuse valguses säilivad ka edaspidi?

Esialgu küll, kuigi on olnud ettepanekuid selle korra muutmiseks. Kuna haridus- ja teadusministeeriumile ei ole see esmajärjekorra küsimus, tegeleme sellega siis, kui tähtsamad muudatused on tehtud.