Silt: Tiit Salumäe

[caption id="attachment_351109" align="alignnone" width="696"] Jõululapsed. Kollaaž Andra Kirna[/caption] Mäletan koolipõlvest ühe klassivenna ohkamist, et temal pole üldse vedanud, kuna sünnipäev on jõulude ajal. Kui näiteks suvel sündinu saab aastas vähemalt kaks kinki, siis temal piirdub see tavaliselt ainult ühega ehk siis jõulukingiga. Kaks ühes, nagu öeldakse.

[caption id="attachment_349404" align="alignnone" width="696"] Tiit Salumäe 70. juubeliks ilmus raamat. Foto Andra Kirna[/caption] Piiskop Tiit Salumäe tähistas oma 70. sünnipäeva raamatu „Minevik on olevik“ esitluse ja talle omistatud autasude näituse avamisega Haapsalu vanas raekojas.

[caption id="attachment_349274" align="alignnone" width="2000"] Piiskop Tiit Salumäe õnnistas Kullamaa kiriku uhiuue punase vaiba. Foto: Katre Kuller[/caption] Esimesel advendil pühitses piiskop Tiit Salumäe Kullamaa uue kirikuvaiba, mille annetas kogudusele OÜ Valley. OÜ Valley tegutseb alates 1996. aastast ja toodab Vändras naturaalsetest materjalidest käsitöövaipu. Nende vaibad on juba Valga, Karula, Vändra ja Tori kirikus. Juhkentali sõnul said nad esimese n-ö kirikuvaiba tellimuse Valgast Merike-Kai Jeetsilt. Kui lahke annetaja soovis kinkida vaipa ka Karula kirikule, otsustas firma idee üle võtta. Nii kingib ettevõte alates 2018. aastast igal aastal vaiba ühele Eestimaa kirikule.

[caption id="attachment_225853" align="alignnone" width="900"] Piiskop Tiit Salumäe. Foto: Urmas Lauri[/caption] Torontosse sealsele Peetri kogudusele külla sõitnud EELK piiskop Tiit Salumäe ei pääse koju tagasi, sest andis enne väljalendu positiivse koroonaproovi. Koos Salumäega on koroonalõksus Haapsalu toomkoori ansambel ja abikaasa Lia Salumäe. „Olukord on meie jaoks ootamatu,” ütles Salumäe Lääne Elule eile hommikul.

[caption id="attachment_345651" align="alignnone" width="2000"] „Inglismaal toimunu on Suurbritannia luteri kiriku siseasi," ütles piiskop Salumäe. Foto: Andra Kirna[/caption] Kirikuringkondades lahvatanud tüli keskmesse sattunud piiskop Tiit Salumäe ütleb, et tema osalemine geikristlase Meelis Sülla õpetajaks pühitsemisel Londonis oli ta isiklik otsus. Piiskop Tiit Salumäe viibis septembris Londonis St Mary-at-Hilli kirikus, kui Suurbritannia luterlik kirik ordineeris pastoriks Meelis Sülla, keda Eesti Evangeelne Luterlik kirik (EELK) tema homoseksuaalsuse tõttu õpetajaks ei pühitsenud. Salumäe osavõtt ordineerimisteenistusest tekitas vastukaja Eestis, kus hulk EELK vaimulikke ja ilmikuid tegid pöördumise piiskoppide poole, kutsudes üles „EELK peapiiskoppi ja teisi piiskoppe järgima õpetust, et homoseksuaalse kalduvuse praktiseerimine kujutab endast pattu ning kirikul ei ole meelevalda /…/ neid, kes ise taolises patus elavad, õpetajaametis sallida.“ Kas EELK-l on oma väljakujundatud seisukoht homoseksuaalse kirikuõpetaja suhtes? Kirikukogu on seda kunagi arutanud ja otsus oli, et EELK neid ei ordineeri. See, mis Inglismaal toimus, oli Suurbritannia luterliku kiriku otsustada ja EELK ei tee otsuseid inglise kiriku kohta. No ja kui nii võtta, et patune inimene, siis me ei tohiks ordineerida ühtegi inimest. Niisugust inimest, kes oleks patuta, ei ole. Meil on pihikord, inimene tuleb ja tunnistab oma patud, mis need siis iganes ei oleks – võibolla isegi, et tegi selle või teise kuriteo. Pihisaladus on sajaprotsendiline. Ka juhul, kui ta tunnistab üles kriminaalse kuriteo, ei tohi pihiisa seda mitte kellelegi avaldada. Kogu lähtepunkt teoloogias on see. Olite teenistusel, kui teie sõbra elus oli väga tähtis hetk.

[caption id="attachment_345034" align="aligncenter" width="1709"] Piiskop Tiit Saumäe. Foto: Vendo Jugapuu[/caption] Selle nädala algul avaldas hulk Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) vaimulikke ja ilmikuid pöördumise, milles nad väljendasid rahulolematust piiskop Tiit Salumäe osalemisega Meelis Sülla vaimulikuks ordineerimisel Londonis. Salumäe viibis 11. septembril Londonis St Mary-at-Hilli kirikus, kui Suurbritannia luterliku kiriku vaimulikuks ordineeriti Meelis Süld, Eesti raadioajakirjanik ja siinse usuteaduste instituudi lõpetanud mees, keda EELK tema homoseksuaalsuse tõttu vaimulikuks pühitsema ei nõustunud.

[caption id="attachment_340038" align="alignnone" width="2000"] Eesti eri kristlike kirikute esindajate ühispalvet alustas piiskop Tiit Salumäe. Foto: Andra Kirna[/caption] Valge Daami ajaga konkureerinud Missio- ehk kuulutusnädal juhtis ilmalike asjade kõrvale tähelepanu ka usuelule. Deviisi „Rõõm vabadusest” all peetud Missio- ehk kuulutusnädalaga märgiti 30 aasta möödumist Eesti taasiseseisvumisest ja esimesest Missiost. Missio-nädala ettevõtmised ulatusid Läänemaa kõrval ka Pärnumaale. Peeti arvukalt jumalateenistusi, palvusi ja kontserte, oli ka lastelaagreid, palverännakuid, vestlus- ja kinoõhtuid. Kõike rahvarohkem ettevõtmine oli ilmselt reede õhtul kristlike mootorratturite klubi Gospel Riders Estonia ja Haapsalu motoklubi Müristaja eestvõttel toimunud lipusõit. Paarisaja mootorratturi saatel Haapsalu lossiplatsile jõudnud 30 Eesti lipu ja piduliku tseremooniaga tähistati Eesti taasiseseisvumise 30. aastapäeva. Tähelepanuväärne oli reedene misjonikonverents Haapsalu Jaani kirikus. Konverentsi esimeses pooles kõlasid lühiettekanded, pärastlõunane aeg kulus aga rühmatöödele, kus vaimulikud ja koguduste aktiivsemad kaastöölised jagasid oma kogemusi. „Konverents läks igati korda,” ütles EELK misjonikeskuse juht Leevi Reinaru. „Meie praost saatis kutsed kõigisse tosinasse EELK praostkonda, kutset võtsid kuulda umbes pooled praostkonnad,” lisas ta. Konverentsil rääkis usuteaduse instituudi religioonisotsioloogia õppejõud Liina Kilemit oma religioonisotsioloogiliste uuringute valguses kristliku kuulutuse väljakutsetest. Ta tõi välja kolm peamist kogudustega liitumise põhjust: soovi usu abil põhjendada oma kogemusi ja maailmas toimuvat, kogeda osadust ja teiste inimeste häid eeskujusid ning otsida vastust küsimusele: miks minuga on midagi juhtunud ja kuidas edasi?

[caption id="attachment_334565" align="alignnone" width="696"] Palvus Estonia hukkumispaigas. Foto Katerin Peärnberg[/caption] Eile, enne kui algasid tööd parvlaeva Estonia hukkumispaigas, toimus seal piirivalvelaeva Kindral Kurvits pardal palvus, mille pidasid piiskop Tiit Salumäe, piiskop emeritus Tuulikki Koivunen Bylundi Rootsist, piiskop emeritus Kaarlo Kalliala ja õpetaja Eija Kalliala Soomest ja piiskop Einars Alpega Lätist.