0

Kuulo Kutsar: Täiskasvanud peaksid end vaktsineerima teetanuse vastu

Riina Tobias

Riina Tobias

riina.tobias@gmail.com

Käes on kevad ja peagi seisavad ees aia- ja koristustööd, kus me puutume kokku mulla, kõdu või jäätmetega. Kõiges selles võib leiduda teetanust põhjustava bakteri eoseid. Haigustekitaja eoste organismi sattumise oht on alati olemas, kui inimene on vigastanud nahka – olgu need marrastused, pinnud nahas või loomahammustused, rääkimata lõike-, torke- ja rebimishaavadest.

Ka Eestimaa pinnases on teetanusetekitaja eosed ning seetõttu tuleb nakatumise ohuga tõsiselt arvestada. Seda kinnitab inimeste nakatumine teetanusse – viimati esines kaks haigusjuhtu 2011. aastal ning kahjuks ei õnnestu arstidel mitte alati haigestunu elu päästa.

Meil haigestuvad täiskasvanud ja eeskätt vanemaealised inimesed, sest just nemad on teadmatusest või hoolimatusest teetanuse vastu vaktsineerimata ja seetõttu ka immuunkaitseta. Lapsed ei ole haigestunud seetõttu, et neid vaktsineeritakse korrapäraselt immuniseerimiskava alusel teetanuse vastu – viimane annus manustatakse 15–16 aasta vanuses. Kuna pärast vaktsineerimist kujunev teetanusvastane immuunsus püsib kuni kümme aastat, siis näeb immuniseerimiskava ette, et ka täiskasvanuid tuleb alates 25. eluaastast iga kümne aasta möödumisel korduvalt teetanuse vastu vaktsineerida. Seda tehakse perearsti juures tasuta.

Paraku näitavad arvud, et täiskasvanud ei mõtle tõsiselt kangestuskramptõppe nakatumise ohule – Eestis vaktsineerib end selle tõve vastu aastas teadlikult 9000–11 000 täiskasvanut. Kokku vaktsineeritakse meil aastas keskmiselt 27 000 täiskasvanut, kuid enamikku neist vaktsineeritakse teetanuse vastu vigastuste või haavade tõttu haiglates.

Oluline on lasta kõik vaktsineerimised arstil või õel sisse kanda oma immuniseerimispassi. Immuniseerimispassi peaks kaasas kandma niisamuti nagu passi või ID-kaarti, sest näiteks teetanuse vastu vaktsineeritud inimest ei ole vaja vigastuse korral uuesti vaktsineerida. Paraku tehakse seda sageli, sest vigastatutel ei ole kaasas immuniseerimispassi, mis kinnitaks arstile või õele, et abi vajav inimene on teetanuse vastu juba vaktsineeritud.

Niisiis, täiskasvanud – ärgem olgem hoolimatud ning laskem end vaktsineerida ka teetanuse vastu, sest me ei tea ette, kus ja kunas seda immuunkaitset vaja läheb.


Kuulo Kutsar,
epidemioloogianõunik

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
wpDiscuz