Silt: Tiit Salumäe

[caption id="attachment_340038" align="alignnone" width="2000"] Eesti eri kristlike kirikute esindajate ühispalvet alustas piiskop Tiit Salumäe. Foto: Andra Kirna[/caption] Valge Daami ajaga konkureerinud Missio- ehk kuulutusnädal juhtis ilmalike asjade kõrvale tähelepanu ka usuelule. Deviisi „Rõõm vabadusest” all peetud Missio- ehk kuulutusnädalaga märgiti 30 aasta möödumist Eesti taasiseseisvumisest ja esimesest Missiost. Missio-nädala ettevõtmised ulatusid Läänemaa kõrval ka Pärnumaale. Peeti arvukalt jumalateenistusi, palvusi ja kontserte, oli ka lastelaagreid, palverännakuid, vestlus- ja kinoõhtuid. Kõike rahvarohkem ettevõtmine oli ilmselt reede õhtul kristlike mootorratturite klubi Gospel Riders Estonia ja Haapsalu motoklubi Müristaja eestvõttel toimunud lipusõit. Paarisaja mootorratturi saatel Haapsalu lossiplatsile jõudnud 30 Eesti lipu ja piduliku tseremooniaga tähistati Eesti taasiseseisvumise 30. aastapäeva. Tähelepanuväärne oli reedene misjonikonverents Haapsalu Jaani kirikus. Konverentsi esimeses pooles kõlasid lühiettekanded, pärastlõunane aeg kulus aga rühmatöödele, kus vaimulikud ja koguduste aktiivsemad kaastöölised jagasid oma kogemusi. „Konverents läks igati korda,” ütles EELK misjonikeskuse juht Leevi Reinaru. „Meie praost saatis kutsed kõigisse tosinasse EELK praostkonda, kutset võtsid kuulda umbes pooled praostkonnad,” lisas ta. Konverentsil rääkis usuteaduse instituudi religioonisotsioloogia õppejõud Liina Kilemit oma religioonisotsioloogiliste uuringute valguses kristliku kuulutuse väljakutsetest. Ta tõi välja kolm peamist kogudustega liitumise põhjust: soovi usu abil põhjendada oma kogemusi ja maailmas toimuvat, kogeda osadust ja teiste inimeste häid eeskujusid ning otsida vastust küsimusele: miks minuga on midagi juhtunud ja kuidas edasi?

[caption id="attachment_334565" align="alignnone" width="696"] Palvus Estonia hukkumispaigas. Foto Katerin Peärnberg[/caption] Eile, enne kui algasid tööd parvlaeva Estonia hukkumispaigas, toimus seal piirivalvelaeva Kindral Kurvits pardal palvus, mille pidasid piiskop Tiit Salumäe, piiskop emeritus Tuulikki Koivunen Bylundi Rootsist, piiskop emeritus Kaarlo Kalliala ja õpetaja Eija Kalliala Soomest ja piiskop Einars Alpega Lätist.

[caption id="attachment_332714" align="alignnone" width="696"] Võidupüha hommikul tõusis Eesti lipp Jõõdre uude lipumasti. Foto Andra Kirna[/caption] Varahommikuselt kogunemisel pühitses Piiskop Tiit Salumäe Parila seltsi annetajate abiga Jõõdre mäele püstitatud lipumasti ning tahvli annetajate nimedega. Sõnas said Eesti Memento liidu juhatuse esimees Arnold Aljaste, Eesti vabadusvõitlejate liidu esimees Tiit Põder, Haapsalu linnapea Urmas Sukles, sündmust juhtis põline jõõdrelane Heiki Mangus.

[caption id="attachment_331725" align="alignnone" width="696"] Juuniküüditamise 80. aastapäev Ristil. Foto Andra Kirna[/caption] Eile meenutati ka Ristil Läänemaalt viidud küüditatuid. Risti raudteejaama juures etendati küüditamiselugu kirjades „Albert ja Helmi”. Loo autor ja lavastaja Tiina Leesik on pärit sealsamast Ristilt. „Mu ema ja vanaema olid siin raudteetöölised, kuid lapsena ei teadnud ma, millist sünget saladust Risti raudteejaam endas hoiab. Kui sellest rääkima hakati, innustas see uurima ja lugema,“ ütles ta. Mälestustseremooniast võtsid osa Kaitseliidu Risti malevkonna esindajad, kodutütred, noorkotkad, Risti elanikud. Kohal viibisid ja sõna said Lääne-Nigula vallavolikogu esimees Neeme Suur, piiskop Tiit Salumäe, Haapsalu kunagise linnapea Hans Alveri järeltulija Jaan Alver.

[gallery ids="331651,331653,331655,331657,331659,331661,331663,331665,331667,331669,331671,331673,331675,331677,331679,331681,331683,331685,331687,331689,331691,331693,331695,331697,331699,331701,331703,331705,331707,331709,331711"] Fotod Arvo Tarmula Esmaspäeva keskpäeval, kui üle terve Eesti helisesid leinakellad, mälestati Haapsalu toomkiriku ristmiskabelis neid, kes 80 aastat tagasi siit Siberisse viidi. Juuniküüditamise mälestuspäev on piiskop Tiit Salumäe sõnul suunatud mõtlema rahva kannatustele ja ülekohtule. „Küüditamisel ei karistatud inimest mitte selle eest, et mida inimene on teinud, vaid selle eest, kes ta on. Eesmärk oli hävitada vaimne eliit ja murda rahva eneseteadvus,” ütles Salumäe. Piiskop pidas oluliseks, et kasvav põlvkond õpiks tundma meie rahva ajalugu ja seda väärtustama ning tema sõnul on just vanemate ülesanne oma lastele ajalugu tutvustada.

[caption id="attachment_330637" align="alignnone" width="1024"] Restauraator Paul Uibopuu uuendas kevadel Hans Alveri monumenti. Foto Arvo Tarmula[/caption] Juuniküüditamise 80.aastapäeva tähistatakse Haapsalus ja Ristil mälestushetkede, näituse avamise ja etendusega. „Väga eriline päev Haapsalu jaoks, sest on otseselt seotud meie linnaga,” ütles piiskop Tiit Salumäe. Sel aastal on Haapsalu juuniküüditamise aastapäeva üritused suuresti seotud kunagise linnapea Hans Alveriga. Alver oli üks neist, kes 14. juunil 1941 arreteeriti ja hiljem hukati. „Pühendame selle päeva linnapea Alveri mälestusele, kes on Haapsalu linnale väga palju teinud,” lisas Salumäe.

[caption id="attachment_330198" align="alignnone" width="1620"] Lääne praostkonna sinod. Foto Andra Kirna[/caption] Tänasel Lääne praostkonna sinodil tutvustas peapiiskop Urmas Viilma piiskopkondade visiooni ja rääkis aktuaalsetel päevateemadel ning tunnustas praosti tõhusa ja tubli töö eest.

[caption id="attachment_225853" align="alignnone" width="900"] EELK piiskopi Tiit Salumäe sõnul muudab piiskopkondade loomine juhtimise lihtsamaks. Foto: Urmas Lauri[/caption] Kui luterlik kirik asutab piiskopkonnad, võib Haapsalust saada taas Saare-Lääne piiskopkonna keskus ja Haapsalu toomkirikust piiskopkonna peakirik. Aprilli lõpul otsustas Eesti evangeelse luterliku kiriku (EELK) kirikukogu asutada Eestis piiskopkonnad. Vastates küsimusele, kas võiks loota või arvata, et selle käigus taastatakse kunagine Saare- ja Lääne piiskopkond ning Haapsalu toomkirik saab jälle piiskopkonna peakirikuks ehk katedraalkirikuks, arvas piiskop Tiit Salumäe, et nii see võiks ju olla. Salumäe hinnangul on piiskopkondade asutamine tagasipöördumine ristiusustamise algusaegade juurde. Ta tõi esile, et piiskopkonnad otsustati Eestis taastada juba enne sõda, kuid okupatsioonid ei andnud selleks võimalust. „Välis-Eesti kirikus tehti piiskopkond sõja lõpu järel suhtelistelt ruttu,” tõdes ta.