Postimehe arvutuste järgi on Läänemaa ühisgümnaasium riigieksamite tulemuste järgi Eesti 69. kool.
Postimees muutis oma edetabelit. Hommikul avaldas ajaleht oma kodulehel edetabeli, kus Läänemaa ühisgümnaasium oli 30. kohal. Postimehe selgituste järgi muutus edetabel, sest hommikul avaldatud pingerivis ei olnud arvesse võetud võõrkeele eksmil läbikukkunud õpilasi.
Noarootsi gümnaasium on uues edetabelis 47. kohal, Kullamaa 166. kohal ja Taebla 174. kohal.
Arvesse on võetud eesti keele (k.a. võõrkeelena), matemaatika (mõlemad eksamivariandid) ja võõrkeele eksamite tulemused. Edetabel koostati ainete kohapunktide järgi.
Delfi arvutuste järgi on Läänemaa ühisgümnaaium Eesti koolide pingerivis 67. kohal, Noarootsi 53. kohal.
Riik koolide pingerivi enam ei koosta, mistõttu peavad huvilised seda ise tegema.
Lõpetage ära see pingete üleskruvimine. Millal see hinnete- ja punktikultus ükskord ära lõpeb? Ülikoolidel pole sooja ega külma, mitu punkti sa said eksamil, mis värvi medaliga sa lõpetad või mis oli su matemaatika aastahinne. Sisseastumistel kukuvad läbi just paljud n.ö nohikud, kes on harjunud saama häid hindeid, kuid kellel pole reaalsusega mingit sidet. Oma tugevust näitad ju lõpuks oma töökohal sellega, millised on su kogemused ja millised on sinu isikuomadused, kas oled võimeline töötama. Seetõttu tuleb keskenduda sellele, mis sulle kõige enam meeldib ja milles tunned ennast tugevana. Klassikaline gümnaasumiharidus ongi just seetõttu jätkusuutmatu, reformi seda kuidas tahad. Töötamisoskust peaks… Loe rohkem »
Eestis on pingerivide kultus. Absoluutselt ei koti, kas kool on 20 või 40-ndal kohal, põhiline, et lastele meeldiks seal koolis käia.
Labane sõnakasutus, lp MV!
ÕS-i järgi pole tema kommentaaris mitte ühtegi labast sõna. Mis sul viga on, oo püha pihla?
Pingerivi koostamine on kurjast, iga-aastane võrdlus tekitab asjata pingeid. Kannatajaks on ju lapsed, kes on õpetajate jaoks kui kahuriliha. Kuhu jääb õpilaste individuaalsus? Miks me toodame halli massi? Hea kooli leiab ka tuhande muu näitaja alusel.