Silt: Valimised 2023
Kersti Kaljulaid: keskaega viivad erakonnad põrusid
[caption id="attachment_392183" align="alignnone" width="2000"]
President ja ÜRO eestkõneleja Kersti Kaljulaid rääkis Läänemaa ühisgümnaasiumi õpilastele ühiskonnast. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Esmaspäeval Läänemaa ühisgümnaasiumi noortega vestlemas käinud president ja ÜRO eestkõneleja Kersti Kaljulaid ütles, et on valimistulemusega rahul.
„Kuulasin rõõmuga, kuidas Eesti on teinud liberaalse pöörde ja saame vastu võtta kooseluseaduse rakendusaktid, võibolla isegi jõuda abieluvõrdsuseni, ja see teeb hinge soojaks,” ütles Kaljulaid noortele.
Kõige suurema kaotuse sai valimistel Keskerakond, kelle juhtimisel oleks võinud tulla konservatiivne valitsus. „Need, kes oleksid tahtnud viia meid lähemale keskajale kui 21. sajandi teisele poolele, need erakonnad kaotasid,” ütles Kaljulaid. Ta täpsustas, et ei pea silmas mitte ainult EKREt, vaid tema hinnangul on Isamaa vaated perekonnale ja naiste kohale ühiskonnas sama keskaegsed kui EKRE-l ja nendega oleks valitsuse moodustanud vaid Keskerakond, kes oli nende valimiste suurim kaotaja.
Kaljulaid tunnistas, et kõik inimesed pole viimase 30 aasta jooksul saanud osa Eesti arengust. „Nemad ei ole tõmmanud kõrt. Nad tahaksid selle arengu purustada ja loodavad, et tekkinud segaduses õnnestub tõmmata pikem kõrs,” selgitas Kaljulaid. See ei kehti Kaljulaidi sõnul mitte ainult Ida-Virumaa elanike kohta, vaid kõigi nende omavalitsuste elanike kohta, kus palgad on Eesti keskmisest oluliselt väiksemad.
President ja ÜRO eestkõneleja Kersti Kaljulaid rääkis Läänemaa ühisgümnaasiumi õpilastele ühiskonnast. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Esmaspäeval Läänemaa ühisgümnaasiumi noortega vestlemas käinud president ja ÜRO eestkõneleja Kersti Kaljulaid ütles, et on valimistulemusega rahul.
„Kuulasin rõõmuga, kuidas Eesti on teinud liberaalse pöörde ja saame vastu võtta kooseluseaduse rakendusaktid, võibolla isegi jõuda abieluvõrdsuseni, ja see teeb hinge soojaks,” ütles Kaljulaid noortele.
Kõige suurema kaotuse sai valimistel Keskerakond, kelle juhtimisel oleks võinud tulla konservatiivne valitsus. „Need, kes oleksid tahtnud viia meid lähemale keskajale kui 21. sajandi teisele poolele, need erakonnad kaotasid,” ütles Kaljulaid. Ta täpsustas, et ei pea silmas mitte ainult EKREt, vaid tema hinnangul on Isamaa vaated perekonnale ja naiste kohale ühiskonnas sama keskaegsed kui EKRE-l ja nendega oleks valitsuse moodustanud vaid Keskerakond, kes oli nende valimiste suurim kaotaja.
Kaljulaid tunnistas, et kõik inimesed pole viimase 30 aasta jooksul saanud osa Eesti arengust. „Nemad ei ole tõmmanud kõrt. Nad tahaksid selle arengu purustada ja loodavad, et tekkinud segaduses õnnestub tõmmata pikem kõrs,” selgitas Kaljulaid. See ei kehti Kaljulaidi sõnul mitte ainult Ida-Virumaa elanike kohta, vaid kõigi nende omavalitsuste elanike kohta, kus palgad on Eesti keskmisest oluliselt väiksemad. 
Anvar Samost: valimised võitis erakond, kel oli õnne ja kes ei teinud vigu
[caption id="attachment_126770" align="aligncenter" width="900"]
Anvar Samost. Foto: erakogu[/caption]
Vastupidi erakondade endi väidetavale tegid nad kõik – peale ühe – vastuhääletamisvõistluseks kujunenud valimiskampaanias vigu, mis läksid või lähevad neile valusalt kalliks.
Eelnevalt mainitud üksik erand on loomulikult Reformierakond. Õigem oleks öelda, et õnn oli algusest lõpuni nende poolel ja valijad ei hoolinud ideede puudusest, paljudest varem oluliseks peetud põhimõtete kõrvaleheitmisest, rekordilisest hinnatõusust, kulunud nägudega nimekirjadest ja laperdamisest Nursipalu küsimuses.
Eesti uuemas ajaloos enneolematu valimistulemus tugines Reformierakonna esimehe ja peaministri Kaja Kallase tegudele julgeolekupoliitika kujundamisel ja hoiakule Ukraina sõja suhtes. Need otsused võisid põhineda ettenägelike ja hästi informeeritud ametnike soovitustel, teistele erakondadele võis kasutatud retoorika meeldida või mitte, aga Kallas liikus Eestis ja kogu maailmas teistest mitu sammu ees ja temaga võistelda oli raske.
Kallase enda toetus oli viimastes erakondade uuringutes Reformierakonna toetusest tükk maad kõrgem. See tähendas, et Kallase najal valisid Reformierakonda ka need, kes mingis muus olukorras oleksid valinud kedagi teist.
Anvar Samost. Foto: erakogu[/caption]
Vastupidi erakondade endi väidetavale tegid nad kõik – peale ühe – vastuhääletamisvõistluseks kujunenud valimiskampaanias vigu, mis läksid või lähevad neile valusalt kalliks.
Eelnevalt mainitud üksik erand on loomulikult Reformierakond. Õigem oleks öelda, et õnn oli algusest lõpuni nende poolel ja valijad ei hoolinud ideede puudusest, paljudest varem oluliseks peetud põhimõtete kõrvaleheitmisest, rekordilisest hinnatõusust, kulunud nägudega nimekirjadest ja laperdamisest Nursipalu küsimuses.
Eesti uuemas ajaloos enneolematu valimistulemus tugines Reformierakonna esimehe ja peaministri Kaja Kallase tegudele julgeolekupoliitika kujundamisel ja hoiakule Ukraina sõja suhtes. Need otsused võisid põhineda ettenägelike ja hästi informeeritud ametnike soovitustel, teistele erakondadele võis kasutatud retoorika meeldida või mitte, aga Kallas liikus Eestis ja kogu maailmas teistest mitu sammu ees ja temaga võistelda oli raske.
Kallase enda toetus oli viimastes erakondade uuringutes Reformierakonna toetusest tükk maad kõrgem. See tähendas, et Kallase najal valisid Reformierakonda ka need, kes mingis muus olukorras oleksid valinud kedagi teist. 
Heino Tamm: rahvas on oma valiku teinud
[caption id="attachment_167100" align="alignnone" width="1023"]
Heino Tamm. Foto: erakogu[/caption]
Valimistega on selleks korraks ühel pool ja Eesti rahvas oma lemmikvärvi kohta arvamuse avaldanud. Lemmikvärv on kollane ning ka Hiiu-, Lääne- ja Saaremaa valimisringkond oli valimiste kaardil tavapäraselt kollane.
Seekordset valimisaktiivsust võib pidada üheks tunnuseks ühiskonna sidususe kohta ja see näitas ka usaldust poliitilise süsteemi vastu. Tüüpiliselt on valimisaktiivsus olnud suurem just kriitilistel aegadel.
Avaliku arvamuse küsitlused ennustasid riigikogu XV koosseisu valimistel suurt valimisaktiivsust. Mis aga üllatav – nende valimiste aktiivsus oli võrreldav eelmiste, 2019. aasta riigikogu valimistega. Mõlemal korral oli hääletajaid 63,7 protsenti valimisnimekirjadesse kantud valijate üldarvust.
Heino Tamm. Foto: erakogu[/caption]
Valimistega on selleks korraks ühel pool ja Eesti rahvas oma lemmikvärvi kohta arvamuse avaldanud. Lemmikvärv on kollane ning ka Hiiu-, Lääne- ja Saaremaa valimisringkond oli valimiste kaardil tavapäraselt kollane.
Seekordset valimisaktiivsust võib pidada üheks tunnuseks ühiskonna sidususe kohta ja see näitas ka usaldust poliitilise süsteemi vastu. Tüüpiliselt on valimisaktiivsus olnud suurem just kriitilistel aegadel.
Avaliku arvamuse küsitlused ennustasid riigikogu XV koosseisu valimistel suurt valimisaktiivsust. Mis aga üllatav – nende valimiste aktiivsus oli võrreldav eelmiste, 2019. aasta riigikogu valimistega. Mõlemal korral oli hääletajaid 63,7 protsenti valimisnimekirjadesse kantud valijate üldarvust.
Läänemaal rikuti 60 sedelit
[caption id="attachment_391514" align="alignnone" width="2000"]
Haapsalus rikutud hääletussedel. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Läänemaa valimisjaoskondades käis hääletamas 5239 läänlast, 60 valimiskasti potsatanud sedelit arvesse ei läinud, sest need olid rikutud.
Enim oli rikutud sedeleid Haapsalus – 41. Haapsalu valimiskomisjoni esimehe Erko Kalevi sõnul oli enamasti tõmmatud sedelile kriips, kirjutatud mõne teise ringkonna kandidaadi number või numbrit sedelil parandatud.
Haapsalus rikutud hääletussedel. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Läänemaa valimisjaoskondades käis hääletamas 5239 läänlast, 60 valimiskasti potsatanud sedelit arvesse ei läinud, sest need olid rikutud.
Enim oli rikutud sedeleid Haapsalus – 41. Haapsalu valimiskomisjoni esimehe Erko Kalevi sõnul oli enamasti tõmmatud sedelile kriips, kirjutatud mõne teise ringkonna kandidaadi number või numbrit sedelil parandatud. 
Juhtkiri: pühapäeval oli tõehetk
Pühapäeva hilisõhtul selgusid riigikogu valimistulemused. Rõõmustada said vaid Reformierakonna ja Eesti 200 liikmed, sest nende kohtade arv riigikogus kasvas.
Teiste erakondade liikmed võivad küll öelda, et on tulemusega rahul, kuid vaevalt see päriselt nii on. Ükski erakond pole ilmselt rahul, kui nende mandaatide arv riigikogus väheneb, eriti kui eesmärgiks on olnud peaministritool.