Eesti Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing ütles täna Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis toimunud pressikonverentsil, et Eesti tarbijate kindlustunne langes kolmandas kvartalis oluliselt. Ettevõtjate hinnangud majanduskeskkonna momendiolukorra kohta on head, kuid tulevikuprognoosid muutunud ettevaatlikumaks.
"Alates augustikuust on tarbijate kindlustunne hakanud langema ja siin on kindlasti mõju nii maailma uudistel, näiteks Kreeka kriisil, kui ka jätkuvalt kõrgel inflatsioonil," kommenteeris Josing. "Püsikaupade soetamiselt hoitakse kokku ka järgmisel 12 kuul, nii et kaupmeestele mul rõõmustavat uudist pakkuda ei ole."
Eesti ettevõtjad ütlevad aga uuringus, et olukord on pigem hea ja tellimusi jätkub, mitmed sektorid on juba hädas tellimuste täitmisega kvalifitseeritud tööjõu puuduse tõttu.
"Meie jaoks on aga tulevikus määrava tähtsusega see, kuidas läheb peamistel ekspordi sihtriikidel. Soome ja Rootsi trendid on murettekitavad — kuigi maailmas ei ole veel otseselt suuri krahhe, on just tarbijate usalduse vähenemise tõttu hakanud ka Põhjamaades tellimusi vähemaks jääma," nentis Josing.
Majandususalduse indeks (mis koondab ettevõtjate ja tarbijate hinnanguid tulevikule) langeb kogu Euroopas — juuniga võrreldes oli langus septembris 10,6 punkti. Vaid viies riigis oli indeks üle ajaloolise keskmise — Eestis, Lätis, Leedus, Saksamaal ja Rootsis. Selgelt on Josingu sõnul välja kujunemas põhja-lõuna dimensioonid — kõige suurem masendus on Kreekas, Portugalis ja Küprosel.
2011. aasta viimast kvartalit prognoosides on Eesti ettevõtjad ettevaatlikult optimistlikud. Kolmandik tööstusettevõtjatest ennustab tellimuste portfelli suurenemist, 47% eeldab praeguse taseme jätkumist.
"Pilt ei ole täna must, aga peame arvestama, et ees võib oodata nõudluse vähenemine," lausus Josing. "Tööstustoodangu mahu kasv on peamiselt tuginenud eksporditurgudele, suvekuudel tehti rekordilisi ekspordikäibeid. Eesti on maailmamajanduse taastumise hästi ära kasutanud ja võtnud turgudelt, mis võtta annab. Samas tuleb ettevõtjatel sihtriikides toimuvat väga tähelepanelikult jälgida."
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi majandusarengu osakonna juhataja Tea Danilovi sõnul näitab konjunktuur, et ettevõtjal on hetkel keeruline ja vastuoluliste signaalide aeg.
"Selge on see, et riskid on suurenenud ja seega oleks ettevõtjal mõistlik oma laenukohustused miinimumi viia, et olla valmis halbu aegu üle elama. Samas on tänane investeerimiskeskkond väga soodne, laenuintresse Euroopa Keskpank kindlasti ei tõsta, pigem võidakse neid alandada. Nägime ka 2009. aastal paljusid ettevõtjaid, kes kasutasid kriisi edukalt arendusprojektide tegemiseks."
Danilovi sõnul on Eesti riik ja ka ettevõtjad oluliselt paremini valmis, kui peaks juhtuma halvim ja vallanduma järjekordne globaalne finantskriis. "Efektiivsus ettevõtetes on kasvanud — paljudes harudes näeme, et hõive on viiendiku võrra väiksem, aga tootmine ja eksport on oluliselt suurem. See näitab kasvanud tootlikkust ja paremat konkurentsivõimet," ütles ta.
Ka riik on 2008—2009. aastate kogemusest õppinud. "Näeme, et mitmed erakorralised abinõud, näiteks ekspordigarantiid ja laenumeetmed, mis kasutusele võtsime, on ennast õigustanud."
Eesti Konjunktuuriinstituut prognoosib tänavuseks SKPks 7,0% ja tarbijahinna indeksiks 4,9%.
“Tarbijad on muutunud olulisemalt ettevaatlikumaks”
No on sõnastus! Mida paganat Sa tarbid, kui taskus vaid mündid kõlisevad. Eks oled jah üsna ettevaatlik, et kassas mitte võlgu jääda- seega: kaupa saab tõesti vaid väga napilt korvipõhja panna:(
Stakan K.Butõlkin, 09.10.2011 20:41
Vale puha.
Petersonil kui ka Taligal on kõik segi nagu puder ning kapsad. Teine võimalus: nad on parandamatud optimistid.
Püüan siin asjad pea pealt jalgele keerata ja nende optimismi pahupidi pöörata:
Kapitalistlik tootmine on oma olemuselt lisaväärtuse tootmine, lisatöö väljapumpamine et mitte öelda tööinimese paljaksröövimine ja väljakurnamine.
Kapitalist ei ole mitte tööandja vaid töö(ära)võtja ning
töötaja ei ole mitte töövõtja vaid töö(ära)andja.
Petersonil pole mõtet leiget ja roosat udujuttu ajada olematust sotsiaalpartnerlusest.
Kapitalisti seisukohast on tööprotsess ainult ostetud kauba-tööjõu-tarbimine. Kapitalist ostab tööjõudu võimalikult odavalt (parem kui täitsa tasuta)eesmärgiga seda kasutada võimalikult efektiivselt.Esimesel võimalusel asendatakse olemasolev tööjõud odavamaga,robotitega vm. tehnikaga.
Kapitalisti lõppeesmärk ei ole pakkuda tööd vaid teenida kasumit ja ahnitseda kokku hüvesid.Töö ja seda tegev tööjõud on abivahendid.
Tõsi ta on:töö toodab (rikaste)inimeste tarvis imetoredaid asju, kuid ta toodab ka tööliste vaesumist.
Töö loob paleesid, aga ka tööliste urkaid.
See loob ilu , aga ka sandistunud töölisi.
Töö toodab mõistust, aga ka töölise kretinismi(ainult kretiinist tööline valib end esindama nt. RE; irw, aga nii see meil ju on sest meil ei ole valijaskonna hulgas 30 % tööandjaid)
Ametiühinguid ja nende juhte ei ole vaja kodanlaste teenendamiseks ja nende rahustamiseks -“majanduslikult” õigustades tööliste suhtes toimepandud sigadusi.
Ametiühinguid on vaja arendamaks töötajate eneseteadvust organiseerimaks neid kodanliku despotismi vastu võitlema.
Rusikavõitlus on kusjuures täiesti omal kohal arvestades tänast avalikku, häbitut, otsest ja kalki ekspluateerimispraktikat.
A.Veskele:Rahvas saab”ekspertidelt”igasuguseid erinevaid signaale kuidas oma vähese rahaga ümber peaks käima.Uut masu lubatakse,aga ka kestvat inflatsiooni,siis ongi loogiline käitumine-vähem ninni-nänni ja lõbustusi,aga midagi püsivamat tuleks siiski ära osta(kasvõi Liisi abil)enne kui oluliselt kallimaks läheb.
ääremärkusi saatele, 06.10.2011 00:46
Lühikokkuvõte saatest. Hr Randpere tuli saatesse ettevalmistamata ja n.ö mütsiga lööma. Dinosaurus ei suutnud ka Jääaja tulekul katsumustele vastu seista. Sünnipäevalaps peaks rohkem mõtlema Kihnu kogukondlikule korra eelistele neoliberalismi sugemetega monetarismi ülistamise asemel. Hr Ratas hoidis pealiini väärikalt paigas ja ei laskunud kogu diskussioonil uppuda detailidesse. Saate vaieldamatu särav täht oli Urve Palo. Senist eelarvamust peab tema suhtes kardinaalselt muutma. Ja asi ei ole niivõrd seisukohtades endis, vaid just oskuses neid loogiliselt ja mis peamine, sisust lähtuvalt argumenteerida. Suudetud on minu meelest ületada see Rubikon, kus poliitikutele tavapärane formaalne pealiskaudsus on asendunud põhisisu mõistmisega. See on väga oluline ja harva esinev. Aega on vist rohkelt käes ja on aega mitte ainult lugeda vaid ka süveneda loetu mõtestamiseks. Kvoodipoliitikust on saamas päris poliitik.
Mis oli kogu diskussiooni põhisisu? Need kes kooliajast Marxi mäletavad, siis kogu tants käib lisaväärtuse jagamise üle tööprotsessis osalejate vahel nii nagu röövlijõuk jagab röövsaaki. Kapitalismi edukus põhineb ühiskondlikul tööjaotusel, mis suudab tagada maksimaalse efektiivsuse. Koordinaator ehk omanik palkab oskajaid tööd tegema, tagab töövahendid ja korraldab toodangu realiseerimise maailmaturul. Siit algavadki vastuolud. Kõik hindavad oma tööd kõrgemalt kui kompromissiga kujuneb. Ahvatlused lisaväärtusest matti võtta on töö korraldajal ehk omanikul ja reeglina ta seda teebki nii kuis saab. Vahetute töötegijate nöörimisel teatud piirini nood aga jalutavad teise tööde koordineerija juurde, kes pakub töö eest rohkem. Tööturg toimib nagu kaupade turgki. Nii meil minnakse näiteks Soome.
Kogu tööprotsessi põhiküsimus on ühiskondlikult hinnatud tööviljakus. Ilmselt Soome töö koordineerijast omanik on efektiivsem toimetaja, sest vaevalt eesti töömees nüüd kolmetunnise laevasõidu järel kohe kolm korda oskuslikumaks läheb. Siin tabas Urve Palo asja tuuma, kui märkis, et meie Randpere reformipartei malli järgi jätkates ei jõuagi kuhugi, sest meil poputatakse seda kõige väiksema lisandväärtust pakkuvaid koordinaatoreid ehk omanikke. Nood risustavad ettevõtlusturgu, tulumaksuvabastus on turu solkimine, pärsib kõrge lisandväärtusega ettevõtete teket ja viimane aastakümme Eestis näitab seda ja me ei saa saamagi tõeliselt efektiivse tootmise juurde mitte kunagi asuda. Sellise orava-rattas mõttetu jooksmise saame lõpetada vaid lihtsa ettevõtlusmaksu taastamisega ja astmelise tulumaksu lisandumisega. Astmeline tulumaks kannustab omavalitsusi ja teisi riiklikke struktuure panustama kõrge tööviljakusega ning kõrgema lisandväärtusega kõrgemalt tasustatavate töökohtade tekkele igakülgselt kaasa aitama, sest tulumaksust tulu kasvule tekivad neil eurorõngad silme ette.
PS! Paljud puupeadest astmelise tulumaksu vastased ei ole siiani aru saanud, et kõrgema tulumaksu määraga maksustatakse vaid teatud lävest kõrgemat palga osa, mitte kogu raha. Alla lävendit oleva palgarahaga käib rikkuri palgaosa maksustamine tulumaksuga kõik nii nagu teistel väiksema palga saajatel.
Üha sagedamini tekitavad pr Josingu väited minus tõsist hämmingut. Kust küll võetakse andmed, millel need väited põhinevad ja kes on see analüütik, kes selliseid järeldusi teeb?
Tsitaat: “Tarbijad on muutunud oluliselt ettevaatlikumaks”. Olen Liisi järelmaksu kaudu seotud rohkem kui tuhande kauplusega. Nii head augustit ja septembrit kui äsjased, meie ei mäleta. Rahvas nagu ei aduks üldse, mis ümberringi toimub.
Aasta tagasi sõnas pr Josing järgmist: “Hinnad Eestis on kõrged seetõttu, et meil on liiga vähe kauplusi”. Numbrid näitavad, et meie kaubandus elab ellujäämise piiril, mõned üksikud erandid välja arvatud. Nad küll tahaks, aga ei saa hindu langetada, sest jääksid siis miinusesse. Mõni tark raamat tõesti väidab, et mida rohkem pakkumist, seda odavamad hinnad, aga tarku raamatuid lugedes peab ikka endal ka pea otsas olema.
Sellega, et lähemad 12 kuud kaubandusele midagi head ei too, olen täiesti nõus. Aga et rahvas milleski aru on hakanud saama ja kokku hoiab, kahjuks mitte.
Eelnev kommenteerija WR tsiteerib eilsest Foorumist Jüri Ratast. Vaatasin samuti seda Foorumit, kõnealuse targa mõttetera magasin kahjuks maha. Nelja Riigikogu liiget kuulates tuli lausa masendus peale. Üks räägib astmelisest tulumaksust – juba viimased kümme aastat. Teine punnib astmelisele tulumaksule vastu – viimased kümme aastat. Kolmas lubab tänu ettevõtte tulumaksu puudumisele välismaiste investorite horde – viimased kümme aastat. Neljas räägib, mis parajasti pähe tuleb, lause lõpus ei mäletad, millest alustas – ka tema juba viimased kümme aastat. Neli inimest korrutavad paari päheõpitud lauset nagu papagoid.
See näitab,et Eesti tarbijal on mõistus peas.Mida ei saa päriselt öelda Eesti poliitikute kohta-meie oleksime oma eeskujulikku säästja renomeed kasutama pidanud ja mitte liituma selle stabiilsusfondiga,jääma selle juurde,et laristamist ja võlgu elamist meie ei salli siin ega sealpool piiri.Rainer Nõlvakul eelmises Maalehes oli õigus ja ka Jüri Ratasel eilses Foorumis-meie ei ole suutelised seda summat vajadusel maksma ja see võrduks rahva täieliku demoraliseerumisega Eesti riigi ja iseseisvuse suhtes.