Silt: Vormsi
Saarte sitsijakid avasid Vormsi muuseumi hooaja
[gallery ids="449102,449103,449104,449105,449106"]
.
Vormis talumuuseumi hooaeg algas reedel korrastustalgute ja näituse avamisega. Kuni jaanipäevani näeb muuseumi näitusehoones saartel kantud naiste sitsijakke.
Näitusesaalis ripuvad Vormsi, Kihnu, Muhu ja Saaremaa Jämaja jakid, igaüks ise värvi ja ise moega. Seintel olevail tahvleil saab uudistada vanu pilte ja näha, kuidas saarte naised neid jakke kandnud on.
Näitus on sündinud selle koostaja Aili Tamme Viljandi kultuuriakadeemia magistritöö jätkuna. Tamme sõnul sattus ta sitsijakke uurima mõneti juhuslikult, kui selgus, et teema, mida ta valida tahtis, oli juba ära võetud. „Tegelen käsitöömeistrina puuvillaste kangastega ja need on mind alati paelunud. Kui selgus, et keegi pole sit
Vormsi liikumiskonverents rändas mööda saart
[caption id="attachment_448908" align="aligncenter" width="1920"]
Vormsi liikumispäev. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Reedel Vormsis peetud Läänemaa liikumiskonverents toimus omapärasel moel – saalis istumise ja ettekannete kuulamise asemel kulgesid osavõtjad saare ühest paigast teise, arutledes peatuspaikades liikumise ja kogukonnaks olemise üle.
Kui parvlaev Ormsö reedel kell 10.15 Rohuküla kai ääres lahkus, oli reisijate salong puupüsti täis inimesi, kellest enamik
Vormsi liikumispäev. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Reedel Vormsis peetud Läänemaa liikumiskonverents toimus omapärasel moel – saalis istumise ja ettekannete kuulamise asemel kulgesid osavõtjad saare ühest paigast teise, arutledes peatuspaikades liikumise ja kogukonnaks olemise üle.
Kui parvlaev Ormsö reedel kell 10.15 Rohuküla kai ääres lahkus, oli reisijate salong puupüsti täis inimesi, kellest enamik
Osmussaaar vajab korralikku laeva ja Vormsi veepuhastit
[caption id="attachment_272309" align="aligncenter" width="1920"] Osmussaar vajab mootorpaat Sleipnirile lisaks ka suuremat alust. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Väikesaarte võimalused haigete transpordiks ja kiireks evakueerimiseks on kesised, vahendab
Osmussaar vajab mootorpaat Sleipnirile lisaks ka suuremat alust. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Väikesaarte võimalused haigete transpordiks ja kiireks evakueerimiseks on kesised, vahendab
Galerii: omamoodi liikumiskonverents tõi Vormsisse kümneid inimesi
[gallery ids="448740,448741,448742,448743,448744,448745,448746,448747,448748,448749,448750,448751,448752,448753,448754,448755,448756,448757,448758,448759,448760,448761,448762,448763,448764,448765,448766,448767,448768,448769,448770,448771"]
Reedel Vormsis peetud Läänemaa liikumiskonverents toimus omapärasel moel – saalis istumise ja ettekannete kuulamise asemel kulgesid osavõtjad saare ühest paigast teise, arutledes peatuspaikades liikumise ja kogukonnaks olemise üle.
Kui parvlaev Ormsö reedel kell 10.15 Rohuküla kai ääres lahkus oli reisijatesalong puupüsti inimesi täis. Mitukümmend inimest oli teel spordiiit Läänela ja SA Läänemaa korraldatud liikumiskonverentsile ”Liikuv ja terve Läänemaa: kogukonnad õue!”
Praamil juhatas vägesid Läänela tegevjuht Ülle Lass, kes tutvustas päevakava ja PEEK spordiprojekti, mille raames konverentsist osavõtjad Vormsile sõitsid. Osavõtjate hulgas oli ka regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras, kes tervitussõnu lausudes ütles muuhulgas, et on Vormsiga päris hästi tuttav, sest tema vanaema on saarel sündinud-kasvanud.
Peagi võtsid aga juhtimise üle konverentsipäeva ju
Vormsil tuleb nädalavahetusel vereta jaht
[caption id="attachment_393256" align="alignnone" width="2000"] Vormsi. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Nädalavahetusel peab Vormsil vereta jahti poolsada fotokütti.
„Fotokaameraga hiilitakse ja varitsetakse saaki varavalgest hilisõhtuni,” ütles vereta jahi eestvedaja, zooloog Tiit Hunt. „Jahtida võib kõike ja kõikjal: vees, õhus ja maal. Eesmärk on iseloomustada piltide kaudu Vormsi maastikke ja asukaid, mida saab näha hiljem avataval fotonäitusel.”
Vereta jahil on erilise tähelepanu all aasta loom. Tänavu on selleks põder ja arvestades, et ametlikel andmetel elab 93 ruutkilomeetri suurusel saarel ligi 60 põtra, on šansid meie metsade suurimat ulukit tabada üsna suured.
Vormsi on Hundi sõnul rikas ka kiskjate poolest – seal elavad hundid, ilvesed, šaakalid, rebased, kähri
Vormsi. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Nädalavahetusel peab Vormsil vereta jahti poolsada fotokütti.
„Fotokaameraga hiilitakse ja varitsetakse saaki varavalgest hilisõhtuni,” ütles vereta jahi eestvedaja, zooloog Tiit Hunt. „Jahtida võib kõike ja kõikjal: vees, õhus ja maal. Eesmärk on iseloomustada piltide kaudu Vormsi maastikke ja asukaid, mida saab näha hiljem avataval fotonäitusel.”
Vereta jahil on erilise tähelepanu all aasta loom. Tänavu on selleks põder ja arvestades, et ametlikel andmetel elab 93 ruutkilomeetri suurusel saarel ligi 60 põtra, on šansid meie metsade suurimat ulukit tabada üsna suured.
Vormsi on Hundi sõnul rikas ka kiskjate poolest – seal elavad hundid, ilvesed, šaakalid, rebased, kähri
Ministeerium pikendas Vormsi laevaliini lepingut
[caption id="attachment_448584" align="alignnone" width="1920"]
Malle-Liisa Raigla foto[/caption]
Vormsi laevaliini uue vedaja hanke väljakuulutamise asemel pikendas regionaal- ja põllumajandusministeerium ligi kaheks aastaks lepingut senise vedajaga AS Kihnu Veeteed. Uut hanget enne järgmist aastat välja ei kuulutata.
„Pikendasime kehtivaid otselepinguid, mis tähendab, et reisijaile jäävad tingimused samaks,” ütles ministeeriumi ühistranspordi osakonna juhataja Andres Ruubas.
Pikendatud lepingud kestavad 2027. aasta oktoobrini senisest kõrgema hinnaga. „Hind vastab elukalliduse tõusule,” ütles Kihnu Veeteede juht Jaak Kaabel. Vormsi liini reisitasu baassuurus on uue lepingu järgi 125 eurot ja periooditasu üle 207 000 euro kuus.
Kaabel ütles, et ettevõte tunneb hästi kolme liini – Vormsi, Sõru-Triigi ja Kihnu –, mille lepinguid ministeerium pikendas. „Olukord oli selline, kus hankega enam jätkata polnud võimalik,” ütles Kaabel. „Pidi meile sobima.”
Tegelikult sooviks
Malle-Liisa Raigla foto[/caption]
Vormsi laevaliini uue vedaja hanke väljakuulutamise asemel pikendas regionaal- ja põllumajandusministeerium ligi kaheks aastaks lepingut senise vedajaga AS Kihnu Veeteed. Uut hanget enne järgmist aastat välja ei kuulutata.
„Pikendasime kehtivaid otselepinguid, mis tähendab, et reisijaile jäävad tingimused samaks,” ütles ministeeriumi ühistranspordi osakonna juhataja Andres Ruubas.
Pikendatud lepingud kestavad 2027. aasta oktoobrini senisest kõrgema hinnaga. „Hind vastab elukalliduse tõusule,” ütles Kihnu Veeteede juht Jaak Kaabel. Vormsi liini reisitasu baassuurus on uue lepingu järgi 125 eurot ja periooditasu üle 207 000 euro kuus.
Kaabel ütles, et ettevõte tunneb hästi kolme liini – Vormsi, Sõru-Triigi ja Kihnu –, mille lepinguid ministeerium pikendas. „Olukord oli selline, kus hankega enam jätkata polnud võimalik,” ütles Kaabel. „Pidi meile sobima.”
Tegelikult sooviks 
Vormsi lükkas elanike vaide tagasi
[caption id="attachment_446641" align="alignnone" width="1920"]
Vormsi vallamaja. Foto: Urmas Lauri[/caption]
13 Rumpo küla elanikku vaidlustas Vormsi volikogu märtsis algatatud detailplaneeringu, kuid volikogu lükkas vaide tagasi.
Vaide järgi pole külaelanikke piisavalt kaasatud, üldplaneeringu järgi ei ole ala määratud arendusalaks ja otsust ei ole vaide järgi korralikult kaalutud. „Tekkimas on kompaktne elamuala, mida pole planeeritud kui tervikut, kus maaomanikke koheldakse ebavõrdselt ja mille väljaarendamise puhul ei ole küla elanikel võimalik kaasa rääkida,” seisis vaides.
Volikogu majandus-, ehitus- ja keskkonnakomisjoni esimees Jaak Kaabel ütles volikogu istungil, et komisjon leidis vaide olevat piisavate põhjendusteta. Volinikel tekkis samuti küsimus, kas kõik vaidele alla kirju
Vormsi vallamaja. Foto: Urmas Lauri[/caption]
13 Rumpo küla elanikku vaidlustas Vormsi volikogu märtsis algatatud detailplaneeringu, kuid volikogu lükkas vaide tagasi.
Vaide järgi pole külaelanikke piisavalt kaasatud, üldplaneeringu järgi ei ole ala määratud arendusalaks ja otsust ei ole vaide järgi korralikult kaalutud. „Tekkimas on kompaktne elamuala, mida pole planeeritud kui tervikut, kus maaomanikke koheldakse ebavõrdselt ja mille väljaarendamise puhul ei ole küla elanikel võimalik kaasa rääkida,” seisis vaides.
Volikogu majandus-, ehitus- ja keskkonnakomisjoni esimees Jaak Kaabel ütles volikogu istungil, et komisjon leidis vaide olevat piisavate põhjendusteta. Volinikel tekkis samuti küsimus, kas kõik vaidele alla kirju
Vormsi saab oma suvelavastuse
[caption id="attachment_428372" align="aligncenter" width="1400"]
Hullo kiigeplats. Foto: Egon Erkmann[/caption]
Augustis muutub Vormsi Hullo küla teatrilavaks – viiel õhtul mängitakse seal Urmas Lennuki kirjutatud ja Marko Mäesaare lavastatud „Vormsi lugu”.
Saare oma suvelavastus mõlkus Vormsi valla kultuuri- ja kogukonnaspetsialistil Ülle Juhil mõttes
Hullo kiigeplats. Foto: Egon Erkmann[/caption]
Augustis muutub Vormsi Hullo küla teatrilavaks – viiel õhtul mängitakse seal Urmas Lennuki kirjutatud ja Marko Mäesaare lavastatud „Vormsi lugu”.
Saare oma suvelavastus mõlkus Vormsi valla kultuuri- ja kogukonnaspetsialistil Ülle Juhil mõttes Vormsi volikogu otsustas hakata elanikke lahterdama
[caption id="attachment_446641" align="aligncenter" width="1920"] Vormsi vallamaja. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Vormsi vallavolikogu muutis nelja poolt- ja kahe vastuhäälega valla põhimäärust, määratledes eristaatusega püsielaniku, kes hakkab vallalt eelisjärjekorras toetusi ja teenuseid saama.
Põhimääruse muutmise poolt olid niinimetatud püsielaniku eelnõu koostanud volinik
Vormsi vallamaja. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Vormsi vallavolikogu muutis nelja poolt- ja kahe vastuhäälega valla põhimäärust, määratledes eristaatusega püsielaniku, kes hakkab vallalt eelisjärjekorras toetusi ja teenuseid saama.
Põhimääruse muutmise poolt olid niinimetatud püsielaniku eelnõu koostanud volinik
Vormsi läheb püsielanike eristamisega uuele katsele
[caption id="attachment_439471" align="alignnone" width="1920"] Ivo Sarapuu sõnul on Vormsile püsielanikke juurde vaja. Foto: Andra Kirna[/caption]
Vormsi volikogu hakkab tuleval reedel arutama valla põhimääruse muutmist, kuhu kaks volinikku on teinud ettepaneku viia sisse püsielaniku staatus.
Ettepaneku muuta valla põhimäärust nii, et see eristaks saarele sisse kirjutatud inimestest püsielanikud ehk need, kes seal aasta ringi el
Ivo Sarapuu sõnul on Vormsile püsielanikke juurde vaja. Foto: Andra Kirna[/caption]
Vormsi volikogu hakkab tuleval reedel arutama valla põhimääruse muutmist, kuhu kaks volinikku on teinud ettepaneku viia sisse püsielaniku staatus.
Ettepaneku muuta valla põhimäärust nii, et see eristaks saarele sisse kirjutatud inimestest püsielanikud ehk need, kes seal aasta ringi el