Surnud kalad Sutlepa meres. Foto: Arvo Tarmula.
Noarootsis Sutlepa mere kalda lähedal ulbivad vees sajad roiskuvad kalalaibad. Enamus kalu on särjed ja nende hulgas ka mõned hõbekogred.
Sutlepa meri, mis on tegelikult roostikku kasvanud järv on väga madal ning selle tõttu on järves laigud, milles talvel jää all puudub hapnik. Kalad ongi surnud hapnikupuudusse.
„Mõni aasta on seal hapnik täitsa null, oleme mõõtmas käinud,” rääkis keskkonnainispektor Valeri Štšerbatõh. Ka mullu jäid kalad seal ummuksisse.
Keskkonnaameti vee-elustiku peaspetsialist Jaanus Tuusti rääkis, et talv külm ei olnud, aga jää püsis kaua. „Kui jää on peal, püsivad surnud kalad kui külmakapis, kui vesi soojemaks läheb kerkivad laibad pinnale ja tuul toob kaldale,” ütles Tuusti.
„Ega need kalad raisku ei lähe, kellegile on need pidulauasöögiks,” rääkis Tuusti, pidades silmas nii linde kui pisemaid kiskjaid.
„Sutlepa sugustes madalates ja toitainerikastes veekogudes on tavapärane, et kalad hapnikupuudusse surevad,” ütles Lääne- Hiiu vee-elustiku spetsialist Märt Kesküla.
Jaanus Tuusti sõnul on jääb järv vanaks, kasvab kinni ja ellu jäävad vaid karmides elutingimustes toimetulevad kalaliigid. Läänemaa maapind kerkib 3-4 millimeetrit aastas ja meri taandub ning madalad lahed ja järved kasvavad kokku. Sutlepa on pesapaigaks paljudele lindudele, kellest suur osa toitub järves leiduvast kalast.