Seltsid: ideid on küllaga, raha vajaka

Lääne Elu käis koos kohaliku omaalgatuse programmi komisjoniga Läänemaal ringsõidul.
Komisjon kontrollis pisteliselt varem raha saanud projekte ja tänavukevadisi taotlejaid.

Võitlus elu eest

Sõidame Rõudesse, kus kohalikel on tutvustada koguni kolm projekti. Rõude muuseumi seltsing tahab korraldada pärandkultuuri päeva — kutsuda pärandkultuurist rääkima mõne asjatundja, näiteks Mati Mandeli, ja seletama, mis vanakraam on prügi ja mida peaks ikkagi alles hoidma. Tuleks laat, tuleks vanade põllutööriistade näitus, tuleks simman. Muu hulgas õpetataks lastele, kuidas käib koore lahutamine piimast. Tänapäeva lapsed pole ju lehma näinudki.

Külaseltsi liikmed näitavad, kuidas käib kangastelgedel rahvariide kudumine. Nemad tahavad korraldada noortele arhailiste käsitöövõtete õppepäeva. Riiet kootakse kohalikust lõngast ja värvitakse ise.

Rõude Rõõmurullid aga on vanu seltskonnatantse õppinud ja tahaksid oskusi nüüd näidata ning edasi anda.

Meile tutvustatakse ka Rõude külamaja muuseumi. Kogu on üllatavalt suur — vanadest sidepidamisvahenditest tarbeesemete, tööriistade ja mööblini. Polegi nagu varem väikekoha muuseumis nii rikkalikku ekspositsiooni näinud. Kahju hakkab, et vähesed satuvad ja näevad.

Vägi on uskumises

Edasi Kirblasse. Vaja on üle vaadata juba toetust saanud palliplatsid.
Korvpalliplats on, võrkpalliplats (Väikesel liivahunnikul seisab kaks posti. „Eks ta natuke nukker ole,” kommenteerib ka üks kohalikest ise.) on, jalgpalliplats eriti suur ja uhke. Viimasega pidavat ainult see jama olema, et kevadel ujutab ja väravaid peab vahel kuivemasse kohta nihutama.

Meile tutvustatakse vana köstrimaja võsastunud varemeid. Selle tahaks Kirbla Kogukonnateenused maha võtta, et siis ajalooliste müüride vahel avada väike välikohvik. Peale võsa on kivimüüride sees ka nõukogudeaegne silotorn.

Õnnestub läbi hüpata Kirbla raamatukogust, mis on päeva üks armsamaid kohti. Nn hruštšovkas üles kasvanule igati kodune tüüpplaneeringuga paneelmajakorter. Lastetoas on lasteraamatud ja suures toas suurte raamatud. Kogu tundub üllatavalt suur ja tahaks isegi jahedast väliringkäigust pausi teha ja magamistoas tugitooli vajuda.

Lihulas räägib rahvaülikooli juhataja Varje Ojala–Toos, kuidas esemeid Lihula lilltikandiga väestada. Paljud taimed tikanditel on äratuntavad ning neil on rahvameditsiinile teada olevad ravimeetodid. Lihula lilltikandi selts tahab õpetada, millised omadused nad oma esemeile tikivad. Kes usub, seda väestatud esemed ka aitavad.
Selts taotleb raha projekti tarbeks, mis õpetaks huvilistele, kuidas lilltikandit laialdaselt kasutada: mitte ainult seelikutel–tekkidel, vaid ka kõikvõimalikel muudel käsitööesemetel. Näiteks märkmikel.

Ainult edukad ideed

Suurimad spordiplaanid tulevad Paliverest — sealsed seltsid paluvad raha jalgpallivõistluste korraldamiseks, paremate orienteerumisvõimaluste ja terviseradade rajamiseks.

Eesti jalgpalli liit on lubanud tuua noortega rääkima tuntud jalgpallureid. „Ronaldo ja Messi vahel alles valime, oskuste poolest Messi, aga tüdrukutele peame ka mõtlema,” muigab seltsi projekti tutvustav Tõnis Peikel. Jalgpall on Paliveres populaarne. Praegu on kasutuses kaks väljakut (üks suveks ja teine kevadeks–sügiseks), uue ja uhkema väljaku ehitus juba käib.

MTÜ Palivere Kultuur ja Haridus üllasse plaani korraldada lastele–noortele jalgpallivõistlusi on põimitud mitmesaja euro eest konksu ostmine. Komisjonile plaani tutvustades jääb jutt konkust välja. Seni, kuni keegi komisjoni liikmetest lõpuks küsib: „Kuulge, mis kallist konksu te tahate?”

Selgub, et MTÜ on Leader– programmist haagise ostuks raha saanud, aga konks ei mahtunud projekti. Kahtlaselt vähe jalgpallivõistlustesse puutuv konks on planeeritud MTÜ liikme isikliku auto külge. Komisjon jääb skeptiliseks.

Paliveres kuuldud projektidel on üks ühine joon — nad kõik tunduvad juba eos praktilised ja edukad üritused. Küllap hea planeerimisoskuse vili. Palivere aleviselts tahab korraldada noortele välikinoõhtu Kuliste aasal, „Teeme ära!” ühe koristuspäeva asemel on kavas kolmiktalgud, naisselts tahab uuesti korraldada kaks aastat tagasi edukalt peetud klaasikursust.

Jätkusuutliku kogukonna nimel

Peatus Vidrukas ei alga rõõmsate uudistega. Äsja jäi Palivere mõis tühjaks ja inimestel on hirm oma küla tuleviku pärast. „Kui mõisas enam elanikke pole, kelle probleem see siis on? Kes niidab meie mõisapargi? Vidruka mõisa juurde juba tegime ise välikäimla ja prügikastid, aga kes need tühjendab? Seda peame ka ise tegema. Kogukond tunneb üha enam muret,” kurdab Eneli Öpik MTÜst Vidruka Teod.

Külaelu edendamiseks tahaksid kohalikud teha infotahvli, kuhu oleks märgitud piirkonna mõisad, talud, kivikalmed ja tutvustus.

Ka järgmises peatuspaigas, Saare mõisas Pürksis pole uudised paremad.
Lyckholmi muuseum on juba sunnitud eksponaate ära andma, sest MTÜ on raskustes. Tööaega kärbitakse. Vaid suvehooajal avatud muuseumihoone seisab talviti kütmata. Eksponaatidele tikub kivipõrandast niiskus ligi ja rikub puidu. Vaja oleks puuesemed maapinnalt üles tõsta. Selleks taotlebki Noarootsi kaunistamise selts raha. Ka Pürksis on terav probleem suur töötus. Võitlemiseks tahavad noored entusiastlikud külanaised ühingust Tervem Noarootsi korraldada õppepäeva. Plaan on suurejooneline. Õppepäev   koosneks ettekannetest (edulood, ohulood, informaatika ja maailmamajanduse tutvustamine eakatele), käsitöönäidiste väljapanekust ja praktilise käsitöö õpetamisest (siidimaal, keraamika ja kivitöötlus).

Siht on rahvas kodust välja tuua ja igaühe oskustele ühiselt rakendus leida. „Puudujääk on selles, et oleme kõik omaette, ühist jõudu ei ole,” võtab Ivika Eller kokku.

Läänemaa lood ekraanile

Meie reis lõpeb Haapsalus helgemas meeleolus. Kõigist plaanidest suurejoonelisim on käsitööseltsi pitsipäev. Siin pole enam tegemist pelgalt hea ideega — nii päevakava kui ka suurem osa rahast on koos ja pitsipäev tuleb kindlasti. Tuleb koos suure ühiskudumisega Promenaadil ja kümnete muhu, setu, kihnu ja hiiu pitsi spetsialistidega. On näitused, loengud, müügid, õpikojad. „Mis metsapealinn Haapsalu? Pitsipealinn!” ütleb seltsi eestvedaja Mirje Sims. Seltsi liikmeil on unistus: et Haapsalu sall saaks viimaks UNESCO kultuuripärandisse.

„Minu mõte on toetada ja armastada Haapsalu inimesi,” juhatab Aita Mölder sisse projekti „Läänlane ekraanil” tutvustuse. Plaan on panna Kuke galerii aknale möödujaile jälgimiseks suur ekraan, kus jookseksid terve päev Haapsalust lood — Arvo Tarmula ja teiste fotod,  kultuuritegelaste töö ja elu tutvustused. Vahepeal võiks sama ekraan näidata vanalinna veebikaamera pilti.

„Noored peavad ära käima, aga nad peavad tagasi tulema. Selleks on vaja loomingut teha,” lõpetab Mölder.

Muuseas, Kuke galerii patroon loeb iga päev üle, mitu turismibussi galeriist mööda sõidab.