GALERII: Kirimäe lihatööstuse naabrite kaevuvesi on reostunud

Kirimäe lihatööstuse reovesi on juba ammu teinud meelehärmi Kalju Kaldmaale. Vesi tuleb praegu Tõnu tallu kanistritega. Foto: Urmas Lauri

Kirimäe küla Rannarootsi lihatööstuse naabruses oleva talu kaevuvesi ei kõlba juua, seda ei saa isegi põrandapesuks kasutada.

„Probleem pole mitte ainult meil, ka naabrid kaebavad, et vesi ei kõlba enam juua,” ütles Tõnu talu perenaine Kaja Kaldmaa, osutades kaugemal asuvate Laine, Maasika ja Kalbi talu poole. Tõnu talu kaevuvesi muutus jaanuari keskpaiku ühtäkki pruunikaks, vahutas ning lehkas kohutavalt. Pererahvas oli üllatunud, sest vett ei ajanud kaevus hukka mitte sula – paar nädalat tagasi paukus ju käre pakane ning lund oli põlvini.

„Kütsime 16. jaanuaril sauna,” meenutas Kaldmaa. Saunakuumuses tulnud vee jube lehk eriti hästi esile. Paar  päeva hiljem teatas Kaldmaa sellest terviseametile. „Vesi vahutab, haiseb kohutavalt nagu mädamuna ning maitse on veel hullem. Värvuselt on vesi kollakaspruun,” kirjeldas Kaldmaa.

Oma muret kurtis Tõnu talu rahvas ka Lääne-Nigula vallavalitsusele. „Praegu on väga keeruline olukord, joogivett peame ostma poest, pesu ja ennast peame käima pesemas kodust eemal,” kirjutas Kaldmaa vallavalitsuse keskkonna- ja kommunaalnõunikule Olev Peetrisele.

Peetris vastas, et vallal ei ole võimalik midagi kiiresti teha. „Esimene reaalne võimalus on kevadel avatav hajaasustuse programm, mille raames saab rajada puurkaevu,” soovitas nõunik.

Tõnu talu rahvas on programmist teadlik. „Aga enne peame kelleltki selge vastuse saama, kas puurkaevu ehitamine lahendab meie veeprobleemi,” nentis Kaldmaa.

Pererahvast teeb murelikuks seegi, et kaevu ehitamisel tuleb neil kolmandik summast maksta omast taskust.

79aastane vanaperemees Kalju Kaldmaa ütles, et talu 12 meetri sügavune salvkaev on vanem kui tema. „Varem pole nii hullu asja küll olnud,” ei suuda mees leppida mõttega, et peab hakkama uut kaevu ehitama.

Jaanuari lõpuks oli selge, et Tõnu talu kaevuvett ei või juua, vähe sellest, sellega ei kõlba isegi pesu ega ka mitte põrandat pesta.

„Proovide vastused viitavad värskele reostusele ja seda vett ei ole kindlasti soovitav tarvitada söögiks-joogiks ega ka mitte olmeveena,” teatas terviseameti Haapsalu esinduse vaneminspektor Lea Kiis.

Kiis selgitas, et analüüsitulemustes on mikrobioloogilistest näitajatest üle normi kolilaadsed bakterid, keemilistest näitajatest on seitse korda üle normi ammoonium, neli ja pool korda ületab normi oksüdeeritavus, kõrge on ka hägusus ja väga kõrge värvus.

Keskkonnainspektsioon peab välja selgitama võimaliku seose Rannarootsi lihatööstuse tegevuse ja salvkaevu vee reostumise vahel, selgitas Kiis.

Keskkonnainspektsiooni Läänemaa büroo juhataja Tõnis Ulm ütles, et nemad said Tõnu talu probleemist teada terviseametilt sel esmaspäeval. „Alustasime menetlust, teisipäeval käisid keskkonnainspektorid kohapeal oludega tutvumas,” lausus Ulm.

Keskkonnainspektorid võtsid kaevust uued proovid ja saatsid need analüüsimiseks Tallinna.

Mis edasi saab, ei ole Ulmil veel selgust. „[Tõnu talu] asja teeb raskeks, et veeseadusest tulenevalt pole salvkaevudele nõudeid kehtestatud,” nentis Ulm.

Tõnu talu pererahvas teatas reostusest ka lihatööstusele. „Märt Tohveriga [lihatööstuse tehnika- ja haldusjuht] saime kohe jutule, ta suhtus mõistvalt, ütles, et võime lihatööstusest enda tarbeks vett võtmas käia,” ütles Kaja Kaldmaa.

Tohver ütles Lääne Elule, et praegu ta veel midagi ei kommenteeri. „Ei oska midagi praegu arvata, asjaomased asutused on probleemist teadlikud, ootame tulemused ära, siis saab edasi liikuda,” lausus Tohver.

Fotod: Urmas Lauri