Poksitreener Ülo Telgmaa. Arhiiv
Olümpiamängud Rios pakkusid teleekraani vahendusel hulganisti sportlikke elamusi, sealhulgas muidugi eeskätt vehklemist, mis mõjub kuidagi koduselt.
Et vehklemise naiskonnalt loodeti enamat, oli igati põhjendatud. Läks aga nii nagu läks ja leian, et Haapsalu teenekas treener lugupeetud Helen Nelis-Naukas selgitas Lääne Elu usutluses piisavalt, miks läks nii ja mitte teisiti. On uskumatu, et ala vanemtreenerile on antud õigus ainuisikuliselt otsustada kes võistkonnas antud võistlustel osaleb, kes mitte! Vanemtreeneri roll on sootuks midagi muud, kuid see on omaette teema. Sportlaste kujunemine toimub ikkagi klubides, vormi ajastamine sealhulgas, ning viimane lihv antakse potentsiaalsetele koondislastele juba laagri(te)s, sparringutel, kontrollvõitlustel. Toodu on üldistus.
Ma ei valda vehklemise kui kahevõitluse kunsti, kuid julgen väita, et kõigil kahevõtluslikkel aladel on niiöelda ühine nimetaja. Ja üks peamisi on tehniliste elementide omandamise rutiin, mille on Helen hiinlaste trennide taustal ära märkinud. Siit ka ajend, miks poksitreenerina otsustasin sõna sekka öelda. Tõepoolest, kahevõitluslike alade puhul on tehniliste elementide õpetamine ja nende omandamine aeganõudev, distsipliini ja täpsust vajav, sageli igav tegevus. See on koht, kus treener ei tohi eksida, sest on vaid kaks suunda – kas treener juhendab (loe, näitab) õigesti või valesti. Kolmas võimalus puudub.
Kuidas määratleda, mis õige, mis vale? Vastus on lihtne. Treener peab olema suuteline õpilasele põhjendatult ja detailselt selgitama, miks antud tehnika tuleb omandada nii ja mitte teisiti. Võimalikule õpilase täiendavale küsimusele peab kõlama selge ja üheseltmõistetav vastus. Kui seda ei tule, on treeneril põhjust peeglisse vaadata. See ongi kogu tõde tehnikate käsitluse rutiinist.
Nii kujundatakse "arsenali", seda esimestest trennidest alates ja jätkuvalt. Tippu pürgijail peab olema valik – mida, millal, kui palju, kelle vastu jne. Nüansid, variatsioonid, antud sportlase individuaalsed ja füsioloogilised kalduvused sealhulgas.
Samas ei tohiks õpetamise metoodika kujuneda õpilase jaoks igavaks rutiinseks tegevuseks. Ometi on võitluskunstis esikohal just nimelt tehnika, ilma milleta ei saa juttu olla ei taktikast ega mõttetegevusest üldse. Igal spordialal on välja kujunenud kindlad, tehnilised seaduspärasused, millel põhineb kogu antud ala tehniline kool. Kahevõitluslike alade puhul jagunevad nad omakorda kahte gruppi, so ründe- ja kaitsetehnikad. Poksis tean olevat tervelt 32 tehnilist seaduspärasust, millel põhineb poksikool tervikuna.
Eeldan, et ülaltoodu ei ole pühendunud asjaosalistele mingi uudis. Küll aga võib uudiseks osutuda (ja osutubki) esmakordselt trenne külastavale algajale – ei saagi kohe torkama hakata, ei antagi kohe kindaid kätte jne! On kunst leida mõlemaid pooli rahuldav, sõbralik, niiöelda perekondlik (parafeerides Helenit) kompromiss. See on ka üks kohtadest, kus peatreener autoriteedina saaks sõna sekka poetada. Lähtudes olemasolevast infost leian ma, et vehklejate peatreener ei peaks olümpiamängudel juhtunu pärast tagasi astuma, vaid tegema seda hüppega ja kaugele. Olümpiamängude medal, sõltumata värvitoonist, on kordumatu! *Ülo Telgmaa
Seli-Hanson-Beljajeva- Kaaberma- Tartu , reformi punt ….edasi môelge ise…
Kaaberma ja Loit – 2 suurimat Eesti vehklemise arengu pidurit. Aeg lahkuda!
No mida te vaidlete selle vehklemise üle. Diletantide spordiala, mis ei huvita mitte kedagi. Olümpial on kaks võistlusala, milles võidetud (kuld)medal midagi tähendab – meeste korvpall ja 100m jooks. Kõik ülejäänud on müra. Muideks, Leedu sai olümpialt 4 medalit. Kas keegi oskab mõnda nende medalivõitjat nimetada? Vaikus. Oleks aga leedukad võitnud näiteks korvpallis kulla, räägiks sellest terve maailm.
Jätaks noore ja tubli neiu nüüd hetkeks välja ja keskenduks sisule. Mingipärast ei usus ,et need reeglid Kaabermaa tegi , ilmselt tehti need ammu enne tema ajaarvamist. Aga vahet pole,kui reeglid ei meedli ,tuleb neid muuta aga demokraatlikult , st juhatuse peab vastavad muudatused tegema. Ma ei arva et on hea toon stiilis, et kui mina oma tahmist ei saa siis karjun ja mide kõvemini seda parem,sest MINA ju tean mis ON PUHAS TÕDE. Selliseid puhta tõe kuulutajaid leiab ajaloost küll ja küll (vaadakem tänagi Putini Venemaa poole). Parimat.
Need reeglid on ainult selleks, et mängida omi mänge. Endale sobiv presidentki alaliidule valitud, kes kinnitaks kiilaspea jaburaid ettepanekuid. Keelatakse käia võistlustel, kust võimalik saada punkte (jõudmaks kahe parema sekka, et vältida hilisemat poliitikat) – peatreeneri poolt õiglane käitumine, et hiljem tühistada võistlustelt korjatud punktid, sest äkki hooaja lõpus pole talle sobivad isikud kahe parema seas?
Katrina Lehise sugusele talendile kaikaid kodarasse visates on tehtud suur viga. Medalit pole OMilt, temaga koos oleks tõenäosus see saada tunduvalt suurem. Ei väida, et oleks saadud medal, vaid suurenenenud võimalus.
On rõõm tõdeda, et on kujunenud arutelu. Ei ole minu asi kakerdada asjaosaliste alaliidu pärusmaal, kuid OM medal oli või vähemalt näis olevat käeulatuses, ent ometi jäädi sellest ilma. Jäädi ilma OM medalist, mis on iga tippsportlase unistus!! Seda on kõrvaltvaatajana raske taluda ja seda enam, kui ilmnevad objektiivsed põhjused. Kes ja kui palju keegi süüdi on pole ju minu asi, lähtun vaid meedia vahendusel avaldatud infost. Pole uudis, et kahevõitluslike alade puhul on sageli määravaks murdosa sekundist, selleks aga, et see sekundiosake enda kasuks pöörata, eeldab aastate pikkusi treeninguid, ohvrimeelsust, paljudest hüvedest loobumist jne. See on ränkraske töö eelkõige… Loe rohkem »
Ülo, mis sa vassid. Kuidas sa ei ole roninud teiste pärusmaale (Ei ole minu asi kakerdada asjaosaliste alaliidu pärusmaal).
Nõuad ise peatreeneri lahkumist (leian ma, et vehklejate peatreener ei peaks olümpiamängudel juhtunu pärast tagasi astuma, vaid tegema seda hüppega ja kaugele).
Mis see siis on? Kas ei anna sa sellega käsku alaliidule temast vabaneda?
Kõrvalt vaatajana tundub kogu see jant üsna mõttetu. Tulemuste eest vastutab eelkõige alaliidu juhatus ,kes peatreeneri paika paneb,ju siis polnud hetkel paremat.Ajakirjanduses vihjatakse alaliidu reeglitele millele toetudes peatreener koondise koostas,kui nii, see ongi tema õigus,kohustus,ning vastutus.Kuidas te kujutate ette et koondist juhib mingi kollegium.kus otsustajateks on neli N-N-st , kelle jaoks on vaid nende arvamus PUHAS TÕDE ja muu on kõik vale,ausalt ei kujuta ette. Kas tulemus OM-l oli hea või halb on maitse asi .Isiklikult arvan ,et see oligi lagi.
Miks pead mõnitama maailma 10. nrit (esimesel täiskasvanu hooajal) või pöörama tähelepanu tema treeneri puhkusereisidele? Tase ei luba paremat ja pole rohkem argumente? Kaaberma ja äraostmatu, hea nali! Mõttetu mees on, pole siiani isegi rääkima õppinud. “Ei tea keda välja vahetada” – ehe näide…
Selle mehe koha pealt nõus. Omal ajal tegi trenni, tõusis ära ja jättis vahele hariduse, kommete ja suhtlemisoskuse omandamise, nüüd on soojale kohale orgunnitud, mis on ka arusaadav, muidu vist lõpetaks tänaval selle suuvärgiga… Samas eks natuke ka pada sõimab katelt, spordiala iseenesest on aristokraatne, väga suurt distsipliini ja oskuseid nõudev, aga vähemalt Eestis ümbritsetud sellise seltskonnaga kellega pigem pikalt kokku ei tahaks puutuda.
Ah siia on koer maetud, ainuke põhjus siis see, et kohalik staar ei saanud olümpiale, või jäi treeneril puhkusereis tegemata?
Sinu üllitisest võib järeldada, et pead loomulikuks korruptsiooni??? Õnneks on Kaaberma äraostmatu, loevad sportlase sportlik sooritus ja tahe võistkonda panustada. Mitte see, millisest linnast või klubist võistleja, Paras…..
tegu ei olnud mitte kohaliku staari vaid Eesti teise numbriga, kes suvalistel ettekäänetel koondisest välja jäeti. Neljas koht on Eesti taset arvestades selge põrumine ja peatreeneri tagasiastumine täiesti asjakohane teema.
Tundub, et autor ei ole kunagi maailma tasemel treener olnud ja ega kõik ei saagi peatreeneriks, mõni sobibki ainult algkoolis lapsi treenima. Peatreener ei pea õpetama seenioritele vehklemise AB.-d, need teadmised tuleb tõesti lapsepõlves omandada. See millise tehnika või tasemega keegi vehkleb ei ole küll peatreeneri rida (kas oskab kaitset võtta või ainult torkab kätte) Oma viga kui oled kehvast koolkonnast ja ei suuda võistkonda ennast võidelda.
Kus need individuaalsed medalid on ???, -võistlustel on näha, et isiklikud treenerid istuvad raja ääres, Mille taha siis võit jääb??