Tiit Salumäe juubeliks ilmus raamat

Andra Kirna

andra@le.ee

Tiit Salumäe 70. juubeliks ilmus raamat. Foto Andra Kirna
Tiit Salumäe 70. juubeliks ilmus raamat. Foto Andra Kirna

Piiskop Tiit Salumäe tähistas oma 70. sünnipäeva raamatu „Minevik on olevik“ esitluse ja talle omistatud autasude näituse avamisega Haapsalu vanas raekojas.

„Minevik on olevik“ ei ole klassikalises mõttes elulooraamat. Tiit Salumäest räägivad ja kirjutavad raamatus enamasti teised. Mälestusi ühisest lapsepõlvest jagavad vennad, sõna saavad teisedki pereliikmed, õpilased, kolleegid. „Minevik on olevik“ sisaldab ka Tiit Salumäe kirjutisi. Ta kirjutab oma õpingutest usuteaduse instituudis ning kaante vahele on mahtunud valik jutlusi ja artikleid.

„Asjadel kipub olema komme korduda ja inimese olemus on läbi aegade üks,“ ütles Salumäe raamatu pealkirja kohta. „Selge on, et minevikuga oleme loonud oma oleviku,“ tõdes raamatu koostaja Piret Semm, kes on Salumäega koos töötanud 1996. aastast, mil alustas tööd ajalehes Eesti Kirik. „Päris võõra inimese raamatut poleks ma julgenud hakatagi koostama,“ ütles Semm.

„Idee teha juubeli puhul mõningaid kokkuvõtteid pakkusid välja mitu lähedast kaastöölist. Nagunii on kombeks kuidagi eluetappe kokku võtta,“ ütles Salumäe.

Raamatututvustust juhatanud EELK vikaarõpetaja Kristel Engman ütles, et lugeja ei saa raamatust ettekujutust mitte ainult piiskop Salumäe elust ja tegevusest, vaid hoopis laiema vaate Eesti kirikuloole õpetaja Salumäe tegevuse kaudu. „Jäädvustatud on mitmesugused vaated Tiit Salumäe elule ja ajale,“ nõustus ka Semm.

Peapiiskop Urmas Viilma, kelle kirjutatud on raamatu eessõna, arvates oli Salumäest väga kaval lasta teistel kirjutada iseendast ja mitte ise seda ära teha. „Tiit ongi meil selline kaval ja nutikas. Omamoodi jonnipunn, kes alati jalgadele tõuseb, alati enesekindel ja rõõmus on. See iseloomustab ka seda raamatut. Kui inimesed kirjutavad oma elust, räägivad nad sageli raskustest, aga selles raamatus kirjutavad kõik, kui tore on olnud,“ ütles Viilma.

Viilma nimetas Salumäe juubeliraamatut mitmekülgseks. „Paljude silmapaaride nähtud Tiit Salumäe ei muutu tüütavaks. Uus inimene, uus ajastu, uus vaade, uus tahk tema elus ja ülesannete hulgas, mida esile tuua,“ täpsustas ta.

Salumäe, kes on kunagi olnud ka konsistooriumi raamatukogu juhataja, on ise teosega väga rahul. „Peaaegu viimase hetkeni ei teadnud, kas saame raamatu valmis. Me ju kõik teame, mis ajas nüüd elame – kord pole paberit, siis on töötajad haiged ja juhatajad trükipresside taga. Oleme üle minemas digiajastule, aga mulle tundub ikka, et raamat on ka päris kindel asi,“ ütles Salumäe esitlusel.

Reedeseks raamatuesitluseks avati ka näitus Salumäe autasudest. Väljapaneku vormistanud Talis Vare ütles, et väljapanekut oli rõõm koostada. „Teeneid, mis Tiit Salumäel on, on märganud riik, linn, kirik, ja nende kinnituseks andnud aumärgid mitu organisatsiooni. On kahtlus, et Salumäe on Haapsalu kõige enam ordeneid ja aumärke saanud kodanik,” ütles ta.

Esimene aumärk väljapanekus on aastast 1999, viimane on tänavusest aastast. „Mõned aumärgid olime sunnitud välja panema piltidena, sel praktilisel põhjusel, et neid on piiskopil vaja,“ rääkis ta.

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
9 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments
nagu näha
2 aastat tagasi

jumal vihkab eestlasi, et laseb elektri hinnal taevasse tõusta ja piiskopil sellest suva, tal muud tegemist

eks
2 aastat tagasi
Reply to  nagu näha

vaiba õnnistamine ole tähtsam

edevuse
2 aastat tagasi

laat

ütle sa nüüd
2 aastat tagasi
Reply to  edevuse

…ja ära saada meid kiusatusse, vaid päästa meid kurjast. Eks see eneseleidmise tee ole raske. Mina ka kirjutaks raskustest,…aga Peapiiskop Urmas Viilma, kelle kirjutatud on raamatu eessõna, arvates oli Salumäest väga kaval lasta teistel kirjutada iseendast ja mitte ise seda ära teha. „Tiit ongi meil selline kaval ja nutikas. Omamoodi jonnipunn, kes alati jalgadele tõuseb, alati enesekindel ja rõõmus on. See iseloomustab ka seda raamatut. Kui inimesed kirjutavad oma elust, räägivad nad sageli raskustest, aga selles raamatus kirjutavad kõik, kui tore on olnud,“ ütles Viilma. Hea kui sul on sõbrad, kes sinus ainult head näevad…aga äkki oli mõnel ikka kiusatus… Loe rohkem »

viloloog
2 aastat tagasi

Seitsekümmend pole mingi juubel! 50 ja 100 on juubelid!

ütle sa nüüd
2 aastat tagasi
Reply to  viloloog

Juubel juubeliks.. aga millal peaks inimene oma elulooraamatu valmis treima ning trükki andma? Mäletan, et Peeter Oja tegi selle varakult valmis-pehmekaaneline, 8 leheküljeline. Mõtlesin, et võiks jõuluks osta mõnele sõbrale kingituseks, aga võta näpust-toode pole enam saadaval.Lootus jääb, et ilmub kordustrükk või teine osa. Aga jumala kohta ei oska ma küll midagi öelda. Üks keskaja piiskop on öelnud:”Mida lähemal kirik, seda kaugemal Jumal” ..mida see tähendab-ei tea.

loed
2 aastat tagasi

seda hädaldamist ja saad aru , et jumalat polegi olemas

määratud
2 aastat tagasi
Reply to  loed

Otse vastupidi. Igaühe jaoks on jumal olemas, nimetatagu teda siis nii või naa. Kõigi jaoks!

ateist
2 aastat tagasi
Reply to  loed

Ei ole mina ka ühtegi jumalat näinud aga jumala sulaseid on küll viimasel ajal kole palju liikumas ja õik paluvad annetusi,jumal vist ei maksa neile palka.