Rohkem kui 400 ajakirjanikku ühendava Eesti Ajakirjanike Liidu juhatus avaldab sügavat nördimust ajakirjanduse eetikakoodeksi ränga rikkumise üle ajakirja Kroonika poolt 23. aprillil, mil nimetatud väljaanne paiskas meediasse isikute eraelu puutumatust riivava spekulatiivse “uudise“ Ene Veiksaare ja Erika Salumäe eraelust ja peresuhetest.
Toetades sõnavabadust ja aktsepteerides seltskonnaajakirjanduse rolli avaliku elu tegelaste elusündmuste vahendamisel, tuleb ka selles žanris pidada kinni kutse-eetikast, vältimaks ajakirjanikuameti diskrediteerimist ja tervikuna meedia usaldusväärsuse kahtluse alla seadmist.
Ajakirjanduse eetikakoodeks – Rahvusvahelise Ajakirjanike Föderatsiooni (IFJ) deklaratsioon ajakirjanike käitumispõhimõtete kohta, mis võeti vastu IFJ maailmakongressil 1954. aastal ja parandati maailmakongressil 1986.aastal – on (koodeksi punkt 1) tööalase käitumise etaloniks nende ajakirjanike jaoks, kes tegelevad uudiste või sündmuste kohta käiva informatsiooni kogumise, edastamise, levitamise või kommenteerimisega. Eesti Ajakirjanike Liit juhib tähelepanu, et kõnealune artikkel, 23. aprilli Kroonikas rikub IFJ eetikakoodeksi () järgmisi sätteid:
2. Ajakirjaniku esmane kohus on austada tõde ja avalikkuse õigust tõele.
8. Ajakirjanik on teadlik meedia kaudu võimenduvast diskrimineerimisohust ja teeb kõik võimaliku, et mitte kaasa aidata taolisele diskrimineerimisele
9. Ajakirjanik loeb tõsiseks tööalaseks eksimuseks /- – -/ pahatahtlikku valetõlgendust, kirjalikku või suulist laimu, alusetuid süüdistusi /- – -/.
Eesti Ajakirjanike Liit rõhutab IFJ eetikakoodeksi sätet 10:
Ajakirjanikud, kes väärivad ajakirjaniku nime, loevad oma kohuseks truult järgida ülalpool loetletud põhimõtteid. Oma riigi seadusandluse raames tegutsev ajakirjanik tunnistab tööalases seoses vaid kolleegide kohtumõistmist, jättes kõrvale igasuguse valitsusepoolse või muu vahelesekkumise.
Ka Eesti ajakirjanduseetika koodeks nõuab punktis 1.4.: “Ajakirjanik vastutab oma sõnade ja loomingu eest. Ajakirjandusorganisatsioon kannab hoolt selle eest, et ei ilmuks ebatäpne, moonutatud või eksitav informatsioon.”
Ühtlasi juhime tähelepanu Avaliku Sõna Nõukogu liikmete, Jyväskylä ülikooli ajakirjanduse professori Epp Laugu ja Tartu ülikooli ajakirjanduse professori Halliki Harro-Loidi päringule seoses ajakirjanduseetika koodeksi muutusega Eesti Ajalehtede Liidu kodulehel:
“Oleme avastanud, et eesti ajakirjanduse eetikakoodeksi tekst Eesti Ajalehtede Liidu (EALL) koduleheküljel lahkneb sõnastusest, millisena koodeks 1997. aastal vastu võeti ja seda erinevate meediaorganisatsioonide poolt rakendama asuti. Lahknevus puudutab koodeksi punkti 3.7:
Algversioon: “Ajakirjanik kasutab heli- ja pildiülesvõtete ning informatsiooni hankimisel ausaid võtteid, välja arvatud juhtudel, kui avalikkuse huvid nõuavad sellise informatsiooni avaldamist, mida pole võimalik hankida ausal viisil.”
EALLi kodulehel: “Ajakirjanik hangib heli- ja pildiülesvõtteid ning informatsiooni avalikult. Erandid on lubatud ülekaaluka avaliku huvi olemasolul, kui materjali pole võimalik teisiti hankida.”
Märgime, et tegemist ei ole üksnes redaktsioonilise erinevusega, vaid sõnastuse olulise tähendusliku nihkega. Samas puudub meil avalikult kättesaadav info selle kohta, millal, mis põhjusel ja kelle poolt on EALLi rakendatavat koodeksit muudetud.“
Eesti Ajakirjanike Liidu juhatus ühineb ajakirjandusprofessori pöördumises meediajuhtidele esitatud küsimusega.
Eesti Ajakirjanike Liit
Olgu kiidetud kahepalgelisus! Praegu kus omasooliste ihakejatele lauldakse oode,mõistame me hukka kroonikat. Miks?Samas on eetikaga kõik korras kui valimatult sõimeme keskerakonda.Kas mõistaksime hukka ka siis kui kirjutatakse,et Savisaar on homo??