Läänemaa elanike arv vähenes mullu kiiremas tempos kui viiel varasemal aastal, läänlasi jäi vähemaks ligi 400 võrra, väike Martna vald üksi kaotas 60 inimest.
Rahvastikuregistri andmeil elas Läänemaal 1. jaanuari seisuga 26 880 inimest. Aasta tagasi oli 392 elanikku rohkem – 27 272.
2010-2011 võrdluses vähenes Läänemaa elanike arv “ainult” 290 võrra.
Kolmandiku elanikkonna vähenemisest annab negatiivne loomulik iive, kuid ülejäänud kaks kolmandikku on seotud väljarändega.
Rahvastiku vähenemine on peaasjalikult seotud väljarändega Läänemaalt, ütles maavanem Innar Mäesalu.
“Kui lisada, et Harjumaal elas juba 2011. aasta alguses 41,2% Eesti elanikest, siis pole palju fantaasiat vaja, et ennustada Eesti muutumist linnriigiks,” ütles Mäesalu.
Võidumehed on ainult Ridala ja Vormsi
Kui tunamullu kasvas elanike arv neljas vallas (Hanila +16, Noarootsi ja Risti +1, Ridala koguni +100) ja Vormsi iive jäi nulli, siis nüüd on Ridala ja Vormsi ainukesed, kus tuli elanikke juurde, kuigi vaid näpuotsaga.
Ridala varasem hiiglakasv on asendunud nüüd ainult +6ga.
Vormsi mulluse null-iibe asemel on elanike arv kasvanud kahe võrra.
Elanikkonna vähenemine on peatunud Haapsalus. Kui tunamullu jäi Haapsalu elanikke 174 võrra vähemaks, siis nüüd 127 võrra.
Elanikkonna vähenemise tempo on aeglustunud ka Lihulas. Tunamullu vähenes seal elanike arv 82, mullu 24 võrra.
Martna vald sai kõige rohkem räsida
Kõige rängemalt on aga inimesi vähemaks jäänud Martna vallas – 60 võrra ehk 6,2%.
“Kukkumine on nii äge, et ei ole sõnu!” ütles Martna vallavanem Tiiu Aavik. Teda hirmutas väljavaade, et elanike arvu pealt määratav teehooldusraha ja tasandusfond vähenevad. See tähendab valla sissetulekute langust. “See on julm, sest number ei ole väike.”
Kindlat põhjust, miks Martnas rahvaarv nii julmalt vähenes, Aavik nimetada ei oska. See ei paista ka valla igapäevaelust välja. Vallavanem arvas, et tegemist võib olla mitme teguri koosmõjuga. Näiteks toodi üksvahe Tallinnast Martna tühjadesse korteritesse vanureid. Kui vald hakkas võlglastelt üüri sisse nõudma, viidi osa vanureid minema.
Osa inimesi võib ennast Haapsallu, Tallinna või kuskile mujale sisse kirjutada, kui seal on rohkem soodustusi.
Aavik näeb aga vallas elamas inimesi, kes ei olegi valda sisse kirjutatud.
Üha kiireneva hooga väheneb Taebla elanike arv – mullu 75, tunamullu 58 võrra.
Midagi on juhtunud ka Noarootsis, sest varasem kasv, kuigi väike, on asendunud kopsaka kahanemisega – mullu vähenes elanike arv 20 võrra.
Noarootsi vallasekretär Evi Öövel ütles, et osa inimesi on oma maja maha müünud ja Tallinna tagasi läinud.
“Lastel on seal huvikoolid, siin selliseid võimalusi ei ole ja kui on Tallinnas varupind ka, siis minnaksegi,” ütles Öövel. Pealegi meelitab Tallinn maamaksusoodustusega. “Massilist liikumist ei ole, aga eks ta vähehaaval korju.”
Tagasilangus tabas ka Hanila valda. Kui tunamullu tuli juurde 20 inimest, siis mullu jäi vald ilma 34 inimesest.
“Liikumine oli keskmisest suurem küll,” tunnistas vallavanem Arno Peksar, kuid ei osanud temagi nimetada kindlat põhjust. Küll on mõni pere, kes juba varem on vallast ära kolinud, ennast alles nüüd välja kirjutanud. Teiseks paneb inimesi liikuma Tallinna ja Tartu maamaksuvabastus.
“Oleme ausad, [elanike arv] kukub edasi,” ütles Peksar. “Suvituspiirkond hääbub vaikselt.”
Iive oli positiivne vaid Ristil ja Taeblas
Mullu registreeriti Läänemaal 224 sündi, seda on 15 võrra vähem kui 2010. Poisse sündis 116, tüdrukuid 108, sh kaks paari kaksikuid.
Registreeriti 308 surmajuhtu, seda on 4 võrra vähem kui tunamullu. Suri 167 naist ja 141 meest.
Iive on negatiivne kõigis omavalitsustes peale Risti ja Taebla. Vormsis oli iive nullis.
Läänemaa parim bilanss oligi Ristil, kus mullu registreeriti 15 sündi ja 6 surma. Taeblas registreeriti 21 sündi ja 19 surma, Vormsis 2 sündi, 2 surma.
Suurim negatiivne iive oli Kullamaal ja Lihulas, kus suri 18 inimest rohkem kui sündis. Kullamaal sündis 7 last, suri 25 inimest. Lihula oli 16 sündi ja 34 surma. Kiita polnud ka Martna seis: 5 sündi, 21 surma.
Haapsalu on väga hea koht elamiseks. Kuigi oleks ka Tallinnas elupaik olemas….
Soovitan kõigil põlistel Läänemaalastel ennas oma kodumaakonda tagasi sisse registreerida. Ise juba ammu elan enamuseajast Tallinnas, aga kuna soovin,et minu tulumaks läheks kodulinna kassassse, mitte TTV hüvanguks, hoian ennast Haapsalus sisseregistreerituna!
siin niisama tuulde
Üks Läänemaal asuva valla ametnik ise soovitas minul ennast välja kirjutada.
Siiani punnisin vastu, 2012 oli lõpuks see aasta kus sai nende soov täidetud.
Soovitan ikka rahvusparki kaeva auk ka maasisse ja kirst osat ka varakult valmis. Päeva Jaanile tee ettemaks ära et jutluse maha peaks ja ega siis muud jäägi kui paremaid aegu oostama jääda. Riigile oled sa ju kuluartikkel.
Läänemaa, tegelikult olen sinu poolt. Aga olen ka omal nahal kogenud, kuidas aastakümneid rahulikuna tundunud kõrvalisest kohast saab x-arenduse või uute naabrite tõttu midagi muud. Tore on elada pimesi (ausalt, tahaks sinisilmsust tagasi!), kuid alati tasub huvi tunda pealtnäha hüljatud paikkonna tausta ja perspektiivide vastu. Samas, niikuinii kõike ette ei näe. Võib olla ostma hoopis motorhome’i ja elama seal, kus hetkel õndsam? Või kolima teadlikult mõnda rahvusparki, kujundades sellest reservaadi ka loodussõbralikumale osale eestlastest?
Tore,et minu arvamus asjalikku vastukaja on leidnud.
Selleks,et teie poolt kirjeldatud koledad stsenaariumid ei realiseeruks peaksid looduses elamisest huvitatud piirkonniti koostööd tegema hakkama.
Tõesti ilusale unistusele:ära lase oma ajusid pesta rikkaks saamise juttudest- vaata ringi ja näed Läänemaa on täis tühjasid taluasemeid,neist paljudesse viib veel korralik tee ja vooluühendusgi ootab kasutajaid.Looduses elamise mõtteks olekski taasavastada tõik,et paljud asjad mida me kalli raha eest poest ostma oleme harjunud on looduses mõõduka tööga toodetavad jne.
Kui uusasundustegevus peaks päris metsikute aladeni jõudma eks siis näeb kuidas seal taristuprobleemid lahendada.
to Läänemaa: Unistus on sul ilus, elu aga karmim. Nimelt ei tähenda elanikkonna koondumine Harjumaale, et ülejäänud Eestis hakkab vohama puhas loodus. Vastupidi! Siis alles saamamehed hoo sisse saavad, kui ‘tagurlastest’ kohalikke pole enam progressi takistamas! Metsad rämedalt maha tooraineks, nii et oksaläga, pooled palgid ja meetrisügavused väljaveorööpad taga. Kruusa, liiva ja paekivikaevandusi kuhu iganes ja nii sügavale kui kannatab (põhjaveerezhiim saadetakse pikale lainele, kalli veetrassita ei saagi asustust taasluua). Tuulikupargid igale rannikule – sellised, mille madalsageduslikku raginat-kuminat tunnetab ainult püsielanik. Krematooriume võiks kah igale poole tippida – ehkki need on ökopuhtad asutused, ei taheta neid miskipärast Tallinna südalinna. Ahjaa,… Loe rohkem »
keset metsi talus, kuhu ei vii teed, kus on ka vahel voolu, pole levi, pole lähedal poodi, ei käi postiljon, pole kooli , ei käi ühistranspost, pole tööd, pole päästeteenistust ja kiir- ja arstiabi, pole vaba maad, pole naabreid, kus on vaid teadmine, et oleme varsti 5 rikkama riigi hulgas, kus sulle ei maksta enam penssi, kus sa pead töötama 67 aastani, kus sa pead aitama kogu euroopat, kus su kodukulud on viidud kontrolli alla, sest sul pole tööd, pole raha, pole süüa, on ainult mälestus, et kunagi see kõik oli olemas
on hea paik looduslähedaseks eluks.Nagu ka k-kommentaarist selgub on rahvas seisukohal,et selline eesti nagu praegu surgugi parem välja.Aga seni kuni ta sureb võib ju vaikselt uut ehitama hakata.Võimalus elada talus keset hunnitut loodust,süüa omakasvatatud toitu,teha tuld isevarutud halhudest on euroopas haruldane.Miks mitte meelitada siia neid kes linnastunud tarbimisühiskonna elu võlude petlikkusest juba aimu saanud.Meie rahva enamus alles unistab neist ja praegu on valitud poliitika mis võib seda pakkuda peamiselt väljaspool Eestit.Iseasi kui kauaks,sest eks sealgi on vesi ahjus.Nii või teisiti-lähenemine loodusele ja asjade algusele on”arenenud”ühiskondadele möödapääsematu.
Alles 3 või 4 aastat tagasi oli Haapsalu linna elanikkond 12 tuhat, nüüd juba 11 168 ja maakonnas elas 90-ndate algul 32 900, praegu 26 880. Progress missugune. Varsti sureb see kogu eesti välja ja ongi tegelikult heameel.
See on elementaarsete teadmiste puudumine, mis lahendusi luua võimaldaks. Peale selle on muutusteks vaja struktuuri, mis neid muutusi luua laseks. Tööpuudus on TAGAJÄRG teatavatele ühiskondlikele protsessidele või pigem tegemata jätmisele. See tähendab et riik ei täida enda funktsiooni – lihtne. Ja kui Lõpsi ja Käsu Taavi sarnased riiki juhtima valitakse siis oleme kohale jõudnud. Kuhu edasi selles on küsimus.