Ranitsatoetuste vahe on kuuekordne

Läänemaa omavalitsuste ranitsatoetused erinevad üksteisest kuni kuus korda, suurimat, ligi 200 euro suurust toetust maksavad Noarootsi ja Ridala.

Mõlema valla ranitsatoetus on 192 eurot, sama suur (3000 kr) oli see mullugi. „Hoidsime samal tasemel ka majanduslanguse ajal. Ei võtnud vähemaks,” ütles Ridala vallavanem Toomas Schmidt.

Noarootsis ja Ridalas saavad toetust kõik oma valla lapsed, ka siis, kui nad lähevad 1. klassi mõne muu omavalitsuse kooli. „Vahet ei tee,” ütles Noarootsi vallasekretär Evi Öövel.

Mullusega võrdselt (mullu 2000 kr, tänavu 127,90 eurot) maksab Martna nii oma kui ka võõrastele lastele.

„Kui laps läheb omale lähemasse kooli Kasarisse, mis asub Lihula vallas, siis ikka maksame. Võõra valla lapsele Martna koolis maksame ka. Ranitsatoetus pole mitte maiuspala, vaid hariduse väärtustamine,” rääkis vallavanem Tiiu Aavik.

Üle 60 euro maksab viis omavalitsust: Oru, Hanila, Vormsi, Risti ja Haapsalu.
Orul saab mullusega võrdset 95 euro suurust toetust ka võõra valla laps, kes tuleb Oru kooli. „Kui oma laps läheb kooli teise valda, siis ei saa,” ütles vallavanem Arno Kelnik.
Hanila maksab ranitsatoetust 65, Vormsi ja Risti 64, Haapsalu 63,91 eurot.
Hanilas saavad toetust oma valla lapsed, kes lähevad oma valla kooli, rääkis Hanila sekretär–registripidaja Ülle Tähe.

Toetuse saab kätte septembrikuu jooksul kooli esitatud nimekirja alusel. Hanila on üks väheseid, kes on oma ranitsatoetust tõstnud, mullu sai 1. klassi laps toetust 1000 krooni.
Vormsi haridus– ja sotsiaaltöö spetsialist Riima Koch rääkis, et mandrilt ei ole neile lapsi tulnud, aga ka mujale kooli minevad saarelapsed saavad vallalt 64 eurot ranitsatoetust.

Sama suur on igakuine toetus põhikooli lõpetanule, kes õpib gümnaasiumis või kutsekoolis, tudengile makstav toetus on hinnetest olenevalt 200 või 400 eurot semestris.
„See kõik on sellepärast, et Vormsi lapsed oleks ikka seal mere taga hoitud,” ütles Koch.

Vormsiga ühesuurust ranitsatoetust maksev Risti vald mullu toetust ei maksnudki, tunamullu maksis 1500 krooni (96 eurot). Probleemi, kas maksta toetust mujalt tulnud või mujale minevaile lastele, Ristil pole. Pearaamatupidaja Piret Zahkna sõnul käivad Risti lapsed Risti koolis.

Mullusega ühesuurust toetust maksab Haapsalu (1000 kr mullu, 63,91 eurot tänavu). „Meie ei vaata, kas laps läheb kooli Haapsallu, Uuemõisa või Orule. Kui ta on Haapsalu laps, siis saab ta ka toetust,” ütles linna sotsiaal– ja tervishoiuosakonna juhataja Eve Lemmsalu.
Lemmsalu sõnul on üle 70 lapsele toetus välja makstud.

Kõige väiksemat ranitsatoetust saavad Kullamaa, Nõva, Taebla ja Lihula valla lapsed.
Lihula valla registris olev  oma valla üldhariduskooli minev laps saab kooli esitatud nimekirja alusel 31,96 eurot, mullu oli toetus sama suur, edastas Lihula vallasekretäri abi Cariina Pähk.
32 eurot maksab lapsevanema avalduse alusel Taebla aga ka neile lastele, kes lähevad kooli mõnesse teise valda, ütles vallavanem Ülle Erman.

Nõval peaks lapsevanem saama toetuse kätte täna. „500 krooni juures on ta olnud,” ütles vallavanem Aldo Tamm. Toetust on Tamme sõnul seni makstud oma valla registris olevaile oma kooli lastele.

Kullamaa 33,33 eurot on tinglik summa, sest vald kingib 1. klassi lapsele ranitsa sisu. „Pinal, värvipliiatsid, pintslid, joonlaud, värvilised paberid, guašid,” loetles valla sotsiaalnõunik Maret Lõhmus.
Koolikauba hulka kuulub ka kommikott ja Ella Kalde „Kikimoora” raamat. Kersti Lõhmuse sõnul on üheksa lapse ranitsasisu peale kulunud u 300 eurot. „Koolitarbeid saavad kõik kooli 1. klassi lapsed.”