Silt: sõda ukrainas

[caption id="attachment_345651" align="alignnone" width="2000"] Piiskop Tiit Salumäe. Foto: Andra Kirna[/caption] Euroopas on juba üle kahe nädala jälle sõda. Meie hommik algab hirmuga uudiseid vaadates-kuulates ja lõpeb lootusega, et öö ei tooks taas kaasa tohutuid kannatusi. Õige on, et maailma ajaloos on olnud väga vähe aegu, kui sõda ei ole olnud. Iisraeli ajaloost teame, et juudi rahvas on pidanud korduvalt oma kodumaalt põgenema, elama võõrsil ja kannatama, ning siis jälle oma maale tagasi tulnud. Mõni nädal tagasi toimus riigikogus suur rahvusvaheline Jeruusalemma palvus-hommikusöök ja palusime rahu Jeruusalemmale. Praegu on sõda, mille Venemaa alustas iseseisva Ukraina riigi vastu. Sõda on ohuks tervele maailmale. Lennart Meri on öelnud: „Minevik on oleviku osa ja tuleviku eeldus.“ Praegune olukord Ukraina kaitsesõjas meenutab olukorda Eesti vabadussõjas 28. novembrist 1918 kuni 2. veebruarini 1920. Eesti soovis oma riiki. Muidugi ei saa võrrelda suurt Ukrainat väikese Eestiga. Eesti kogemus on aga see, et rahutöö viis meid rahulepinguni.

[caption id="attachment_356956" align="alignnone" width="2000"] Anatoli Šarpatõi sai Kiievis elavalt vennalt teada, et kõik pereliikmed on veel ühe sõjapäeva üle elanud. Foto: Urmas Lauri[/caption] Päevi Haapsalu sissesõidul Laiküla maantee äärses parklas seisnud Ukraina numbrimärkidega rekad said eile kalakoormad peale ja alustasid sõitu kodu poole. Kui Lääne Elu esmaspäeva ennelõunal ukrainlastega jutule sai, olid mehed parasjagu hommikusööki lõpetamas. „Ootame kõnet,” ütles kolme rekajuhi hulgast vanim, hallipäine Anatoli Šarpatõi. Mehe sõnul ootavad nad, millal Morobellist kalakoormad peale saavad ja Ukraina poole sõitma võivad hakata. Kala järele tulid ukrainlased Valgevene ja Läti kaudu, tagasi sõidetakse aga läbi kõigi Balti riikide ja Poola. Põhjus on ilmselge – sest vahepeal alustas Venemaa sõda, kasutades Ukraina ründamiseks ka Valgevene territooriumi.

[caption id="attachment_356544" align="alignnone" width="2000"] Haapsalu sotsiaalmaja haldusjuht Monika Mitman abisaadetist komplekteerimas. Foto: Urmas Lauri[/caption] Järgmise nädala alguses läheb abisaadetis Haapsalust Ukraina poole teele. Humanitaarabi vedav auto ja haagis jäävadki sõpruslinna Umani. „Auto peaks olema homme õhtuks valmis, liikuma loodame saada esmaspäeval või teisipäeval,” ütles Haapsalu Rotary klubi president Margus Metssalu Lääne Elule eile ennelõunal. Autole vajamineva varustuse komplekteerimine ning saadetise dokumentide vormistamine võtab tema sõnul oma aja. Oma kollektsioonist loovutas ühe kiirabiauto Haapsalu Rotary klubile Haapsalust pärit näitleja Sepo Seeman. Uuemõisas Tradilo autoremonditöökojas tehakse autole hooldus ja paigaldatakse haagisekonks.

[caption id="attachment_356531" align="alignnone" width="2000"] Haapsalu aselinnapea Kaja Rootare teada on Haapsallu jõudnud paar-kolmkümmend pagulast. Foto: Arvo Tarmula[/caption] Läänemaa omavalitsustesse on sõjas olevast Ukrainast saabunud poolsada inimest, enamik neist sugulaste-tuttavate juurde. Läänemaa omavalitsused on asunud usinalt Ukrainast saabuvatele põgenikele eluks vajalikku abi pakkuma ning kindlaks tegema nende edaspidiseid vajadusi ja huvisid. Haapsalu linna oli esmaspäevaks jõudnud 20–30 inimest, täiskasvanuid ja lapsi enam-vähem pooleks. Enamasti ongi saabujad lastega naised, sest võitlusvõimelisi mehi riigist välja ei lasta. Ukrainast saavad lahkuda mehed, kes on haiged või üle 63 eluaasta. „Meil on info nende kohta, kes on linnavalitsuseni jõudnud, aga infot uutest saabujatest tuleb pidevalt juurde,“ ütles Haapsalu aselinnapea Kaja Rootare.

[caption id="attachment_356373" align="alignnone" width="2000"] Haapsallane Reet Lainemaa on aastate jooksul saanud tänukirju Ukraina komandöridelt ja lastekodulastelt. Foto: Urmas Lauri[/caption] Haapsallane Reet Lainemaa on kudunud sõdivale Ukrainale kaheksa aastaga 800 paari sokke. Lainemaa pisikeses hubases elutoas mängib Kiievi televisioon. Hommikust õhtuni. Laual on Ukraina kommid. Metsa poest. Mariupol on piiramisrõngas, humanitaarkoridori pole õnnestunud luua, Zaporižžja tuumajaama üle kontroll võib aga taas olla Ukraina käes. On 4. märts, sõja üheksas päev, kuigi päris täpne see pole. Lainemaa nagu Ukrainagi jaoks algas kõik juba palju varem – kaheksa aastat tagasi, kui ta naiskodukaitsjate üleskutsel kudus Ukraina sõduritele esimesed 11 paari sokke. 2022. aasta 24. veebruaril riputas Lainemaa köögiakna ette Paremsektori väeosa sinikollase lipu, mis on talle sealt tänutäheks saadetud, ja kudus edasi. 4. märtsil, kui kaheksa aastat kestnud sõda Ukrainas on uuesti noor, on suur pappkast Lainemaa elutoas sokipaare täis – sinikollaseid, sinimustvalgeid ja igasugust muud karva, sinimustvalgete (Lainemaa põimitud) paeltega paarikaupa kokku seotud. Laual on kahest sinist tooni lõngast poolik sokk, vardad sees, üks neist sadadest, mis on kaheksa aasta jooksul kootud. Alates 2015. aastast on Lainemaa Ukrainasse saatnud 700 paari sokke, igal aastal läheb teele sada, Tallinna kaudu Kiievisse, kust need rändavad sinna, kuhu vaja – suurem jagu sõduritele – Aasovi pataljoni ja Paremsektorisse, aga ka lastele – kooli ja lastekodusse.

[caption id="attachment_356363" align="alignnone" width="2000"] Haapsalust pärit näitleja Sepo Seeman on kiirabiautot seni kasutanud „vaese mehe matkaautona”. Foto: Urmas Lauri[/caption] Lähipäevil asub Haapsalust Ukraina sõpruslinna Umani poole teele kiirabiauto, mille järelkäru on täis linnaelanike annetatud kraami. Esmaspäeva keskpäeval jõudis kollane kiirabivärvides Volvo Uuemõisas Tradilo autoremonditöökoja ette. Pärast korralikku hooldust ja meditsiinivarustusega komplekteerimist asub see Umani poole teele. Auto loovutas Haapsalust pärit näitleja Sepo Seeman, kes kollektsioneerib kasutatud kiirabiautosid. „See on mul mingisugune kiiks,” ütles Seeman oma hobist rääkides. „Viisakas,” nentis Haapsalu Rotary klubi president Margus Metssalu annetatud sõidukit takseerides.