Alles tunamullu suurte konkurssidega hiilanud Haapsalu kutsehariduskeskust ähvardab uute õppurite nappus ja oht, et mõni eriala jääb avamata.
Põhikoolilõpetanute aasta–aastalt kahanev arv viib konkursid alla, selgitas kooli infojuht Tiina Salumäe. Kuuel erialal 17st kuulutab kool tänavu välja lisakonkursi.
„Läinud sügis oli meie majas esimene, kui andis tunda, et põhikoolilõpetajaid on vähemaks jäänud,” märkis arendusjuht Aile Nõupuu.
Pikk järjekord kogunes sel teisipäeval–kolmapäeval vaid ühe, arvutivõrkude eriala vastuvõtukomisjoni ukse taha. „Loodan ikka sisse saada,” ütles Harjumaalt Vaidast pärit Tanel Alver.
Alveri tõi Harjumaalt Läänemaale kooli hea maine. „Inimesed on soovitanud, et siin on head, sõbralikud õpetajad ja saab korraliku hariduse,” ütles Alver. Ta on arvutimaailma süüvinud nii kaua, kui ennast mäletab, ja kavatseb edaspidi jätkata samal erialal kõrgkoolis.
Tanel Alveri sõnul meeldib talle enim arvuteid koost lahti võtta ja uurida, vastuvõtukomisjoni umbusklikule küsimusele vastas ta, et on vähemalt seni pannud kõik taas kokku ja töökorda.
Tänavu kandideeris mullu mõnevõrra üllatuslikult konkursita jäänud arvutivõrkude eriala kokku 30 kohale (neist 15 täiskasvanuõppes) 80 inimest (konkurss 2,4 ja 2,7 (täiskasvanud)). Menukuselt teise, kokaeriala 25 kohale pürgis 32 inimest (konkurss 1,8).
Puuseppi kõige vähem
Kutsehariduskeskuse menukamad on veel kivi– ja betoonkonstruktsioonide ehitus põhihariduse nõudeta (konkurss 1,13), mööblirestauraator täiskasvanutele (konkurss 1,54) ja majandusarvestus täiskasvanutele (konkurss 1,8). Majandusarvestus oli menukas ka mullu ja tunamullu.
Täpselt õppekohtade jagu avaldusi laekus tänavu abikoka, kivi– ja betoonkonstruktsioonide ehituse (kutsekeskharidus) ja tekstiilitöö erialale.
Kutsehariduskeskuse ülejäänud erialasid ähvardab aga õppurite põud. Kaheksal erialal 17st on õppekohti rohkem kui soovijaid.
Tiina Salumäe sõnul on peale laste arvu üldise vähenemise põhjuseks ehitusvaldkonna erialadel ka kinnisvaramulli lõhkemise ehmatus: just sellepärast nappis juba mullu nii tisleriks kui ka üldehitajaks pürgijaid.
Kõige vähem, kaks sooviavaldust, laekus tänavu vastavatud ehituspuusepaeriala 16 kohale. „See on ka ainus eriala, mis jääb tõenäoliselt avamata, teised loodame ikka avada. Mullu avasime,” ütles Nõupuu. Ehituspuuseppadele ei kuuluta kool välja ka järelkonkurssi.
Tislerieriala 20 kohale on laekunud kaheksa avaldust, ehitusviimistluse eriala 25 kohale 18 avaldust, loodusturismi korralduse eriala 30 kohale 13 avaldust. Alakoormatud on majutusteenuste korraldus, kodumajandus, puit– ja kiviehitiste restaureerimine ja majutusteenindus.
Kõigi erialade peale kokku käis teisipäeval–kolmapäeval vastuvõtukomisjoni eest läbi üle 350 õppuriks pürgija, vastu võetakse 323, keskmine konkurss kõigi erialade peale kokku on 1,09.
Kahanenud on läänlaste osatähtsus sisseastujate hulgas. Kui mullu–tunamullu oli potentsiaalseid läänlastest esmakursuslasi 50–52 protsenti, siis tänavu 45 protsenti. Suurenenud on Harjumaalt tulnute hulk, kolmanda koha pärast võistleb seni kindlalt kolmas olnud Hiiumaa tänavu Pärnumaaga.
