0.2 C
Haapsalu
Reede, 19. aprill 2024

6 kuu keskmine portaali küljastajate arv kuus: 60 619

Avaleht Sildid Tiit Salumäe

Silt: Tiit Salumäe

Tiit Salumäe: advenditervitus

Piiskop Salumäe jäi Torontosse koroonalõksu

[caption id="attachment_225853" align="alignnone" width="900"] Piiskop Tiit Salumäe. Foto: Urmas Lauri[/caption] Torontosse sealsele Peetri kogudusele külla sõitnud EELK piiskop Tiit Salumäe ei pääse koju tagasi, sest andis enne väljalendu positiivse koroonaproovi. Koos Salumäega on koroonalõksus Haapsalu toomkoori ansambel ja abikaasa Lia Salumäe. „Olukord on meie jaoks ootamatu,” ütles Salumäe Lääne Elule eile hommikul.

Piiskop Tiit Salumäe otsib rahulikku lahendust

[caption id="attachment_345651" align="alignnone" width="2000"] „Inglismaal toimunu on Suurbritannia luteri kiriku siseasi," ütles piiskop Salumäe. Foto: Andra Kirna[/caption] Kirikuringkondades lahvatanud tüli keskmesse sattunud piiskop Tiit Salumäe ütleb, et tema osalemine geikristlase Meelis Sülla õpetajaks pühitsemisel Londonis oli ta isiklik otsus. Piiskop Tiit Salumäe viibis septembris Londonis St Mary-at-Hilli kirikus, kui Suurbritannia luterlik kirik ordineeris pastoriks Meelis Sülla, keda Eesti Evangeelne Luterlik kirik (EELK) tema homoseksuaalsuse tõttu õpetajaks ei pühitsenud. Salumäe osavõtt ordineerimisteenistusest tekitas vastukaja Eestis, kus hulk EELK vaimulikke ja ilmikuid tegid pöördumise piiskoppide poole, kutsudes üles „EELK peapiiskoppi ja teisi piiskoppe järgima õpetust, et homoseksuaalse kalduvuse praktiseerimine kujutab endast pattu ning kirikul ei ole meelevalda /…/ neid, kes ise taolises patus elavad, õpetajaametis sallida.“ Kas EELK-l on oma väljakujundatud seisukoht homoseksuaalse kirikuõpetaja suhtes? Kirikukogu on seda kunagi arutanud ja otsus oli, et EELK neid ei ordineeri. See, mis Inglismaal toimus, oli Suurbritannia luterliku kiriku otsustada ja EELK ei tee otsuseid inglise kiriku kohta. No ja kui nii võtta, et patune inimene, siis me ei tohiks ordineerida ühtegi inimest. Niisugust inimest, kes oleks patuta, ei ole. Meil on pihikord, inimene tuleb ja tunnistab oma patud, mis need siis iganes ei oleks – võibolla isegi, et tegi selle või teise kuriteo. Pihisaladus on sajaprotsendiline. Ka juhul, kui ta tunnistab üles kriminaalse kuriteo, ei tohi pihiisa seda mitte kellelegi avaldada. Kogu lähtepunkt teoloogias on see. Olite teenistusel, kui teie sõbra elus oli väga tähtis hetk.

Piiskop Salumäe on sattunud rünnaku alla

[caption id="attachment_345034" align="aligncenter" width="1709"] Piiskop Tiit Saumäe. Foto: Vendo Jugapuu[/caption] Selle nädala algul avaldas hulk Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) vaimulikke ja ilmikuid pöördumise, milles nad väljendasid rahulolematust piiskop Tiit Salumäe osalemisega Meelis Sülla vaimulikuks ordineerimisel Londonis. Salumäe viibis 11. septembril Londonis St Mary-at-Hilli kirikus, kui Suurbritannia luterliku kiriku vaimulikuks ordineeriti Meelis Süld, Eesti raadioajakirjanik ja siinse usuteaduste instituudi lõpetanud mees, keda EELK tema homoseksuaalsuse tõttu vaimulikuks pühitsema ei nõustunud.

Lääne praostkonna Missio-nädal rääkis vabadusest

[caption id="attachment_340038" align="alignnone" width="2000"] Eesti eri kristlike kirikute esindajate ühispalvet alustas piiskop Tiit Salumäe. Foto: Andra Kirna[/caption] Valge Daami ajaga konkureerinud Missio- ehk kuulutusnädal juhtis ilmalike asjade kõrvale tähelepanu ka usuelule. Deviisi „Rõõm vabadusest” all peetud Missio- ehk kuulutusnädalaga märgiti 30 aasta möödumist Eesti taasiseseisvumisest ja esimesest Missiost. Missio-nädala ettevõtmised ulatusid Läänemaa kõrval ka Pärnumaale. Peeti arvukalt jumalateenistusi, palvusi ja kontserte, oli ka lastelaagreid, palverännakuid, vestlus- ja kinoõhtuid. Kõike rahvarohkem ettevõtmine oli ilmselt reede õhtul kristlike mootorratturite klubi Gospel Riders Estonia ja Haapsalu motoklubi Müristaja eestvõttel toimunud lipusõit. Paarisaja mootorratturi saatel Haapsalu lossiplatsile jõudnud 30 Eesti lipu ja piduliku tseremooniaga tähistati Eesti taasiseseisvumise 30. aastapäeva. Tähelepanuväärne oli reedene misjonikonverents Haapsalu Jaani kirikus. Konverentsi esimeses pooles kõlasid lühiettekanded, pärastlõunane aeg kulus aga rühmatöödele, kus vaimulikud ja koguduste aktiivsemad kaastöölised jagasid oma kogemusi. „Konverents läks igati korda,” ütles EELK misjonikeskuse juht Leevi Reinaru. „Meie praost saatis kutsed kõigisse tosinasse EELK praostkonda, kutset võtsid kuulda umbes pooled praostkonnad,” lisas ta. Konverentsil rääkis usuteaduse instituudi religioonisotsioloogia õppejõud Liina Kilemit oma religioonisotsioloogiliste uuringute valguses kristliku kuulutuse väljakutsetest. Ta tõi välja kolm peamist kogudustega liitumise põhjust: soovi usu abil põhjendada oma kogemusi ja maailmas toimuvat, kogeda osadust ja teiste inimeste häid eeskujusid ning otsida vastust küsimusele: miks minuga on midagi juhtunud ja kuidas edasi?

Piiskop Salumäe pidas Estonia hukkumispaigas palvuse

[caption id="attachment_334565" align="alignnone" width="696"] Palvus Estonia hukkumispaigas. Foto Katerin Peärnberg[/caption] Eile, enne kui algasid tööd parvlaeva Estonia hukkumispaigas, toimus seal piirivalvelaeva Kindral Kurvits pardal palvus, mille pidasid piiskop Tiit Salumäe, piiskop emeritus Tuulikki Koivunen Bylundi Rootsist, piiskop emeritus Kaarlo Kalliala ja õpetaja Eija Kalliala Soomest ja piiskop Einars Alpega Lätist.

Võidupüha hommikul tõusis Eesti lipp Jõõdre uude lipumasti

[caption id="attachment_332714" align="alignnone" width="696"] Võidupüha hommikul tõusis Eesti lipp Jõõdre uude lipumasti. Foto Andra Kirna[/caption] Varahommikuselt kogunemisel pühitses Piiskop Tiit Salumäe Parila seltsi annetajate abiga Jõõdre mäele püstitatud lipumasti ning tahvli annetajate nimedega. Sõnas said Eesti Memento liidu juhatuse esimees Arnold Aljaste, Eesti vabadusvõitlejate liidu esimees Tiit Põder, Haapsalu linnapea Urmas Sukles, sündmust juhtis põline jõõdrelane Heiki Mangus.

Galerii: Ristil meenutati küüditatuid etendusega

[caption id="attachment_331725" align="alignnone" width="696"] Juuniküüditamise 80. aastapäev Ristil. Foto Andra Kirna[/caption] Eile meenutati ka Ristil Läänemaalt viidud küüditatuid. Risti raudteejaama juures etendati küüditamiselugu kirjades „Albert ja Helmi”. Loo autor ja lavastaja Tiina Leesik on pärit sealsamast Ristilt. „Mu ema ja vanaema olid siin raudteetöölised, kuid lapsena ei teadnud ma, millist sünget saladust Risti raudteejaam endas hoiab. Kui sellest rääkima hakati, innustas see uurima ja lugema,“ ütles ta. Mälestustseremooniast võtsid osa Kaitseliidu Risti malevkonna esindajad, kodutütred, noorkotkad, Risti elanikud. Kohal viibisid ja sõna said Lääne-Nigula vallavolikogu esimees Neeme Suur, piiskop Tiit Salumäe, Haapsalu kunagise linnapea Hans Alveri järeltulija Jaan Alver.