Koolidest on kadunud klassitäis lapsi

Riina Tobias

riina.tobias@gmail.com

Kuula artiklit, minutit ja sekundit
0:00 / :

Läänemaal on 34 last, kes peaksid käima koolis, kuid riigi infosüsteemides ei ole andmeid, kus ja kas nad üldse õpivad.

Enamik n–ö kadunud lapsi ehk 27 on teismelised.

„See on väga ohtlik,” ütles Lääne maavalitsuse haridusosakonna nõunik Helge Ehrpais.

Rohkem kui pooled kadunud lapsed peaksid käima Haapsalus koolis; 19 lapsest 12 on 10–16aastased.

„Ei midagi katastroofilist,” ütles linnavalitsuse haridusjuht Mari–Epp Täht.

Täht ütles, et nende laste vanematega võetakse ühendust ja uuritakse, kus lapsed on. Ta kinnitas, et Haapsalus selliseid ei ole, kes peaksid koolis käima, aga ei käi. Täpsemad andmed saab linnavalitsus 10. novembril, siis esitavad koolid oma laste nimekirjad.

 

Koos vanematega Soome elama

Läänemaal on kadunud viis 1. klassi minema pidanud last. Kahe kohta on teada, et nad on läinud koos vanematega Soome: üks laps on Taebla vallast, teine Ridalast.

Taebla valla haridusnõunik Riina Veske ütles, et aastaid Soomes töötanud pereisa kutsus nüüd pere ka kaasa ja 31. augustil võeti 1. ja 3. klassi lapse dokumendid koolist välja.

Kus lapsed õpivad, ei ole Riina Veske jõudnud uurida. Taeblasse jäänud sugulased on rääkinud, et Soomes õpivad lapsed ühe päeva eesti, ülejäänud päevad soome keeles.

Veske sõnul ei ole massilist väljarännet olnud isegi mitte buumiajal, kuid üksikuid minejaid on igal aastal. Isad võtavad pered kaasa enamasti siis, kui on saanud hea palga ja korraliku elamise.

„Ega minna eriti taheta, aga kui isa on saanud töö, mis võimaldab peret kaasa võtta, siis minnakse,” ütles Veske.

Ridala valla haridusnõuniku Maire Vilbase sõnul on üks 1. klassi laps 20. septembril Soome elama läinud.

Alati aga ei ole põhjus ka välismaale kolimises. Hanila vallas näiteks elab välismaalaste perekond, kelle üks laps hakkas õppima Tartus, sest ei oska küllalt eesti keelt. Lapsevanema hooletuse tõttu jäi laps kooli registreerimata.

„Muust rahvusest ja teisest keeleruumist inimestega  võib seda juhtuda,” kommenteeris vallavanem Arno Peksar.

 

Teismelistega on asi segasem

Kui 1. klassi minema pidanud lapsed on suure tõenäosusega välismaal, siis teismeliste laste kohta omavalitsustel andmed tihtipeale puuduvad.

Hanila vallavanem Arno Peksar ütles, et temal pole andmeid ülejäänud kolme kadunud teismelise  kohta.

„Ministeerium on meie poole pöördunud ainult ühe 1. klassi lapse asjus,” ütles Peksar.

Ristil on ministeeriumi andmeil kadunud kaks 15-aastast last. Risti põhikooli direktoril Argo Roosil olid mõlemad teada:  üks läks oma kodukooli tagasi, teine ei taha koolis käia.

„Tubli ja hakkaja, aga et puudub palju,  ei saa enam hakkama,” ütles Roos. „Sel aastal on küll rohkem koolis käinud kui mullu, aga koolikohustuse täitmine see ei ole.”

Roos lisas, et mullu tuli üks laps koolist välja visata, sest läks kooliaasta sees välismaale ega tulnud lõpueksameile.

„Elab ema juures välismaal ja väidetavalt käib seal koolis, aga mina ei saa seda kontrollida,” ütles Roos.

Haridusministeerium soovib omavalitsustelt selgust 2958 koolikohustust mittetäitva lapse kohta. See arv selgus, kui ministeerium võrdles Eesti hariduse infosüsteemi kantud õpilaste nimekirja rahvastikuregistris koolikohustuse eas olevate laste arvuga.

Selgus, et rahvastikuregistris on 2958 koolikohustuslikus eas last, kes ei ole ühegi Eesti kooli nimekirjas. Neist 34 on Läänemaalt.

Ministeerium saatis paari nädala eest omavalitsustele kirja, soovides teavet 1. klassi mitte jõudnud laste kohta.

Samasuguse päringu on ministeerium lubanud saata kõikide rahvastikuregistri andmeil põhikoolist kõrvale jäänud laste kohta, et välja selgitada põhjused, miks ei ole lapsed kooli jõudnud.

Seaduse järgi tegeleb koolikohustuslike isikutega omavalitsus. Ministeerium ootab, et omavalitsused tegeleksid selle teemaga põhjalikult: iga laps tuleb üles leida ja kooli panna. Kui laps õpib välismaal, aga vanemad ei ole sellest kooli teavitanud, on ikkagi selgust vaja, toonitas ministeeriumi üldharidusosakonna juhataja Irene Käosaare.

 

 

Kodukoolist kadunud lapsed

•    Haapsalus 19, sh kaks 7-aastast, neli 8-aastast, üks 9-aastane, üks 10-aastane, kolm 11-aastast, kolm 12-aastast, kaks13-aastast, üks 15-aastane ja kaks 16-aastast. 
•    Hanilas 4, sh 7-aastane, 10-aastane, 13-aastane ja 14-aastane
•    Lihulas üks 15-aastane
•    Martnas üks 14-aastane
•    Noarootsis 2, üks 11-aastane, teine 12-aastane
•    Nõval üks 15-aastane
•    Ridalas üks 7-aastane
•    Ristil 2, mõlemad 15-aastased
•    Taeblas 3, sh 7-aastane, 9-aastane ja 15-aastane
•    Läänemaal kokku 34 last
•    Ühtki n–ö kadunud last ei ole Vormsis ega Kullamaal
Läänemaal õpib sel õppeaastal umbes 2700 last.

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments
juhuslik lugeja
13 aastat tagasi

Suurepärane lugu

Ema
13 aastat tagasi

See pealkiri on jahmatav, kui hakata sisu lähemalt uurima.

ikaldus
13 aastat tagasi

Nagu ametnik ütles ei midagi katastroofilist. Teine kinnitab et trend on ohtlik, kuid maavalitsuse poolt pole midagi ju tehtud et olukord paraneda saaks. Selge on see et olukord on teatavate protsesside tagajärg. Et ametnike töö ikka otsa ei lõpeks tuleb hakata nimekirju koostama. Keegi tuleb panna neid kontrollima ja kolmas tuleb hoolitsema panna selle eest et rahvast informeerida et see kõik on paratamatus. Mina teen ettepaneku üle minna islami usule. Seal on suured pered ja islamimaade rahvastik on viimase 100 aastaga 5 ja enam korda kasvanud. Selleks tuleb alustada mosee ehitusega läänemaa värava asemele. Mosee sillutaksime teed sisserändele ja lahendaks… Loe rohkem »