Eesti majanduskasv on käesoleval aastal olnud euroala riikide keskmisest majanduskasvust märkimisväärselt kiirem. Statistikaameti esialgsel hinnangul kasvas Eesti sisemajanduse koguprodukt 2011. aasta kolmandas kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 7,9% ja võrreldes teise kvartaliga 0,8%. Ehkki kasvu tipp jäi esimesse poolaastasse, oli kolmanda kvartali kasvutempo siiski märkimisväärne.
Kriisijärgset kiiret kasvu soosisid välisnõudluse suurenemine ning eratarbimise toel kasvanud sisemaine nõudlus. Koos ebakindluse suurenemisega on oodata sisenõudluse kasvutempo pidurdumist, ehkki lähiajal võib sisenõudlus veel pakkuda tuge majanduskasvule. Erasektori kulutuste kasvu aeglustumist on osaliselt kompenseerimas valitsussektori investeerimistegevuse elavnemine.
Tehnoloogiasektori tugev kasv ja tootmisvõimsuste kasutamise efektiivsuse suurendamine võimendasid Eesti majanduse kasvunäitajaid. Tootva sektori kasvu toetas Eesti ekspordi tugev seotus riikidega, kus kogutoodangu kasv oli keskmisest kiirem.
Paljude riikide kindlustunde näitajate alanemine viitab, et viimastel kuudel on maailmamajanduse kasvutempo märgatavalt aeglustunud. Samuti on rahvusvahelised organisatsioonid alandanud üldise majanduskeskkonna väljavaateid. Kindlustunde halvenemine kolmanda kvartali näitajaid veel oluliselt ei mõjutanud. Kasvu järsemale pidurdumisele viitasid septembris vaid tööstustoodang ja eksport. Kolmanda kvartali lõpus järsult aeglustunud tööstustoodangu kasv avaldab suuremat mõju neljanda kvartali majanduskasvule.
Eesti majanduskasv aeglustub järgnevates kvartalites oluliselt väliskeskkonna väljavaate halvenemise tõttu.
Natalja Viilmann,
Eesti Panga ökonomist
KASV?