8.9 C
Haapsalu
Neljapäev, 26. mai 2022
Avakülg Tags Tiit Salumäe

Silt: Tiit Salumäe

Galerii: Ristil meenutati küüditatuid etendusega

[caption id="attachment_331725" align="alignnone" width="696"] Juuniküüditamise 80. aastapäev Ristil. Foto Andra Kirna[/caption] Eile meenutati ka Ristil Läänemaalt viidud küüditatuid. Risti raudteejaama juures etendati küüditamiselugu kirjades „Albert ja Helmi”. Loo autor ja lavastaja Tiina Leesik on pärit sealsamast Ristilt. „Mu ema ja vanaema olid siin raudteetöölised, kuid lapsena ei teadnud ma, millist sünget saladust Risti raudteejaam endas hoiab. Kui sellest rääkima hakati, innustas see uurima ja lugema,“ ütles ta. Mälestustseremooniast võtsid osa Kaitseliidu Risti malevkonna esindajad, kodutütred, noorkotkad, Risti elanikud. Kohal viibisid ja sõna said Lääne-Nigula vallavolikogu esimees Neeme Suur, piiskop Tiit Salumäe, Haapsalu kunagise linnapea Hans Alveri järeltulija Jaan Alver.

Galerii: juuniküüditamise 80. aastapäeva tähistamine Haapsalus

[gallery ids="331651,331653,331655,331657,331659,331661,331663,331665,331667,331669,331671,331673,331675,331677,331679,331681,331683,331685,331687,331689,331691,331693,331695,331697,331699,331701,331703,331705,331707,331709,331711"] Fotod Arvo Tarmula Esmaspäeva keskpäeval, kui üle terve Eesti helisesid leinakellad, mälestati Haapsalu toomkiriku ristmiskabelis neid, kes 80 aastat tagasi siit Siberisse viidi. Juuniküüditamise mälestuspäev on piiskop Tiit Salumäe sõnul suunatud mõtlema rahva kannatustele ja ülekohtule. „Küüditamisel ei karistatud inimest mitte selle eest, et mida inimene on teinud, vaid selle eest, kes ta on. Eesmärk oli hävitada vaimne eliit ja murda rahva eneseteadvus,” ütles Salumäe. Piiskop pidas oluliseks, et kasvav põlvkond õpiks tundma meie rahva ajalugu ja seda väärtustama ning tema sõnul on just vanemate ülesanne oma lastele ajalugu tutvustada.

Juuniküüditamise aastapäeval meenutatakse kunagist linnapead

[caption id="attachment_330637" align="alignnone" width="1024"] Restauraator Paul Uibopuu uuendas kevadel Hans Alveri monumenti. Foto Arvo Tarmula[/caption] Juuniküüditamise 80.aastapäeva tähistatakse Haapsalus ja Ristil mälestushetkede, näituse avamise ja etendusega. „Väga eriline päev Haapsalu jaoks, sest on otseselt seotud meie linnaga,” ütles piiskop Tiit Salumäe. Sel aastal on Haapsalu juuniküüditamise aastapäeva üritused suuresti seotud kunagise linnapea Hans Alveriga. Alver oli üks neist, kes 14. juunil 1941 arreteeriti ja hiljem hukati. „Pühendame selle päeva linnapea Alveri mälestusele, kes on Haapsalu linnale väga palju teinud,” lisas Salumäe.

Lääne praostkond pidas sinodit

[caption id="attachment_330198" align="alignnone" width="1620"] Lääne praostkonna sinod. Foto Andra Kirna[/caption] Tänasel Lääne praostkonna sinodil tutvustas peapiiskop Urmas Viilma piiskopkondade visiooni ja rääkis aktuaalsetel päevateemadel ning tunnustas praosti tõhusa ja tubli töö eest.

Haapsalust võib saada piiskopkonna keskus

[caption id="attachment_225853" align="alignnone" width="900"] EELK piiskopi Tiit Salumäe sõnul muudab piiskopkondade loomine juhtimise lihtsamaks. Foto: Urmas Lauri[/caption] Kui luterlik kirik asutab piiskopkonnad, võib Haapsalust saada taas Saare-Lääne piiskopkonna keskus ja Haapsalu toomkirikust piiskopkonna peakirik. Aprilli lõpul otsustas Eesti evangeelse luterliku kiriku (EELK) kirikukogu asutada Eestis piiskopkonnad. Vastates küsimusele, kas võiks loota või arvata, et selle käigus taastatakse kunagine Saare- ja Lääne piiskopkond ning Haapsalu toomkirik saab jälle piiskopkonna peakirikuks ehk katedraalkirikuks, arvas piiskop Tiit Salumäe, et nii see võiks ju olla. Salumäe hinnangul on piiskopkondade asutamine tagasipöördumine ristiusustamise algusaegade juurde. Ta tõi esile, et piiskopkonnad otsustati Eestis taastada juba enne sõda, kuid okupatsioonid ei andnud selleks võimalust. „Välis-Eesti kirikus tehti piiskopkond sõja lõpu järel suhtelistelt ruttu,” tõdes ta.

EELK asutab piiskopkonnad

Algas Jaani kiriku tornikiivri remont

[caption id="attachment_326962" align="alignnone" width="1024"] Jaak Vasara trompetimäng kirikutornis pani kõik kohaletulnud pilku tõstma. Foto: Arvo Tarmula[/caption] Esmaspäeval algasid Haapsalu Jaani kiriku torni renoveerimistööd, torn peaks korda saama septembri lõpuks. Remondi juhatas sisse Haapsalu muusikakooli direktori Jaak Vasara trompetimäng Jaani kiriku tornist ja sellele järgnenud väike palvus kiriku juures. Suvi läbi kestva remondi käigus vahetab ja korrastab restaureerimisfirma Resteh OÜ tornikiivri puidust kandekonstruktsiooni ja torn saab peale ka uue pleki. Restaureerimisprojekti tegi kirikutele spetsialiseerunud Rändmeister OÜ. Tööde lõpptähaeg on 31. september. „Selle kirikutorni puitkonstruktsioon on väga halvas seisukorras,” rääkis ehitusjärelevalvet tegeva Covenant OÜ juhatuse liige Aarne Keldrima. „Selle kohta sobib vana inseneride nali: konstruktsiooni hinnates pole aru saada, miks see torn veel püsti seisab. Põhjus aga on väga lihtne – sest ta on harjunud seisma,” täiendas Keldrima.

Lääne praostkond valmistub kuuendaks Missioks

[caption id="attachment_325766" align="alignnone" width="2000"] EELK Misjonikeskuse juht, õpetaja Leevi Reinaru on Missio korraldamise juures olnud algusest peale. Andra Kirna[/caption] Tänavu augustis saab Läänemaal kuuendat kordateoks üritustesari Missio. Tänavune Missio, mille teema on „Rõõm vabadusest”, on pühendatud 30 aasta möödumisele Eesti taasiseseisvumisest ja esimesest Lääne- ja Pärnumaa korraldatud Missiost. Eesti evangeelse luteri kiriku (EELK) Lääne-Nigula koguduse õpetaja ja EELK Misjonikeskuse juht Leevi Reinaru meenutas, et kõik sai alguse 1991. aastal. „Soomes oli seda tehtud ja kogetud. Sattusin seal seltskonda, kes niisuguseid üritusi teeb, ja võtsime eeskuju,”rääkis ta. Esimene Missio toimus Läänemaal nädal pärast iseseisvuse taastamist.

Õppus: kuidas päästa kultuurivara?

[caption id="attachment_325512" align="alignnone" width="2000"] Piiskop Tiit Salumäe tutvustas toomkirikut, mille suurim väärtus on keskaegsed puuskulptuurid. Foto: Arvo Tarmula[/caption] Et muuseumides ja kirikutes on tallel kunsti- ja ajalooväärtusi, mis võivad tulekahjus hävida, korraldavad muinsuskaitse- ja päästeamet seal õppusi ja koolitusi. Tulekahjud muuseumides ja kirikutes pole sagedased, kuid aeg-ajalt neid siiski juhtub, mis tähendab kultuuripärandi hävimist. Tänavu jaanuaris hävis Narva-Jõesuus Kaasani kiriku tulekahjus hulk hinnalist vara, paari aasta eest põles maha Piirissaare vanausuliste kirik. Viimaste aastate üks kõige šokeerivamaid kirikutulekahjusid, mille kustutamist miljonid inimesed üle maailma teleekraanilt jälgisid, oli Pariisi Notre-Dame’i katedraali põleng.