Matsalus loendati rändel peatuvaid hanesid, laglesid ja sookurgi. Rahvuspargis korraldatud linnuloendusel loendati kõige rohkem valgepõsk–laglesid (ligi 32 000), sest loendusaeg sattus nende rände kõrgajale. Võrreldes mullusega lendas peaaegu poole rohkem ka sookurgi (20 000).
Rõngastuse spetsialisti Olavi Vainu sõnul ei saa sookurgede suuremast või väiksemast loendusarvust põhjapanevaid järeldusi teha, sest ühekordne loendamine on suuresti juhuslik. Kurgede arv sõltub rändehetkest ja ilmast.
„Kui meil on arvukus väike, võib sookurgi olla samal ajal rohkem veel Soomes või juba Saksamaal,” ütles Vainu. Tänavu saabus kõige rohkem kurgi ööbima Topu lahele Põgari–Sassi randa, kus neid loendati ligi 9000.
Hallhanesid loendati enam–vähem sama palju kui mullu: tänavu 1840 hallhane, mullu 1810 hallhane. „Kahjuks ei näita see siiski hallhanede üldist seisundit, sest nende arvukus laiemas mõõtmes ikkagi langeb ja seda nii meil pesitsevate kui ka läbirändavate lindude osas,” ütles keskkonnaameti looduskaitse bioloog Maire Toming.
Hanede põhiline koondumispaik oli Matsalu lahe siseosa Kasari delta ümbruses.
Matsalu on vaid üks paljudest rändlindude loenduskohtadest. Tervikliku pildi saamiseks loendatakse linde enam–vähem üheaegselt kogu nende rändeteel, et saada üldarv ja märgistada valitsevaid suundumusi. Ainult ühes kohas loendades võib jääda petlik mulje, et mõne liigi arvukus on kasvanud või kahanenud.
Matsalu rahvusparki ööbima saabuvaid linde loendati 21. septembril, loenduspunkte oli kokku 11. Loendati alates kella poole kuuest õhtul kuni pimeduse saabumiseni.
