Haapsalu raudtee tasuvusuuringu tellijad ja koostajad loodavad saada majandusministeeriumilt lähema kahe kuu jooksul vastuse, kas projekt läheb kalevi alla või otsustab riik raudteeliikluse taastada.
Kevadel valminud uuringu kohaselt on raudtee pikendamine Riisiperest Turbani igal juhul tasuv.
Probleemsem, ent mitte lootusetu on Haapsalu ja Rohuküla lõigu taastamine, selgus projektijuhi Rein Riisalu ettekandest Haapsalu linnavolikogu istungil läinud reedel.
Et valmis ehitada 63 km elektrifitseeritud raudteed, on vaja ligi 70 miljonit eurot. Riisalu sõnul on see ülimalt konservatiivne hinnang — tööjooniste tasandile minnes ja riigihankeid korraldades võib hakkama saada ka odavamalt.
Näiteks on eskiisprojektis ette nähtud rööbas, mille meeter kaalub 60 kilo. Lähtutud on Eesti Raudtee standardist.
Edelaraudtee kasutab aga Türi–Viljandi lõigu remondil 11 kilo kergemat rööbast. See teeb ehituse juba metalli arvel odavamaks.
Põhimõttelised muudatused
Türi–Viljandi lõigu 52 km remont algas aprillis. Septembri lõpuks on rööpad Viljandis väljas. See näitab, et Haapsalu raudtee saaks taastada aastaga.
Kui ministeerium ütleb raudtee taastamisele "jah", toob see omavalitsustele üksjagu otsustamist vajavaid küsimusi.
Nii on taastataval lõigul 18 ülesõidukohta, viis silda, 23 truupi. Liiga palju, nentis Riisalu ja lootis, et omavalitsustega koostöös saab nende arvu vähendada. See teeb raudtee–ehituse taas odavamaks.
Poliitilisi otsuseid peab langetama ka Haapsalu linnavõim. Uuringu kohaselt tuleb linna kolm peatust: Kastani, vana vaksal ja Wiedemanni tänava ots Õhtu kaldas, kust rongid Rohuküla poole pööravad. See lõik peaks kulgema praeguse kergliiklustee kõrval. Lõpp–peatus eeldab kooskõlastamist praeguste planeeringutega.
Üldplaneeringus on uue raudteejaama asukoht suure trummi juures. See variant aga välistab Rohuküla raudtee, kui kohalikud poliitikud jäävad üldplaneeringule kindlaks.
Raudteeuuring arvestab ainult reisirongiliiklusega, sest kaubaveoraudtee järele kohalikel ettevõtjail vajadust pole.
„Ükski äriidee ei seisa praegu raudtee puudumise taga,” vahendas Riisalu ettevõtjate küsitlust.
Rong võib vähendada bussiliiklust
Uuring, mis otsis lahendusi kogu Loode–Eesti ühistranspordi parandamiseks, arvestab, et taastataval lõigul hakkavad sõitma elektrirongid. Haapsalust Tallinna peaks saama 95 minutiga, ekspressrong sõidaks selle maa tunniga. Inimeste liikumist arvestades tuleks eelistada peatusi tegevaid ronge ekspressidele, jahutas Riisalu liigseid lootusi.
Kui arvestada, et bussiliiklus ei muutu, on Riisipere–Rohuküla rongiliikluse tasuvus kerges miinuses. Pluss tekib, kui bussid hakkavad raudteejaamadesse sõitjaid n–ö ette vedama. Et näiteks Kuressaare–Tallinna buss sõidabki ainult Ristini ja sealt minnakse rongile.
See eeldab aga seadusemuudatusi, sest kui bussifirmal on liiniluba Tallinnani, ei saa keegi seda ära võtta. Üks võimalus on, et riik ostab õiglase hinnaga ära liiniloa, aga seda kulu on praegu võimatu hinnata.
"Me ei taha, et raudtee ehitataks üle bussifirmade laipade," kinnitas Riisalu.
Kas ministeerium jagab uurijate optimismi?
Linnavolikogu istungil osalenud endine maavanem ja uuringu juhtkomitee liige Neeme Suur toonitas, et Haapsalu raudtee taastamine ei ole Eesti mõistes suur investeering ega võistle prioriteediks võetud Rail Balticuga. Küll aga on see regionaalpoliitiline otsus.
Riisalu lisas positiivse aspekti: Haapsalu raudteel ei ole maaprobleemi, nagu on Rail Balticul, sest tammialune maa kuulub enamalt jaolt riigile.
No oled sa ikka gigantomaan, kui tuled võrdlema Tallinn – Berliini raudteeühendust. Need kaks erinevet suurusjärku, nii trassi pikkuse, kui potensiaalsete reisijate hulga järgi. Sinu jutu jätkuks ka, et vaevalt kaubatoodangus Haapsalu Tallinna vahel meil kulda ja klaastooteid rongiga vedama hakatakse ning sellek üks vagun rongi koosseisus liiguks.
Väga oluline, et siis raudteed ikka kasutatakse, muidu viivad vanaraua kogujad rööpad minema ja ehitajad raudteevalli täiteks.
Ole ikka mõistlik, Tallinnasse alla tunni rongiga. Oled sa ka Keilast Tallinna sõitnud? Sõida korra ja siis teed oma mõtlemises korrektuuri. Mis sa arvad, et Taebla, Palivere, Risti, Ellamaa ja Turba elanikud ei olegi sinu arvates inimesed? Kui rongiliiklus toimiks, siis keegi neist asumitest sooviks ka aeg-ajalt rongiga sõita ja sellega veel langeks ikka rongi kiirus. Alla kahe tunni Tallinna Balti jaama sõita on ikka utoopia, või mida arvad sina? Tõesta vastupidist. Kaubavedude toimimiseks on vaja arvestatavat rongi koosseisu, aga siin pole ka selliseid kaubakogusid. Palivere silikaltsiit jälle tööle või? Kiirraudtee, no mõelge ka mida see maksma läheb?
Tõestamiseks ja mõtlemise korrektuuriks puudub vajadus, emotsioonide vaba kommenteerimine on igati teretulnud.Raudteeliikluse korraldamise ja uue taristuga on võimalik käiku panna nii sagedaste peatustega 2 tunnine rong kui ka 3-5 olulisema peatusega 1 tunni rong. Oluline on reisijatele sobivaimad ajagraafikud.Olen veendunud, et kui kiirendatud rongiga 1 tunniga ei saa Tallinnasse, siis ei ole rongis piisavalt reisijaid – nad sõidavad bussiga.Pidagem silmas, et Rail Baltica tasuvusuuringu järgi peab reisirong Tallinast Berliini sõitma keskmise kiirusega üle 120-130 km/h. Lisaks on fakt, et enne Vilnius-Warssavi kiirendatud rongi taasavamist olid skeptikud enamuses, kuid täna on teada, et aasta keskmine täituvus on olnud üle 75%. Kaubavedudel… Loe rohkem »
saame alles siis, kui me vabatahtlikena õnnelikust läänemaailma rahvaste perest õnnelikku idarahvaste perre jälle astume ja isake tsaar putin soovib meie põhjamaade veneetsiasse puhkama tulla
Tunni ajaga ei ole võimalik rongiga Tallinna saada, sest viimane ots Pääskülast Balti jaama tuleb sõita keskmise kiirusega 30 km/h. Kui suur peab olema siis kiirus ülejäänud lõigul ja kas seda kiirust on võimalik saavutada?
Kahjuks ei tule küll meelde hulgi neid firmasid,mis tagaks raudteele vajaliku kaubavoo.Kui neid oleks,küll siis ka raudtee toimiks juba ammu. Kunagi öeldi,et võlg on võõra oma….
Uuring leidis, et ükski ettevõtja raudteeühendust ei vaja. Aga arvan, et raudtee olemasolu võib vajaduse tekitada.
Teiseks võiks siiski kaaluda tunni ajaga Tallinnasse sõitva kiirrongi ideed. Kui see jõuaks pealinna tööpäeva alguseks ning tagasi Haapsallu pärast tööpäev lõppu nii, et kuupileti hind jääb ALLA Tallinnas korteri üürimise kulule, võivad regulaarsed töölkäijad kiirrongi korteriüürimisele eelistada. Ühendades kiirrongi Rohukülla saabuvate praamidega õnnestuks ehk osake Eesti ühistranspordist tõsta siinmail üldse seninägematule tasandile.
On jah väga asjatundjad ja majanduslikult mõtlejad kommentaatorid, eriti paistab silma muidugi Tont. Kui kellegil peaks seoses majandamisega probleeme tekkima, siis pöörduge julgesti Tondi poole, kui kaineks saab, siis seletab nii, et suu vahtus ja ainult temal on õigus. Kulla Tondike, kui oma pea ikka ei võta, siis mine ja küsi oma pikalt naabrilt nõu!
Olen väga rõõmus, kui see nii peaks minema – hurraaa!!! Arusaamatuks muidugi jäi, et kus see rongipeatus Wiedemanni ja Õhtu-Kallas tänava juures tuleb ja kuidas ta sealt Rohukülla keerab, või tuleb ringliiklus:)
Igal juhul raudtee poolt. Miks?
– Rohuküla kaubasadamal on täna 70% vaba kaubamahtu
– Suveajal õige graafikuga rongid (peredele sooduspiletiga) juunist kuni septembrini toovad lisa turismile 5-7%
– Auto ja bussiga on teekond Tallinnasse 1,5 tundi, rongiga alla 1 tunni
Kiirbuss sõidab Tallinnasse 105 kuni 110 minutit, planeeritav rongiühendus aga 95 minutit, seega ajaline võit + mugavus.
Täna istub Tallinn-Haapsalu vahel liikuvates autodes ca 70% vaid üks inimene. Ka taoline kütuse põletamine on kaugel mõistlikkusest.
taastame jälle linnast väljuvatele teedele GAI ja kaubavedude kontrolli putkad ning tühjad masinad sundsaadame logistikakeskustesse kaubajärjekorda, BRAAVO
nõva sadamas on 100% vaba mahtu, aga keegi ei kiirusta sinna ja kes see TURISM selline on?