Lääne Elu rääkis tänavuse Augustibluusi ühe kaasakiskuvaima esineja, ansambli Andres Roots Roundabout kitarristi Andres Rootsiga bluusimuusikast ja Augustibluusist läbi aegade.
Andres Roots Roundabouti on ansambel, mis ühendab endas mitut põlve Eesti bluusimuusikuid. Andres Roots on Augustibluusil üles astunud korduvalt, tänavu võis bluusikitarristi näha laupäeval raudteejaama laval.
Kas rohkem meeldib esineda raudteejaamas või suurel laval piiskoplinnuses?
Raudteejaamas on alati väga hea mängida, siin on teistsugune miljöö ja on lausa eraldi publik, kes tulebki siia just sellepärast, et kontsert toimub raudteejaamas. Suurel laval on ka tore esineda, aga siin on publik lähemal ja vahetum. Muidugi, suure lava praeguses asupaigas ma mänginud ei ole – väikese linnuse lava oli vanasti päris raske ja tuuline esinemiskoht.
Kui palju tänasest kontsertist oli improvisatsioon?
Ma arvan, et kõigist lugudest mingi osa. Viimased kaks lugu olid täielikult improvisatsioonil põhinevad.
Kuidas omavahel improvisatsioonid kokku lepite, suhtlete?
Mingid asjad on juba eelnevalt kokku lepitud, näiteks on lugudel kindel algus ja lõpp, aga täpselt ei tea mis seal vahepeal saab. Enamasti toimub kõik jooksvalt – vahest tuleb hästi välja, teinekord natuke koperdame.
Bert Deivertiga (bluusimandoliini mängija, kes samuti laupäeval raudteejaamas esines – toim.) tegime kontserdil ka ühe loo ja me polnud tegelikult seda üldse varem kokku leppinud, täiesti improviseerisime. Ta küsis, et kas võtame G-duurist, ma vastasin „jah“, ja nii oligi.
Tänase esinemisega jäite rahule?
Jah, väga hea publik oli ja väga tore oli.
Milline on üks hea bluusipublik?
Kuna suur osa kontserdist on improvisatsioonil põhinev, siis publik võiks muusika tempoga kaasa tulla. Samas on kõige olulisem ikka see, et publik tahaks kontserdil olla ja tunneks end hästi.
Kas bluusimuusika on viimasel ajal Eestis populaarsemaks muutunud?
Kindlasti on, kui vaadata seda, et üha enam on hakanud tekkima erinevaid üritusi ja bluusifestivale. Pikka aega oli Augustibluus ju ainus festival. Juurde on tekkinud ka häid bände ja uusi inimesi, kes tahavad, et oleks kohti kus käia sellist muusikat kuulamas. Praegu toimuvad ju Tallinnas, Pärnus ja Tartus regulaarsed bluusiõhtud.
Kuidas on Augustibluus aastatega muutunud?
Viimaste aastatega on Augustibluusile kindlasti tulnud rohkem poppmuusikat, mis on toonud ka suuremad rahvamassid, suurema meediahuvi ja millest tulenevalt on üritus läinud suuremaks. Samas kohtab aeg-ajalt paadunud bluusifänne vingus nägudega, kes ütlevad, et see ei ole enam päris see, et on küll tuntud nimed, aga tahaks veel rohkem “päris bluusi”. Aga ma usun, et praegu on Augustibluusil kõigile midagi ja ma väga loodan, et see traditsioon jätkub.
