Lääne Elu paberleht 6. oktoobril

Lehte Ilves

Lehte Ilves

lehte@le.ee

Mitmed Puises tegutsevad rannakalurid ja turismiettevõtjad on oma tegevuseks saanud toetust Euroopa Kalandusfondist. Foto: Arvo Tarmula
Mitmed Puises tegutsevad rannakalurid ja turismiettevõtjad on oma tegevuseks saanud toetust Euroopa Kalandusfondist. Foto: Arvo Tarmula

Lõuna–Läänemaa ühisgümnaasiumi loomine on kahtluse all

Lihula kavatseb esialgu vähemalt aastaks külmutada Lõuna–Läänemaa ühisgümnaasiumi moodustamise.
    
Lihula ja Kullamaa vald on kokku leppinud, et Kullamaa keskkool ja Lihula gümnaasium liidetakse üheks gümnaasiumiks hiljemalt tuleva aasta 1. septembriks. Nüüd on aga plaanid muutunud ja haridusreform peatatud. Selle põhjuseks sai avalikkuse survel kiiresti tagasi võetud Lihula valla kolme väikekooli sulgemisotsuse eelnõu.
    
Valla kultuuri– ja haridusnõuniku Kersti Ajaotsa sõnul on Lõuna–Läänemaa ühisgümnaasiumi moodustamine päevakorralt üldse maas. „Me ei tegele sellega,” ütles Ajaots Lääne Elule läinud nädala keskel.
    
Kullamaa vallavanem Jüri Ott ütles, et  ootame ära, mis sammu teeb Lihula, siis arutame olukorra läbi.
    
Ühisgümnaasiumi asutamise eeltöö on tehtud, õppekava on valmis, õppesuunad välja töötatud, mõlema kooli õpetajad on läbinud põhjaliku ühiskoolituse, rääkis Lihula volikogu juht Tiina Lobja. Ühiskoolitusel osales 20 Lihula ja 15 Kullamaa kooli õpetajat, omavalitsusjuhti ja ametnikku. Veidi üle 8700 euro maksnud koolitusest kandis Lihula ligi 5000 eurot, mis tuli õpetajatele riigi eraldatud 2010. aasta koolitusrahast.

 

Lugu Läänemaa rannakalandusest räägib, et  rannakalandus on viimase kahe aasta jooksul saanud toetust 1,5 miljonit eurot. Sellele lisandub omaosalusena veel kolmandik summast. Läänemaal on umbes 200 ettevõtjat, kellel oleks õigust toetust küsida, aga kui neist lõpuks 50–60 toetust taotleb, on tulemus väga hea, leidis rannakalurite seltsi tegevjuht Margus Medell. Kalandustoetusi jagades kehtib põhimõte, et pool jagatavast summast läheb sadamatele ja lossimiskohtadele, 20% töötlemiseks, 15% turismile, 13% mitmekesistamiseks ja 3% koolitusteks.
    

Veel on lehes juttu, et

• Kihnu Veeteede leping lõpeb sel aastal. Lääne maavalitsus otsib riigihanke kaudu vedajat Vormsi parvlaevaliinile;

• et pärast suve on hakanud töötute arv Läänemaal jälle kasvama, selle nädala alguses oli arvel 890 inimest;

• et Lääne maavalitsus kavandab liinibussiliikluses suuremaid muudatusi.

Lääne Elu uurib, kes läänlastest või Läänemaaga seotud ettevõtjaist pääsesid Äripäeva rikaste edetabelisse.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
hmm
hmm

et enam ei tegeleta? Arutamata küsimus kas Ühisgümnaasium on hea või halb mõte jätab natuke rabeda mulje see, et on idee, paneme suure raha sinna alla (koolitused, ettevalmistused) ja siis jätame nurka seisma. Finantse pole ju eriti loopida tänasel päeval. See on hea näide sellest, et kokkulepped kogukonnaga tuleb eelnevalt ära teha- enne kui suuri plaane ja suuri kulutusi korstnasse kirjutada vaja.

hmm jah
hmm jah

Rahad rahadeks…siin ei saa varsti terve Läänemaa peale enam gümnaasiumi jagu õppijaid kokku,nii et idee iseenesest suht jätkusuutmatu.Eks raha kulutatakse selleks, milleks see eraldatud on.Õpilase tulevik aga on AINULT lapsevanema mure,suur ja tõsine mure.Ülejäänud loevad vaid raha.Kui Haapsalu “haridusreform” ka jõustub, hääletavad ka sealsed vanemad jalgadega,nii et kogu maakonna tulevik on tume.

wpDiscuz