Silt: sõda ukrainas

[caption id="attachment_356544" align="alignnone" width="2000"] Haapsalu sotsiaalmaja haldusjuht Monika Mitman abisaadetist komplekteerimas. Foto: Urmas Lauri[/caption] Järgmise nädala alguses läheb abisaadetis Haapsalust Ukraina poole teele. Humanitaarabi vedav auto ja haagis jäävadki sõpruslinna Umani. „Auto peaks olema homme õhtuks valmis, liikuma loodame saada esmaspäeval või teisipäeval,” ütles Haapsalu Rotary klubi president Margus Metssalu Lääne Elule eile ennelõunal. Autole vajamineva varustuse komplekteerimine ning saadetise dokumentide vormistamine võtab tema sõnul oma aja. Oma kollektsioonist loovutas ühe kiirabiauto Haapsalu Rotary klubile Haapsalust pärit näitleja Sepo Seeman. Uuemõisas Tradilo autoremonditöökojas tehakse autole hooldus ja paigaldatakse haagisekonks.

[caption id="attachment_356531" align="alignnone" width="2000"] Haapsalu aselinnapea Kaja Rootare teada on Haapsallu jõudnud paar-kolmkümmend pagulast. Foto: Arvo Tarmula[/caption] Läänemaa omavalitsustesse on sõjas olevast Ukrainast saabunud poolsada inimest, enamik neist sugulaste-tuttavate juurde. Läänemaa omavalitsused on asunud usinalt Ukrainast saabuvatele põgenikele eluks vajalikku abi pakkuma ning kindlaks tegema nende edaspidiseid vajadusi ja huvisid. Haapsalu linna oli esmaspäevaks jõudnud 20–30 inimest, täiskasvanuid ja lapsi enam-vähem pooleks. Enamasti ongi saabujad lastega naised, sest võitlusvõimelisi mehi riigist välja ei lasta. Ukrainast saavad lahkuda mehed, kes on haiged või üle 63 eluaasta. „Meil on info nende kohta, kes on linnavalitsuseni jõudnud, aga infot uutest saabujatest tuleb pidevalt juurde,“ ütles Haapsalu aselinnapea Kaja Rootare.

[caption id="attachment_356373" align="alignnone" width="2000"] Haapsallane Reet Lainemaa on aastate jooksul saanud tänukirju Ukraina komandöridelt ja lastekodulastelt. Foto: Urmas Lauri[/caption] Haapsallane Reet Lainemaa on kudunud sõdivale Ukrainale kaheksa aastaga 800 paari sokke. Lainemaa pisikeses hubases elutoas mängib Kiievi televisioon. Hommikust õhtuni. Laual on Ukraina kommid. Metsa poest. Mariupol on piiramisrõngas, humanitaarkoridori pole õnnestunud luua, Zaporižžja tuumajaama üle kontroll võib aga taas olla Ukraina käes. On 4. märts, sõja üheksas päev, kuigi päris täpne see pole. Lainemaa nagu Ukrainagi jaoks algas kõik juba palju varem – kaheksa aastat tagasi, kui ta naiskodukaitsjate üleskutsel kudus Ukraina sõduritele esimesed 11 paari sokke. 2022. aasta 24. veebruaril riputas Lainemaa köögiakna ette Paremsektori väeosa sinikollase lipu, mis on talle sealt tänutäheks saadetud, ja kudus edasi. 4. märtsil, kui kaheksa aastat kestnud sõda Ukrainas on uuesti noor, on suur pappkast Lainemaa elutoas sokipaare täis – sinikollaseid, sinimustvalgeid ja igasugust muud karva, sinimustvalgete (Lainemaa põimitud) paeltega paarikaupa kokku seotud. Laual on kahest sinist tooni lõngast poolik sokk, vardad sees, üks neist sadadest, mis on kaheksa aasta jooksul kootud. Alates 2015. aastast on Lainemaa Ukrainasse saatnud 700 paari sokke, igal aastal läheb teele sada, Tallinna kaudu Kiievisse, kust need rändavad sinna, kuhu vaja – suurem jagu sõduritele – Aasovi pataljoni ja Paremsektorisse, aga ka lastele – kooli ja lastekodusse.

[caption id="attachment_356363" align="alignnone" width="2000"] Haapsalust pärit näitleja Sepo Seeman on kiirabiautot seni kasutanud „vaese mehe matkaautona”. Foto: Urmas Lauri[/caption] Lähipäevil asub Haapsalust Ukraina sõpruslinna Umani poole teele kiirabiauto, mille järelkäru on täis linnaelanike annetatud kraami. Esmaspäeva keskpäeval jõudis kollane kiirabivärvides Volvo Uuemõisas Tradilo autoremonditöökoja ette. Pärast korralikku hooldust ja meditsiinivarustusega komplekteerimist asub see Umani poole teele. Auto loovutas Haapsalust pärit näitleja Sepo Seeman, kes kollektsioneerib kasutatud kiirabiautosid. „See on mul mingisugune kiiks,” ütles Seeman oma hobist rääkides. „Viisakas,” nentis Haapsalu Rotary klubi president Margus Metssalu annetatud sõidukit takseerides.

[caption id="attachment_285616" align="alignnone" width="2000"] Aivo Paljasmaa. Foto: Urmas Lauri[/caption] NSV Liidu ajal oli kuuendikul maakerast kõige pühamaks ja hardamaks sündmuseks 9. mail peetav võidupüha. Igapäevane elu võis olla ükskõik kui hall ja troostitu, aga sel hetkel tundis enamik homo soveticus’te ühiskonnast oma riigi vägevust kogu maailmas. Riigijuhte ülistati kui kangelasi, kelle targa ja jõulise tegutsemise tõttu sai kogu ühiskond seda kordumatut õnnetunnet tajuda. Isegi Stalin tundus sel päeval hea ja õige mees, sest tema juhtimisel sõda hitlerliku Saksamaa vastu ju võideti. Putin on osanud selle päeva tähendust aina innukamalt ära kasutada ja pidustused muutuvad aasta-aastalt aina pompöössemaks. Rahvas tunneb end taas kogu maailma valitsejana ja patt oleks sel päeval oma argimuredest viriseda. Mõne päeva eest teatas üks Haapsalus elav venelanna, et tänavune 9. mai võidupüha paraad peetakse Kiievis. Selleks ajaks pidavat need Ukrainat valitsevad fašistid ja natsionalistid hävitatud olema ja kõik ülejäänud rõõmustavat koos vabaduse üle, mille Putini juhitud Vene armee neile tõi. Hetk hiljem muretses daamike aga enda pärast, sest eestlaste silmis on venelased ju sõjasüütajad. Eesti valitsus võtvat ju praegu vastu Ukraina sõjapõgenikke ja pidavat nad elama panema siin elavate venelaste kodudesse. Tule taevas appi! Selle venelanna ajud ei ole Kremli propagandamasin mitte läbi pesnud, vaid pesukurikaga suisa tümaks tagunud.

[caption id="attachment_356280" align="alignnone" width="2000"] Kärbla küla elanik Tõnu Nõupuu on juba seni ukrainlasi mitmel moel abistanud ja vajadusel saab ukraina pere ulualust tema Tammeoru talu saunamajas. Foto: Urmas Lauri[/caption] Esimesed Ukraina sõjapõgenikud on Läänemaale kohale jõudnud ja kaardistatakse võimalusi põgenikevoo majutamiseks. Kullamaa osavallavanem Katrin Viks ütles, et Lääne-Nigula vallas on kaardistamine veel pooleli. „Kõik osavallavanemad vaatavad enda piirkonna üle, kuidas abi pakkuda,” ütles Viks.

[caption id="attachment_327502" align="alignnone" width="1347"] Hannes Rumm[/caption] Suurima sõja algusest Euroopas pärast 1945. aastat on tänaseks möödunud kümme päeva ja selle esimesed tulemused on selged. Sissejuhatuseks taustast. Venemaa president Vladimir Putin alustas sõda selleks, et minna ajalukku NSV Liidu suuruse hiigelriigi taastajana. Ta soovib relva jõul taas kokku liita Venemaa, Ukraina ja Valgevene. 9 miljoni elanikuga Valgevene pani ta juba taskusse ja kui tal õnnestub okupeerida 44 miljoni elanikuga Ukraina, siis ei jää Moldova, Gruusia ja teiste endiste liiduvabariikide iseseisvusest sisuliselt enam midagi alles. Ent nüüd sõja esimestest tulemustest. Esimene ja meile seni kõige olulisem on Balti riikide oluliselt tugevam sõjaline ja poliitiline toetamine NATO liitlaste poolt. Seni võis piirduda lihtsalt väitega, et  Balti riigid on NATO liikmed ning meid kaitseb automaatselt selle tuumavihmavari. Enam selle käibetõe kordamisega piirduda ei saa, sest kõik lääne liidrid on aru saanud Putini soovist hävitada lisaks Ukraina riigile ka NATO usaldusväärsus. Teha saab ta seda just Balti riikide ja Poola ähvardamisega.