Ferratum küsitles oma kliente Euroopa 17 riigis ja uuris nende suvepuhkusega seotud käitumist. Suurima osa oma kuusissetulekust kulutavad suvepuhkusele eestlased ja lätlased, kõige vähem taanlased.
Eesti pere kulutab keskmiselt 629 eurot
Kõige rohkem kavatsevad kulutada puhkuse ajal Ida-Euroopa riikide elanikud, pannes suvepuhkuse alla keskmiselt 47% pere kuusissetulekust. Kulutajate esirinnas on eestlased, järgnevad lätlased. Mõlemas riigis kulutatakse suvepuhkuseks enam kui 60 protsenti kuusissetulekust. Eesti pere kulutab puhkuseks keskmiselt 629 eurot, Läti pere aga 621 eurot. Kolmandal kohal selles nimekirjas on bulgaarlased, kes kavatsevad kulutada 57% pere tulust (369 eurot). Lääne-Euroopa riikide elanikud kavatsevad kulutada puhkusele väiksema osa oma kuusissetulekutest. Kõige väiksema osa kuusissetulekust ohverdavad puhkuseks taanlased ja sakslased (vastavalt 27%ja 28%).
Uuring on näidanud, et üldine finantsolukord Euroopas paraneb – enam kui 30% Euroopa riikide peredest kavatseb sel suvel puhkuse ajal teha suuremaid kulutusi kui eelmisel aastal. 41% kõigist vastanutest kavatseb suvepuhkusele kulutada sama palju kui eelmisel aastal.
Eestlased plaanivad reisida kodumaal ja harida aiamaad
Eestlased kavatsevad suurima osa (lausa 18%) oma puhkusekulutustest teha kodumaal reisides. Tendents suvepuhkuse ajal reisida oma kodumaal on märgatav kogu Euroopas. Reisid kodumaal moodustavad uuringus osalenute kulude suurima osa – keskmiselt 17% kõigist Euroopa perede sissetulekutest. Ka teiste Balti riikide elanikud reisivad oma riigis aktiivselt: leedulased kavatsevad selleks kulutada lausa 21% oma puhkusetasust, lätlased veidi vähem ehk 15%.
Teine koht puhkusekulutuste seas kuulub Eestis aiandusele ja kodumajapidamistöödele – kodu sisustuse uuendamisele, kaunistamisele või remondile. Need kulud moodustavad 14% puhkuse ajal tehtavatest kulutustest. Lätlased kulutavad suvilas ja kodus palju rohkem – 21% puhkusetasudest, leedulased – 13%.
Kolmandale kohale puhkusekulutuste seas jäävad Eestis perepeod – pulmad, suguvõsakokkutulekud ja muud peod. Eestlased kulutavad perepidudele 13% puhkuserahast, lätlased ja soomlased 14%, leedulased aga palju vähem. Kogu Euroopas hõlmavad perepeod kümnendiku uuringus osalenute kulutustest.
Eestlased armastavad suvefestivale
Üllatusena selgus uuringust, et eurooplased üldiselt ei tunne huvi spordiürituste ja suvefestivalide vastu. Neile tehtavad kulutused moodustavad vaid 5–6% kõigist puhkusekuludest. Samas aga ei kujuta eestlased oma puhkust ette suvefestivalideta ning kavatsevad kulutada neile lausa 12% puhkusetasust. Teiste Balti riikide elanikud külastavad festivale palju vähem. Sama palju kui festivalidele kulutavad eestlased ka muule meelelahutusele – pidutsemine klubides, kohvikutes käimine ja mereäärne puhkus.
Küsitlusel osales 17 riiki
Uuring viidi läbi 17 riigis, kus tegutsevad Ferratumi grupi ettevõtted. Uuringus osalenud vastasid küsimustikule internetis.
Puhkuse ajal tehtavate kulutuste protsent saadi, võrreldes majapidamise igakuiseid tulusid kuludega, mida majapidamine kavatseb teha suvepuhkuse ajal. Netosissetulekut hinnati iga riigi ostujõu alusel Maailmapanga 2014. aasta andmete alusel.
Uuringus osales 5685 majapidamist 17 Euroopa riigist. Vastajate vanus oli 21–65 aastat, 60% uuringus osalenutest olid naised. Uuringus osalesid majapidamised, mille keskmine kuusissetulek jäi 720 ja 3800 euro vahele.
Uuringu ajal küsiti vastajatelt nende netosissetuleku kohta, kui suured on nende kulutused puhkuse ajal, milliseks tegevuseks kulub kõige rohkem raha ja kui palju kulutatakse internetiostudele.
Kõik rahasummad olid esitatud rahvusvaluutas. Osalejad olid anonüümsed. Et kajastada paremini iga riigi ostujõudu, ühtlustati valuuta hiljem.
Ville Paija