Kui rängalt on masu mõjunud Haapsalu linnale rahaliselt ja vaimselt, paistab välja uuest arengukavast ja vana kava täitmisest.
Arengukava järgi algab tuleva aasta tegevus sõnadega „arendada”, „toetada”, „luua”, „tunnustada”, „leida võimalusi”. Peaaegu kõik, mis algab sõnadega „ehitada”, „rekonstrueerida”, „paigaldada”, on lükatud heal juhul aastasse 2013, aga enamasti veel kaugemale. Ka arengukava täitmise aruandes korduvad raha nõudva tegevuse lahtris sõnad „edasi lükata finantsvahendite puudumise tõttu”.
Uusi ideid ei ole
Haapsalu linna arengukava aastaiks 2012–2017 pidanuks valmis olema 1. oktoobriks, kuid volikogule esitas linnavalitsus arengukava tooriku alles novembris.
Uus arengukava kordas suuremalt jaolt varasemat kava, võimendades vaid mõnd varasemat suunda. Näiteks kultuuri– ja turismilinna kuvandit.
Uuendusena lubab arengukava toorik muu hulgas terviseedenduse spetsialisti ametikohta, toonitab ekstreemspordi arendamise ja õuesõppe tingimuste loomise vajadust.
Veel lubab linn 2013–2015 tuua Uuemõisast linna tagasi täiskasvanute gümnaasium ja leida muusikakoolile oma maja või sobivad ruumid. Aastail 2013–2015 lubatakse renoveerida lasteaedade ja koolide mänguväljakud. Päris uusi algatusi ja säravaid ideid uus arengukava ei paku. Eelmisest arengukavast tulevad uude üle enam–vähem kõik need tööd, mis on jäänud rahapuudusel tegemata. Needki on linnavalitsus paigutanud aastasse 2013 või veel edasi.
Nii on edaspidi loota Posti ja Jaama tänava ning Tallinna maantee ja Tamme tänava ristmiku renoveerimist; leinamaja ehitamist.
Üks väheseid tulevaks aastaks kavandatud töid on Mulla tänava parkla ja sotsiaalmaja fassaad. Koolides on kavandatud üksnes hädapärased tööd, näiteks tuletõkkeuste paigaldamine.
Peatatud, edasi lükatud
Arengukava täitmise aruanne sedastab, et peatatud on heakorrakampaaniad „Lilleline Haapsalu” ja „Linn särama!”. Nende jätkumise kohta on märge „võimalusel taastada 2013”.
Edasi on lükatud Paralepa ja Vasikaholmi supelranna jt mereäärsete haljasalade korrastamine või laiendamine, terviseradade tegemine.
Edasi on lükatud ka Lihula mnt — Tööstuse tn tööstuspiirkonna arendamine. Asja pole saanud võrdlemisi vähe raha nõudva ettevõtjate tunnustamise süsteemi väljatöötamisest ega ettevõtluskonkurssidele kaasa aitamisest. Nendegi taga on märge „edasi lükatud”.
Perearstipraksise asjus valitseb linnavalitsuses segadus. Varasemas arengukavas lubatakse toetada täiendava perearstipraksise loomist. Uus kava seab sellise vajaduse kahtluse alla, tahetakse alles uurida, kas on üldse vajadust.
Helesinine unistus
Linnapea Urmas Sukles ütles arengukava läinud reedel volikogu ees tutvustades, et see on „helesinine unistus, mida jõudumööda täidame”. Ta leidis, et siiani on linna rahuldavalt majandatud. Sukles selgitas, kuidas arengukava mustandit lugeda. Et mustas kirjas on varasem arengukava, punasega on linnavalitsus teinud juurdekirjutusi ja kollasega on pikemat arutelu nõudnud teemad. Seda tasub teada neilgi, kes tahavad uut kondikava ja vana täitmist linnavalitsuse kodulehelt lugeda.
Pooleli ja vastuoludest kubiseva arengukava esitamise eest sai linnapea volikogus opositsioonilt kõvasti nahutada.
Andres Ammast häiris, et paljude tegevuste taga on umbmäärane „jätkuv tegevus”. „Võib–olla on tegemist jätkuva tegevusetusega,” ütles ta.
Ingrid Danilov juhtis tähelepanu tegevustele, mis arengukavas ei peaks enam olema. Sukles pidi tunnistama, et need võisid inertsist sisse jääda. „Saatke kiri, võtame välja või vaidleme vastu,” ütles ta.
Teet Kallasvee ja Ammas juhtisid tähelepanu, et arengukava ja linnavalitsuse tegevus käivad ise jalga. Kavas ei ole sõnagi juttu Ridalaga ühinemisest ega muuseumide ühendamisest sihtasutuseks.
Ammase sõnul ei kajasta arengukava ka Keskerakonna ja Reformierakonna vahelist koalitsioonilepet.
„Linnavalitsus on arengukavale alla jäänud,” oli Danilov kriitiline. Ta toonitas, et mõtleb selle all linna poliitilist juhtkonda, mitte linnavalitsuse töötajaid.
„Praegune kava on humoorikas ja vastuolusid täis töödokument,” ütles Danilov. Selle ühe näite tõi ta hariduse valdkonnast.
Sealt tuleb välja, et enne tehakse koolireform — selle all mõtleb linnavalitsus vaid riigigümnaasiumi loomist — ja seejärel hakkab linn viie järgmise aasta jooksul looma koolivõrgu kontseptsiooni. Et enne reform ja siis kontseptsioon.
„Riigigümnaasiumi teeb haridusministeerium, aga põhikool näib taevast kukkuvat,” kritiseeris Danilov.
Kui raha on vähe, tuleb Danilovi meelest keskendudagi sisulistele küsimustele.
„Arengukava on nii hea, kui seda suudavad teha linnapea ja kaks aselinnapead, need kolm inimest viivad ellu poliitilist tahet,” ütles Ammas.
Linnavalitsus ootab arengukava tooriku kohta ettepanekuid 12. detsembrini. Seda võivad teha ka kõik linlased.
Ehk oleks ideid, kuid puudub usaldus selle seltskonna vastu. On nad ju võimul olnud aastaid ja tahe seal võimul olla on neil ka aastaid.
tahaks, et haapsalust saaks põhjamaade veneetsia, on aeg hakata lõpuks kanaleid kaevama
ma siin kirjutasin aasta või paar tagasi, et linna arengukava on koostatud sellisel tasemel, mida teeks I kursuse majandusteaduskonna tudeng!!!
nüüd siis on suudetud see tase veel allapoole viia. ma siis kordan kokkuvõtlikult minevikus öeldut ning see kehtib kõikidele volikogu liikmetele: kui teil endal mõistust ja teadmisi ei jätku (ka linnavalitsuse süsteemis), siis laske linna arengukava teha neil, kellel seda on ning kasutage mõistust! teadmised ja oskused ei ole kuhugi siin riigis kadunud ning ka praegusel ajal on võimalik teha vähese rahaga tarku ja jätkusuutlikke otsuseid.
Pole see Urmas kõiges süüdi – kogu meie armastatud riik on valitsejate saamatuse tõttu tupikteel.Tunneli lõpus on veelgi tumedam kui ei alustata riigi reformimisega!
Kui nüüd järele mõelda, siis olid need endised linnaisad, kes Haapsalu lõhki laenasid. Mina julgen küll arvata, et Urmas langes auku linna üle võttes See, et linn edasi areneb, on näha ärimeiste tõusvast huvist Haapsalu linnas tegutsemise vastu Mina soovin Urmasele jõudu ja tervist.
Päikest ja edu soovides, Haapsalusse.
Eks Ummi ise laenas usinalt.Kes siis veel????
Masu ammu läbi. Masu on sõna mis Rahvale pähe määritakse ja tegelikud summad lähevad vasakule.
linna rahakoti saame täita kõvasti kui hakkame vene riigi jorssidele haapsalu linna elamislubasid müüma, nii miljon euri tükk,saame õpetajatele rohkem palka maksta, piirivalve ei pea kuhugi ära kolima, nad toovad oma familjad kah siia ja siis tuleb pappi veel rohkem linnakassasse
Kus ja kuidas on lood viia lasteaiaõpetajate palk esialgsele tasemele???? hea oli seda ikka 15%maha kärpida. nüüd aastaid möödudes on elu ju koguaeg kallimaks läinud. mittemiski ei odavne. või hakkab linnapea nüüd üüri, elektrihindu ja poelettidelt kaupa allapoole hindama. ammu oleks aeg!!!