Nurgatagune, aga populaarne Dirhami kalakohvik

Sten Simulaski sõnul on nädalavahetusel Dirhami kalakohvikusse tulles laud ära broneerida, sest muidu ehk ei pääsegi löögile. Foto: arhiiv

Dirhami kalakohvik on nurgatagune sõna otseses mõttes – suurtest magistraalidest ja rahvarohkeist linnadest eemal – ning kohvikusse sissegi pääseb Dirhami sadama maa-alalt. Sellegipoolest nädalavahetusel heas usus kalakohvikusse minnes ja lootes, et saab rahus ja vaikuses hõrke kalaroogi mekkida, ei pruugi soovid täituda – vabu kohti lihtsalt pole.

Ka kalakohviku töötajad Joel Kannimäe ja Sten Simulask kinnitavad, et nädalavahetuseks oleks targem laud broneerida, siis ei pea laua vabanemist oodates mererannal aega parajaks tegema. „Kes tahab nautida, sellel oleks mõistlik tulla neljapäeval,” lisas Kannimäe.

Kannimäe ja Simulask on kaks Dirhami kalakohviku neljast töötajast. Multitalendid, nagu nad end ise nimetavad, sest personalil tuleb teha kõike, alates kala rookimisest kuni koristamise ja nõudepesuni. Kala, mida köögis roogitakse ja seejärel kohvikulistele ette kantakse, on suuremalt jaolt kohalik ja nii värske, kui üldse olla saab. Vaid lõhe tuuakse Norrast, kuid suvel võib juhtuda, et taldrikule jõuab ka kohapealt püütud forell ja siig. Just kala ongi see, mille pärast Dirhamisse sõidetakse.

„Meil on menüüs ikka mingi lihamoodustis ka,” rääkis Kannimäe, aga lisas kohe, et liha- ja kalaroogade tellimise suhe on üks üheksale. „Ühel nädalavahetusel oli meil menüüs ungaripärane veisepada. Müüsime seda terve nädalavahetuse jooksul vaid kaks portsu, kuigi rahvast käis palju,” meenutas Kannimäe.

Joel Kannimäe ongi Dirhami kalakohviku peakokk. Enne Dirhamit on ta endale nime teinud ja kiitust teeninud Põhjaka mõisa ühe asutajana. Kalakohviku menüüs on paar-kolm eelrooga ja suppi, mitu pearooga ja magustoidud. Kohvikupersonal kinnitas, et konkurentsitult kõige populaarsem on ikka praetud räim. Küsimusele, kas tulevikus on menüüs ka mingeid üllatusi oodata, vastas Kannimäe: „Eks me paku seda, mis meri toob.”

Hinnataseme poolest ei kuulu Dirhami kalakohvik just kõige odavamate kilda. Eelroogade ja suppide hinnad on 6–7 euro kanti, pearoad üle kümne euro. „Ega päris sööklahinnaga saa ka müüa. Eks peegelda hind sedagi, et menüüd-toidud tuuakse lauda ja tehakse kõik ette-taha ära nõudepesuni välja,” põhjendas Kannimäe.

Sellegipoolest pole kalakohvikul külastajaist puudus – tullakse Haapsalust, Tallinnast ja kaugemaltki. „Inimesed on haisu ninna saanud, et Dirhami on ilus koht, kuhu väljasõitu teha,” rääkis Kannimäe. Tema sõnul on kohvikul tekkinud iganädalasi püsikliente. „Üks tore paarike sõidab igal nädalavahetusel Ääsmäelt siia sööma. Nad käivad tavaliselt neljapäeviti või reedeti. Ju neile siis meeldib siin,” tõi ta näite.

Dirhamis võib kohvikus kohata kuulsusi alates Tõnu Kaljustest, Sven Grünbergist ja Jaan Söödist kuni Ahto Lobjakani. Kohalikud teavad rääkida, et ka Evelin Ilves ja proua president on kohvikus einestamas käinud. Siiski kinnitavad noormehed, et Dirhami kalakohvikus käivad söömas ka kohalikud ja päris suure osa klientuurist annavad Sten Simulaski sõnul nädalavahetuse kohalikud ehk need, kel on Riguldi kandis suvekodu.

Dirhami kalakohvik tegutseb tegelikult juba hea mitu aastat, alguses vaid suvekohvikuna, nüüd esimest aastat ületalve. Uksed on avatud neljapäevast pühapäevani. „Praegu on juba okei, aga algus oli huvitav,” iseloomustas esimest talvehooaega kohviku üks omanikke Mart Vahtel. „Nädala jooksul käisime ainult meie ja veel kolm inimest,” kirjeldas ta.
Vahtel lisas, et kui tavaliselt on jõulud toidukohapidajaile rikas aeg, siis Dirhamis oli tänavune detsember täielik anomaalia. „Detsember oli aegade kõige lahjem kuu. Eelmisel talvel, kui kohvik polnud ametlikult avatud, oli käive kümme korda suurem,” tunnistas ta.

Omaniku sõnul hakkas Dirhamis uue aastaga ka rahvast rohkem liikuma ja nüüd, mil päike juba kõrgemalt käib, pole Vahteli sõnul enam kurta põhjust. Kui ilmad soojaks lähevad, avatakse taas ka kohviku väliterrass ning suvel on kohvik lahti iga päev. Tulevikuplaanidest rääkides tunnistas Vahtel, et kohvik vajaks korralikku maja, sest praegu toimetatakse mitmes omavahel liidetud moodulsoojakus. Kohvikusse sisse astudes sellest tõtt-öelda aru ei saa.