Pärast mõnusat suve käivad lapsed taas koolis, väiksemad lasteaias. Ja… juba ongi osa neist haiged – palavikus, köhas, nohus.
Miks nii?
Lapsel hakkab immuunsüsteem ja kaitse infektsioonhaigustele (viirus- ja bakterhaigused) kujunema pärast sündi. Mõnel on vastupanu haigustele juba kahe-kolmeaastaselt tugev, tema haigestub lastekollektiivis harva.
Ent igast kümnest lapsest kahel-kolmel kujuneb immuunsüsteem aeglaselt. Need lapsed haaravad lasteaias külge iga seal leviva viiruse ja põevad pidevalt. See tähendab, et kui laps on käinud lasteaias kaks-kolm päeva kuni paar nädalat, jääb ta taas nohusse, köhasse või palavikku. Koolieaks on neid sagelipõdejaid reeglina juba väga vähe, siis on immuunsüsteem enamasti kõigil välja kujunenud.
Rinnalapsele on loodus andnud haigustega võitlemiseks rinnapiima. See ei ole ainult lapse toit ja jook, vaid sisaldab ka ema haigustevastaseid antikehasid. Seepärast haigestuvad rinnapiima saavad lapsed tunduvalt harvem kui kunsttoidulapsed. Sel põhjusel soovitame emadele, kel lapse toitmiseks rinnapiima ei jätku, seda ikka edasi anda, kas või üks-kaks korda ööpäevas lisaks kunsttoidule – ja eriti talvisel, haiguste perioodil.
Väikelapse jaoks parim olla emaga kodus, igasugused rahvakogunemised ainult külvavad haigusi laste seas. Kui ka ema on käinud haiguste hooajal rahvarohkes kohas, on soovitav enne väikelapse süllevõtmist käed ja nägu pesta.
Eestis saavad emad olla lapsepuhkusel kolm aastat. Kolmeaastasel lapsel on kujunenud haigustevastane süsteem kahel viisil. Kõigepealt on enda poolt läbipõetud haigused tekitanud organismis antikehad; teiseks on vaktsineerimistega saadud antikehad. Vaktsineerime kõiki väikelapsi difteeria, läkaköha, teetanuse, poliomüeliidi, hemofiiluse, mumpsi, leetrite, tuberkuloosi ja B-hepatiidi vastu. Eestis kasutatakse praegu maailma kvaliteetseimaid vaktsiine. Seepärast ei ole meil ka raskete haiguste puhanguid ja laste suremus on nullilähedane.
Ent ka vaktsiin võib anda allergilisi reaktsioone, põhiliselt kõrge palaviku või süstekoha punetuse näol. Need on mööduvad sümptomid.
Igatahes on vaktsiinist saadav KASU tohutult suurem kui kõrvalnähud ning vanematel ei tasu vaktsineerimist karta.
On ka vabatahtlikke vaktsiine, mis ei kuulu riiklikku vaktsineerimisprogrammi, näiteks pneumokoki (köha, kopsupõletiku tekitaja), rotaviiruse (soolepõletike tekitaja), tuulerõugevaktsiin jms. Sageli põdejatele lastele on nende manustamine tihti kasuks.
Kui lapsuke otsustatakse lasteaeda panna ja ta seal iga paari nädala tagant haigeks jääb, siis ei ole mõtet last kiusata. Olen soovitanud oma patsientidele nii: kui laps on sügisel järjest kolm korda haige, siis tuleks talle leida pooleks aastaks koduhoiu võimalus – kas siis vanavanemate või hoidja abil. Jaanuarist-veebruarist võib proovida võsukest jälle lasteaeda panna. Kui sageli haigestub – koduhoiule, ja jälle poole aasta pärast katsetada. Ükskord saab laps ikka kollektiivis hakkama.
Halvem variant on, kui vanemad vennad-õed lasteaias käivad ja pidevalt väiksemale haigusi koju toovad. Seda saab mingil määral vältida nii, et laps ei jookse kohe lasteaiast tulles oma armast väikevenda kallistama ja musitama, vaid peseb enne käed ja näo. Kui väiksem laps ikkagi pidevalt põeb, oleme vahel vanema lapse isegi lasteaiast ära võtnud ja sellest on abi olnud.
Sageli suureneb haigel lapsel lümfoidkude, kujunevad adenoid ja suurenenud kurgumandlid, mis hakkavad ise haigusi genereerima. Vanemad arvavad ekslikult, et ta laps põeb seepärast, et tal on adenoid või suured kurgumandlid. Vastupidi – need haigused on sagedaste infektsioonide tüsistuseks ja lõpevad tihti operatsioonidega.
Mõni lapsevanem teeb oma lapse kaitseks hommikul lasteaiarühmas kontrolli: jälgib, et ei toodaks tatiste ninadega ja köhivaid lapsi lasteaeda. Paraku on meie kliimas külma ilmaga vähe neid, kel hommikul nina ei jookseks, ja ka mõni köhatus ei ole haigus.
Loomulikult ei tohi rühma tuua palavikus, bronhiidis ja kõhulahtisusega lapsi ning seda peaksid ka kasvatajad rääkima ja jälgima. Siiski, kui emal on tihti põdev laps, peab ta oma last kollektiivist eemal hoidma, mitte tavalapsi keelama lasteaias käimast.
Mida teha, kui laps jäi haigeks?
90% lapsi tabavaist haigustest on viirushaigused, mis mööduvad kolme-nelja päevaga. Apteekides on palju nohu- ja köharohtusid, nendest võib iga lapsevanem otsida oma lapse jaoks toimivaima. Haiguse ajal peab palju juua andma, üle 38-kraadise palaviku puhul paratsetamooli küünla, siirupi või tabletina, 15mg/kg. See tähendab, et näiteks kümnekilosele lapsele peaks panema kõrge palaviku puhul 125–150 mg küünla. Seda võib teha vähemalt kolm korda ööpäevas, kui vaja.
Esimestel päevadel arsti juurde kihutada ei ole mõtet, vaid ainult siis, kui haigus venima jääb. Ka vereproovid ei näita algul mitte midagi.
Kui haigus ei möödu niisama lihtsalt ja kujuneb kas keskkõrvapõletik, bronhiit, kopsupõletik vms, peab paranemisele kaasa aitama antibiootikumidega. Tavaliselt kirjutame lastele hästitalutavaid ja vähe resistentsust tekitavaid rohtusid, näiteks penitsillini või amoksitsillini.
Alati võib antobiootilise kuuri ajal juurde anda nn probiootikume ehk soole mikrofloorat hoidvaid bakterpreparaate. Kui laps sööb jogurtit või Activiat vms, piisab sellestki.
Emad arvavad ekslikult, et antibiootikum nõrgestab organismi – ei. Tekkiv kõhulahtisus võib organismi nõrgestada, aga seda juhtub haruharva.
Kõigile kuldset sügist, valget talve ja terveid lapsi soovides
Andri Meriloo,
Haapsalu perearst
Läänemaa Haigla kirurg
Läänemaa Arstide Ühenduse esimees
