0

Enamik ülikooli minejaid on Haapsalu gümnaasiumist

Avatar

Küljendaja

konnakulles@gmail.com

Haapsalu gümnaasiumi abiturient Kristiina Seiton pole erialas veel kindel, kuid loodab pääseda riigieelarvelisele kohale. Foto: Arvo Tarmula

Haapsalu gümnaasiumi abiturient Kristiina Seiton pole erialas veel kindel, kuid loodab pääseda riigieelarvelisele kohale. Foto: Arvo Tarmula

Läänemaa gümnaasiumidest pääseb ülikooli riigieelarvelistele kohtadele enim Haapsalu gümnaasiumi lõpetanuid.

Lõpetamisjärgsel aastal jätkab avalik–õiguslike ülikoolide tasuta õppekohtadel 44 protsenti Haapsalu gümnaasiumi lõpetanuid.
Postimehes avaldatud edetabeli järgi on see Eesti gümnaasiumide pingereas 20. tulemus.

„Kui arvestada meie riigieksamitulemusi, siis oli seda oodata. Pluss–miinus siia–sinna ongi see meie tase,” ütles Haapsalu gümnaasiumi direktori kohusetäitja Anne Mahoni.
Mahoni sõnul on Haapsalu gümnaasiumi riigieksamitulemused aastaid olnud Eesti 30 parema seas, nii et head ülikooliminejate protsenti võiski oodata. „Kas just nii head, aga midagi üllatavat selles ei ole,” ütles Mahoni.

Mahoni kahtles, kas on olemas absoluutset mõõdikut, mille järgi koole ritta seada, aga ülikooli pääsenute arv on igal juhul tähtis seni, kuni gümnaasiumi eesmärk on valmistada õpilasi ette ülikooliks. „Nii riigieksamid kui ka ülikooli pääsenute arv näitavad, mis seisus on kool konkreetsel ajahetkel,” ütles Mahoni.

„Meiega on, nagu on, aga eks me lähe lõpuni, pea püsti,” viitas Mahoni peatsele Haapsalu  gümnaasiumireformile, mis ühendab Haapsalu gümnaasiumi Wiedemanni gümnaasiumiga uueks riigigümnaasiumiks.

Maakonna pisim ülikooli pääsejate protsent on Lihula gümnaasiumis, kus lõpetamisele järgneval aastal jätkab ülikooli riigieelarvelistel kohtadel 12 protsenti õpilastest.

„Ei ole rahul,” ütles Lihula gümnaasiumi direktori kohusetäitja Janar Sõber.
Sõber rääkis, et oleks normaalne, kui ülikoolis jätkaks vähemalt 50, kutsehariduses teine 50 protsenti lõpetanuid.

Sõbra sõnul ei ole abituriendid oma valikus kindlad. „Ka mullu ütles mitu õpilast, et teeb aastase pausi, aga pahatihti venib see pikemaks, nii et lõpuks ei mindagi edasi õppima,” rääkis ta.

Teisena viitas Sõber sotsaal–majanduslikele põhjustele. „Ülikoolis õppimine maksab. Meil on peresid, kus vanem vend teenib raha, et noorem saaks õppida,” ütles ta.
Sotsiaal–majanduslike põhjustega seletas Sõber ka tõika, et 34 protsenti Lihula gümnaasiumi lõpetanuist ei jätka üldse õpinguid. „Nad ei ole oma valikutes vabad. Elu sunnib tööle,” ütles Sõber.

Taeblas jätkab avalik–õiguslikes ülikoolides tubli veerand. „Heaks ei saa seda pidada, aga rahuldavaks küll,” ütles Taebla gümnaasiumi õppealajuhataja Juhan Lehepuu.
Üldse ei lähe Taeblast edasi õppima umbes sama palju, kui pääseb ülikooli: 29 protsenti. Lehepuu sõnul on viimasel ajal läinud paljud pärast lõpetamist välismaale tööle.
„Viimane lend oli ka nõrgavõitu. Potentsiaali oli vähe. Osa ei tahtnud minna, osa jälle ei pääsenud edasi õppima,” rääkis Lehepuu.

Artiklis kasutatud arvutused põhinevad 2008.–2010. aasta tulemuste keskmisel ja haridusministeeriumi andmebaasil. Janno Järve uurimiskeskusest Centar, kes aitas andmeid töödelda, on öelnud Postimehele, et kui arvestada ka tasulistele kohtadele ja eraülikoolidesse minejaid, siis üldpilti see suurt ei muuda.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
wpDiscuz