0

Neeme Suur: Miks regionaalarengu strateegia on täitmata?

Andrus Karnau

Andrus Karnau

andrus.karnau@le.ee

Kolmapäeval riigikogu infotunnis nõudis Läänemaalt valitud sotsiaaldemokraat Neeme Suur aru peaministri kohuseid täitnud Urmas Reinsalult, miks regionaalarengu strateegia elluviimisega ei ole hakkama saadud.

“See väga hea dokument – miks ei ole õnnestunud selle strateegia elluviimine ja kas me peaksime tõdema, et selle strateegia elluviimine on meil läbi kukkunud?” uuris Suur kaitseministrilt, viidates uutele rahvaloenduse andmetele, mille järgi on kõikjal peale Harjumaa ja Tartu inimesi vähemaks jäänud.

Reinsalu hinnangul on tasakaalustatud, kõigi Eesti piirkondade ühtlaseks arendamisega probleeme ja väljakutseid, ent nelja põhimõõdiku järgi ei saa arengustrateegiat pidada läbikukkumiseks.

Esimene põhimõõdik on, et Harjumaal elava rahvastiku osakaal oleks alla 41%. Teine näitaja on, et Põhja-Eesti sisemajanduse kogutoodangu osakaal püsiks alla 70% Eesti sisemajanduse kogutoodangust. Kolmandaks ei tohiks tööhõive üheski Eesti maakonnas olla madalam kui 45%. Neljandaks ei tohiks ühegi maakonna keskmine elatustase olla madalam kui 61% kõrgeimast maakondlikust näitajast.

Minister tunnistas, et Harjumaal elab 42,7% Eesti elanikest, mis jääb alla strateegia miinimumsihtidele.

“Masuaastatel Harjumaal SKP osakaal kahanes, mis on jälle masust väljumisel hakanud tõusma, olles viimaste andmete järgi 61,2% ja jääb selle mõõdiku raamidesse,” kommenteeris Reinsalu teist näitajat.

“Tõepoolest 2010. aasta vastav näitaja libises alla mõõdikus toodud numbri, mis oli 43% Põlvamaal,” ütles Urmas Reinsalu kolmanda mõõdiku kohta. “Siin on mul positiivne uudis öelda, et 2011. aastal tööpuudus liikus ülespoole viimasel kohal oleval Põlvamaalt 49,2% ja jääb samuti seirenäitajate raamidesse.”

Kindlalt täidetud on neljanda mõõdiku tingimus, et ühegi maakonna keskmine elatustase ei oleks vähem kui 61% rikkaimast maakonnast. “Siseministeeriumi analüüsi järgi on see 73%,” ütles minister.

Nüüd on käima lükatud uue regionaalarengu strateegia koostamine kuni aastani 2020. Reinsalu arvates saab dokument valmis tuleva aasta kevadperioodiks, mil see peaks jõudma ka valitsusse kinnitamiseks. Ta juhtis tähelepanu, et elu maal tagavad otsused on seotud rahastamisega. „See on riigi poliitika selge eelistus. Valitsus on võtnud oma poliitikaks ka Euroopa Liidu rahaliste vahendite suunamisel, et regionaaltoetused suunata per capita elanike kohta just nendesse maakondadesse, kus tahame tagada regionaalse võrdsuse,“ kinnitas Reinsalu. Ta lisas, et nii ongi elaniku kohta kõige rohkem regionaaltoetusi läinud Hiiu- ja Saaremaale ning Kagu-Eestisse, mis on tema arvates olnud õige poliitika.

Reinsalu toonitas, et valitsuse poliitika on rahastamisotsuste kaudu selgelt suunatud regionaalse tasakaalu tagamisele. „Keskne küsimus regionaalpoliitikas on ka rahvaloenduse andmete järgi kahes asjas: esiteks, lapsi peab Eestis rohkem sündima ja, teiseks, Eestis peab olema maakondades võimalik inimestel tööd saada. Sellele peab olema valitsuse tegevus suunatud ja sellele on see ka suunatud,“ rõhutas Reinsalu.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
wpDiscuz