5

Palivere mõis läheb müüki

Kaire Reiljan

Kaire Reiljan

kaire@le.ee

Palivere mõisas on sada aastat olnud lastekodu või eriinternaatkool, riik seda maja nüüd enam ei vaja. ARVO TARMULA

Hosteli ja peopaigana tuntud Palivere mõisas on igasugune tegevus lõppenud, mõis läheb Riigi Kinnisvara omandusse kes paneb kinnistu müüki.

Palivere mõisas on peaaegu sada aastat olnud lastekodu  või eriinternaatkool. Ka viimati oli mõis  laste– ja noortekodu käes. Majas oli laste– ja noortekodu kontor ning 36 kohaga  hostel.

Nüüd, mil laste– ja noortekodu kolib Haapsallu peremajadesse, jääb  häärber koos pargi, mõne kõrvalhoone ja ümbritseva maaga uut otstarvet ja omanikku  ootama.

Sügiseks on mõisa saatus selgem

Häärberis pidasid kohalikud ja kaugemalt inimesed suuremaid pidusid. Majja võib laua katta kuni sajale inimesele, ütles kümme aastat laste– ja noortekodu juhtinud Külle Saar.

Et mõis on riigi omanduses, sai mõisa  ajutiseks haldajaks Lääne maavalitsus.

„Algatatud on protsess mõisa üleandmiseks Riigi Kinnisvara ASile,” selgitas maavanem Innar Mäesalu asjade käiku.

Mõisa üleandmine võib toimuda augustis. Mäesalu sõnul ei ole Riigi Kinnsivaral huvi mõisat endale hoida — tõenäoliselt läheb kinnistu müüki.

Riigi Kinnisvara (RKAS) kommunikatsiooni– ja turundusjuht Madis Idnurm ütles, et praegu käivad mõisas maakorralduslikud toimingud, hindamine ja mõõdistamine.

„Mingi osa läheb vallale, kuid enamik jääb RKASile,” ütles Idnurm. „Kindlamaid plaane saame teha, kui kõik protseduurid on lõpetatud.”

Täpsemat teavet mõisa edasisest käekäigust ei olnud ka Taebla vallavanemal Ülle Ermanil: „Jutt oli selline, et nad hindavad mõisa ära ja püüavad tervikuna müüa.”

Mõis ei pruugi ostjat niipea leida

Ermani sõnul on keskkonna ja külaelu seisukohalt kahju, kui mõis jääb tühjalt seisma.

„Mõis ei olnud küll nii kena, aga seal oli elu sees,” ütles Erman. „Küla elas.”

Ermani mure oli, et mõis ei jääks kauaks tühjaks. Ta lootis, et Riigi Kinnisvara ei lase mõisal edasi laguneda.

Häärber vajab remonti ja eterniitkatus jookseb läbi, kirjeldas Külle Saar maja seisukorda. Lastekodule on suure kahe korrusega häärberi remont käinud üle jõu.

Maavanema sõnul on tema jutul käinud kodanikke ja vabaühendusi, kes on ilma jäänud kooskäimiskohast, aga nende seas ei ole mitte kedagi, kellel oleks kaalukas idee, mida majaga peale hakata. Rääkimata et keegi oleks avaldanud soovi mõis ära osta.

„Elumajaks ta ei sobi, liiga suur ja ümber ehitatud,” ütles Külle Saar.  „Pigem siis majutuskohaks.”

Maavanema sõnul võtab mõisa kordategemine kena kopika, seepärast ta ostjate tulva ei ennustanud.

Et Haapsalu lastekodu peremajad ei ole veel valmis, on 13 last Paliveres veel edasi. Noorim laps on neljane, vanim üle 20, ütles Külle Saar. Et kolimise jutt on käinud neli aastat, on lapsed selle mõttega — kes rohkem, kes vähem — harjuda jõudnud, ütles Saar.

Laste– ja noortekodu lapsed elasid mõisa kõrvalhoones, see maja on eraomanduses.

30. aprillil likvideeriti kaks Lääne maavalitsuse hallatavat  asutust: Haapsalu lastekodu ning Palivere laste– ja noortekodu. Nende töö võtab üle Haapsalu linnavalitsuse sihtasutus Haapsalu hoolekandekeskus.

Koos mõisaga hindab Riigi Kinnisvara ära ka mõisa viinaköögis tegutseva Vidruka kooli. Haridusministeerium tahab aasta pärast ühendada Vidruka ja Haapsalu sanatoorse kooli. Osa Vidruka koolist tegutseb juba praegu Haapsalus.

Palivere rüütlimõis
•    Mõis rajati keskajal, esimest korda on seda mainitud 1493. Mõis on kuulunud Bergidele, Luederitele ja Pilar von Pilchaudele.
•    Kivist peahoone püstitati 1845. Alguses oli see ühe korrusega, välja arvatud keskosa.
•    1909 omandas mõisa Woldemar von Hunnius.
•    1919 võõrandas Eesti riik mõisakompleksi.
•    Võõrandamise järel tegutses mõisas lastekodu, 1960. aastast eriinternaatkool. Sellal ehitati häärber tervenisti kahekorruseliseks.
•    Mõis ei ole muinsuskaitse all.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
Aleksei.nazarov.
Aleksei.nazarov.

Ma olen ise ka seal koolis käinud kahju on et nii läheb sellega

viivi
viivi

Praktiliselt oli mõis vanasti nagu rajoonikeskus. See oli majandusüksus mille omanik -juht elas ja töötas samas kohas. Seega võib mõisnikuks nimetada igaühe kel väike oma majand juhtida. Tänapäeval on neil kaasaegne nimetus ja kaasaegsed hooned, vana nimetus ei sobi kaasaja mõistetega elust olust kokku. Samahästi võiksid ka vallavalitsused neis vanades mõisade asuda.

En.
En.

Riisipere lastekodu juba likvideeriti ja erastati. Tulemust ärge parem vaatama minge. Pole Eestis enam mõisnikke, pole maarahvast, kes mõisale kratina rikkust kokku tariks. Tuleb loota imele või vähemalt kohalike mõistlikkusele, kes lekkivast katusest hullemat hävitustööd ei teeks.

kõlupe
kõlupe

hurraaa – ivestor tuleb investor päästab. kogu riigikogu haakkab lõunatundidel palivere mõisas söömas käima – ei ole siin kutsehariduskeskusele ega lennuväljale uut funktsiooni leitud. Naiivne loota et mingile palivere mõisale nüüd leitakse. Kõige ehtsam saaks kaelast ära mentaliteet.

Kolumats
Kolumats

Ja kolivad-kolivad need töökohad Haapsallu… esialgu,kas sinna pidama jäävad näitab aeg.Taebla vald juba neist kadunud õppeasutustest jäänud tondilosse täis.

wpDiscuz