Silt: Vormsi
Reostusoht Läänemerel on kasvanud peaaegu kolm korda
[caption id="attachment_362922" align="alignnone" width="1920"]
Vormsi toonase vallavanema Maris Jõgeva sõnul oli 2022. aasta masuudireostuse ajal väga suur abi päästjatest.. Foto: erakogu.[/caption]
Vene varilaevastikku kuuluvate tankerite saalimine Läänemerel ohustab 415 kilomeetri pikkuse rannajoonega Läänemaad varasemast enam reostuskatastroofiga. Seniste reostusõnnetustega võrreldes on aga Eesti tõrjevõimekus nüüd kasvanud.
Energia ja puhta õhu uuringute keskuse (CREA) raporti järgi kasvas Venemaa varilaevastikku kuuluvate tankerite liiklus Taani väinades 2024. aasta augustis 277 protsenti võrreldes 2022. aasta sama perioodiga. Kaitseväe ohutusspetsialisti Mati Kose sõnul on samamoodi kasvanud risk reostusõnnetuse juhtumiseks Läänemerel.
„Peame korrigeerima ohuhinnangu sellele vastavaks. Oleme sattunud uude
Vormsi toonase vallavanema Maris Jõgeva sõnul oli 2022. aasta masuudireostuse ajal väga suur abi päästjatest.. Foto: erakogu.[/caption]
Vene varilaevastikku kuuluvate tankerite saalimine Läänemerel ohustab 415 kilomeetri pikkuse rannajoonega Läänemaad varasemast enam reostuskatastroofiga. Seniste reostusõnnetustega võrreldes on aga Eesti tõrjevõimekus nüüd kasvanud.
Energia ja puhta õhu uuringute keskuse (CREA) raporti järgi kasvas Venemaa varilaevastikku kuuluvate tankerite liiklus Taani väinades 2024. aasta augustis 277 protsenti võrreldes 2022. aasta sama perioodiga. Kaitseväe ohutusspetsialisti Mati Kose sõnul on samamoodi kasvanud risk reostusõnnetuse juhtumiseks Läänemerel.
„Peame korrigeerima ohuhinnangu sellele vastavaks. Oleme sattunud uude
Vormsi rannakarbid aitasid Läänemere seisundit uurida
[caption id="attachment_442717" align="alignnone" width="800"]
Rannakarp. Vikipeedia foto.[/caption]
Tallinna tehnikaülikooli teadlaste hiljutine Eesti rannikuvee uuring valmis Vormsi lähistelt püütud rannakarpide abil. Vormsi juurest kogutud karbid asustati ümber põhjarannikul asuvasse Eru lahte, misjärel tehti karpides Soome ja Rootsi teadlastega koostöös keemilisi, biokeemilisi ja mikroprügi analüüse.
Tehnikaülikooli mereökoloogia labori teaduri Ivan Kuprijanovi sõnul kasutati paikse eluviisiga rannakarpe Eesti rannikumere uurimises keskkonnakvaliteedi bioindikaatoritena esimest korda.
Töö käigus tuvastasid teadlased karpides mitu ohtlikku ühendit ja kõrge raskmetallide sisalduse. Kuprijanovi sõn
Rannakarp. Vikipeedia foto.[/caption]
Tallinna tehnikaülikooli teadlaste hiljutine Eesti rannikuvee uuring valmis Vormsi lähistelt püütud rannakarpide abil. Vormsi juurest kogutud karbid asustati ümber põhjarannikul asuvasse Eru lahte, misjärel tehti karpides Soome ja Rootsi teadlastega koostöös keemilisi, biokeemilisi ja mikroprügi analüüse.
Tehnikaülikooli mereökoloogia labori teaduri Ivan Kuprijanovi sõnul kasutati paikse eluviisiga rannakarpe Eesti rannikumere uurimises keskkonnakvaliteedi bioindikaatoritena esimest korda.
Töö käigus tuvastasid teadlased karpides mitu ohtlikku ühendit ja kõrge raskmetallide sisalduse. Kuprijanovi sõn
Vormsis pani tuhaämber seina põlema
Pühapäeval kell 16.06 süttis Vormsis Diby külas välissmajasein. Laudise pani põlema seina äärde asetatud kuum tuhaämber. Elanikud proovisid tulekahju kustutada aiavoolikuga, kuid tuli levis laudise vahele.
Päästjad võtsid voodriauad lahti ja likvideerisid põlengu kell 17.41.Haapsalus jäi aastane laps luku taha
Laupäeval kell 11.30 käisid päästjad Haapsalus Kuuse tänaval asuvas majas, kus aastane laps oli korteriukse seestpoolt lukku keeranud. Päästjad sisenesid korterisse akna kaudu ja avasid ukse seestpoolt. Ema ja laps said kokku.
Uued mastid parandavad mobiilsidet Vormsil
[caption id="attachment_413608" align="alignnone" width="1900"]
Vormsi. Foto: Ahti Paju[/caption]
Vormsi vald püstitas saarele kaks 80 meetri kõrgust mobiilsidemasti, millega paranes saarel märkimisväärselt mobiililevi.
Söderby mastis pani Telia oma tugijaamad tööle eelmise aasta lõpus, Kersletis 16. jaanuaril.
„Lisaks tugijaamade paigaldamisele kahte uude masti moderniseerisime oma tugijaamu Hullo mastis,” ütles Telia mobiilivõrgu osakonna juhataja Oliver Lekk. „Kõigi nende arenduste tulemusel saavad Vor
Vormsi. Foto: Ahti Paju[/caption]
Vormsi vald püstitas saarele kaks 80 meetri kõrgust mobiilsidemasti, millega paranes saarel märkimisväärselt mobiililevi.
Söderby mastis pani Telia oma tugijaamad tööle eelmise aasta lõpus, Kersletis 16. jaanuaril.
„Lisaks tugijaamade paigaldamisele kahte uude masti moderniseerisime oma tugijaamu Hullo mastis,” ütles Telia mobiilivõrgu osakonna juhataja Oliver Lekk. „Kõigi nende arenduste tulemusel saavad Vor
Vormsi liinil kasvas sõitjate arv aastaga 4,2 protsenti
[caption id="attachment_363411" align="alignnone" width="2000"]
Vormsi liini parvlaev Ormsö. Foto: Urmas Lauri[/caption]
2024. aastal vedas parvlaevaoperaator Kihnu Veeteed Vormsile reisijaid umbes 4,2 protsenti rohkem kui aasta varem ja sõidukeid 7,4 protsenit rohkem.
Reisijaid veeti aastaga üle 77 537 ja sõidukeid 31 622. Reise tehti 2744, mis oli sama arv, kui 2023. aastal. Kihnu Veeteed juhatuse liige Jaak Kaabel ütles Lääne Elule, et raske on välja tuua ühte konkreetset asjaolu, millest selline tõ
Vormsi liini parvlaev Ormsö. Foto: Urmas Lauri[/caption]
2024. aastal vedas parvlaevaoperaator Kihnu Veeteed Vormsile reisijaid umbes 4,2 protsenti rohkem kui aasta varem ja sõidukeid 7,4 protsenit rohkem.
Reisijaid veeti aastaga üle 77 537 ja sõidukeid 31 622. Reise tehti 2744, mis oli sama arv, kui 2023. aastal. Kihnu Veeteed juhatuse liige Jaak Kaabel ütles Lääne Elule, et raske on välja tuua ühte konkreetset asjaolu, millest selline tõ
10
Ebekai Härm asus tööle Vormsi vallavalitsuses
[caption id="attachment_440791" align="alignnone" width="1920"]
Ebekai Härm. Foto: Vormsi vallavalitsuse Facebook[/caption]
Koos abikaasaga Noarootsi lokaali ja poodi pidav Ebekai Härm asus tööle Vormsi vallavalitsuse majandus- ja haldusspetsialistina.
Härm selgitas Lääne Elule, et elab nüüd Vormsil. Seal lõi ta alates kevadest kaasa Vormsi ühisköök-tootearenduskeskuse eelprojektis. Härm ütles, et plaanitavas tootearenduskeskuses saaksid toidutootjad teha katsepartiisid ja neid siis ka toota. Keskuse teemal saab tema sõ
Ebekai Härm. Foto: Vormsi vallavalitsuse Facebook[/caption]
Koos abikaasaga Noarootsi lokaali ja poodi pidav Ebekai Härm asus tööle Vormsi vallavalitsuse majandus- ja haldusspetsialistina.
Härm selgitas Lääne Elule, et elab nüüd Vormsil. Seal lõi ta alates kevadest kaasa Vormsi ühisköök-tootearenduskeskuse eelprojektis. Härm ütles, et plaanitavas tootearenduskeskuses saaksid toidutootjad teha katsepartiisid ja neid siis ka toota. Keskuse teemal saab tema sõ
Läänemaa kaotas aastaga 275 inimest
[caption id="attachment_440775" align="alignnone" width="1805"]
Läänemaa rahvaarv vähenes.[/caption]
Aastaga vähenes Läänemaa nelja omavalitsuse elanike arv 275 inimese võrra, mis on viimase viie aasta suurim vähenemine.
Kõigi omavalitsuste juhid ütlesid kui ühest suust, et elanike vähenemist vedas loomulik iive ehk inimesi suri aasta jooksul rohkem kui sündis. Rände mõju elanike arvu vähenemisele on väike.
Möödunud aastal sündis Läänemaal ligi 40 ehk kahe klassikomplekti jagu vähem lapsi kui 2023. aastal. V
Läänemaa rahvaarv vähenes.[/caption]
Aastaga vähenes Läänemaa nelja omavalitsuse elanike arv 275 inimese võrra, mis on viimase viie aasta suurim vähenemine.
Kõigi omavalitsuste juhid ütlesid kui ühest suust, et elanike vähenemist vedas loomulik iive ehk inimesi suri aasta jooksul rohkem kui sündis. Rände mõju elanike arvu vähenemisele on väike.
Möödunud aastal sündis Läänemaal ligi 40 ehk kahe klassikomplekti jagu vähem lapsi kui 2023. aastal. V
Luciad jagasid Vormsil valgust
[caption id="attachment_439552" align="alignnone" width="1600"]
Vormsi Luciad. Egon Erkmann[/caption]
Vormsi koolilapsed tähistasid reedel püha Lucia päeva, kus Luciaks kehastunud tüdrukud kandsid peas küünaldega krooni ja jagasid valgust. Skandinaavialikku traditsiooni, mis oli levinud ka rannarootslaste aladel Eestis, hoitakse Vormsil alles.
Märtrina surnud püha Lucia mälestuspäev on 13. detsembril,mis Eesti rahvakalendris on luutsinapäev. Luutsinapäeva ööd peeti aasta kõige pikemaks, mida siis Lucia oma krooniga valgustab. Ka Vormsi Luciad jagasid valgust kolmele saare olulisele institutsioonile. Küünla said Vormsi pood, vallavanem ja volikogu esimees, viimased läksid küünaldega alanud volikogu istungile.
Kohalolijate rõõmuks esitasid koolilapsed direktori ja muusikaõpetaja Sabine Burgeri
Vormsi Luciad. Egon Erkmann[/caption]
Vormsi koolilapsed tähistasid reedel püha Lucia päeva, kus Luciaks kehastunud tüdrukud kandsid peas küünaldega krooni ja jagasid valgust. Skandinaavialikku traditsiooni, mis oli levinud ka rannarootslaste aladel Eestis, hoitakse Vormsil alles.
Märtrina surnud püha Lucia mälestuspäev on 13. detsembril,mis Eesti rahvakalendris on luutsinapäev. Luutsinapäeva ööd peeti aasta kõige pikemaks, mida siis Lucia oma krooniga valgustab. Ka Vormsi Luciad jagasid valgust kolmele saare olulisele institutsioonile. Küünla said Vormsi pood, vallavanem ja volikogu esimees, viimased läksid küünaldega alanud volikogu istungile.
Kohalolijate rõõmuks esitasid koolilapsed direktori ja muusikaõpetaja Sabine Burgeri