Silt: Tarvi Sits

Reedel 24.juulil toimus Virtsu staadionil Lõuna-Läänemaa jalgpalliklubi korraldusel selle suve esimene kergejõustikuõhtu. Võistlusõhtu avasid Eesti kergejõustikuliidu president, endine keskkonna- ja regionaalminister Madis Kallas ja Lääneranna vallavanem Tarvi Sits. Mõlemad olid võistlustel ka kohtunikud. Kuu aega tagasi sai kogukonna ja toetajate abil uue ilme sprindisirge ja kaugushüppesektor ja just nendele alade panime esimesel selle suve võistlusel rõhku. Ei tea kas "süüdi" oli hoolikalt puhastatud jooksumatid ja remonditud rada, või imeliselt ilus suveõhtu, kuid just sprindis näidati suurepäraseid tulemusi. Ja seda nii laste, kui täiskasvanute esitusel. Võistluste noorim, viieaas

[caption id="attachment_460895" align="alignnone" width="1920"] Lääneranna vallavanem Tarvi Sits. Foto Juhan Hepner[/caption] Lääneranna vallavalitsus leiab, et rahvaküsitlus kohaliku omavalitsuse maakondlikku kuuluvuse asjus oleks ennatlik, ja kui üldse, siis tuleks see korraldada järgmiste kohalike valimiste ajal. „Otsuse teeb vallavolikogu, aga vallavalitsuse seisukoht on, et praegu ei ole mõistlik küsitlust korraldada,” ütles Lääneranna vallavanem Tarvi Sits (Isamaa) Lääne Elule eile. Et otsuse, kas Lääneranna vald peaks kuuluma Pärnu- või Läänemaa koosseisu, teeks Sitsi sõnul võimalikult suur hulk elanikest, peaks küsitluse korraldama koos 2029. aasta kohalike valimistega. „Et inimene, kes tuleb valima, teeks kaks otsust: hääletaks oma kandidaadi poolt ja valiks ka, kumba maa

[caption id="attachment_478247" align="alignnone" width="1920"] 2019. aasta septembris avaldas Eesti Leegioni sõprade klubi liige Reemet Kasekamp Kõmsil vallavolikogu istungi ajal mälestuskivi toetuseks meelt. Foto: Arvo Tarmula[/caption] Eesti Leegioni sõprade klubi taotleb kohalikult omavalitsuselt luba panna skandaalne Lihula sammas (täpsemalt selle koopia) üles linnaparki Vabadussõja ausamba kõrvale. Lääneranna vallavanem Tarvi Sits (Isamaa) ütles Lääne Elule, et samba teema on talle varasemast ajast küll tuttav, aga oma seisukoha kujundab ta pärast seda, kui on püstitajatega kohtunud. „Ega muud öelda esialgu ole, kui et saame tõenäoliselt nädala lõpu poole kokku,” sõnas Sits. K

[caption id="attachment_304901" align="alignnone" width="1920"] Virtsu kalasadam. Foto: Urmas Lauri[/caption] PRIA toetas Virtsu kalasadama ehitust 130 000 euroga, millele kohalik omavalitsus lisab kuni 70 000 eurot. Selle raha eest saab kalasadam parkla 16 autole, rannavõrkpalliplatsi, uue välisvalgustuse ja valvekaamerad, päästevarustuse, ujuvkai jms. Lääneranna vallavalitsus kuulutas välja riigihanke, kus selgub lõplik hind, aga eeldatavalt läheb kõik maksma 200 000 eurot. Vallavanem Tarvi Sits kinnitas, et kohalik omavalitsus garanteerib kuni 70 000 eurot omaosalust. Toetuse kasutamiseks on aega kaks aastat. „Võimalik, et pool omaosalusest jääb tuleva aasta eelarvesse,” ütles Sits. Virtsu kalasadama korrastamine algas üle kümne aasta tagasi, kui toonane Hanila vallavalitsus lasi sinna rajada uue mustkattega tee ja ehitada paadikuuri. Sellest ajast peale on sadamat jupikaupa rekonstrueeritud. 2019. aastal süvendati faarvaater ja ehitati lõpuni valmis kirdeosa kai ning

[caption id="attachment_314544" align="alignnone" width="1920"] Lihula Lasteaia tänava katuseta kortermaja. Foto: Andres Hion[/caption] Kuus aastat tagasi aprillitormis katuse kaotanud ja sellest ajast peale tühjana seisnud ja lagunenud kortermaja Lihula kultuurikeskuse vastas lammutatakse üle-eestilise suurõppuse Ilves käigus maha. Lääneranna vallavanem Tarvi Sits ütles Lääne Elule, et tuleval nädalal algava suurõppuse osana lammutavad päästjad kultuurimaja vastas asuva risakil hoone ära. „Kas varistavad või mingil muul meetodil. Kui õppus läbi, siis maja enam ei ole, jääb plats,” täpsustas Sits. Vallale sellest Sitsi sõnul mingit lisakulu ei teki. „Kaks head asja. Saab harjutada ja

[caption id="attachment_460879" align="alignnone" width="1920"] Foto: Juhan Hepner[/caption] Petitsioonile, et Lääneranna vallavalitsus korraldaks maakondliku kuuluvuse asjus rahvaküsitluse, kirjutas alla 74 inimest. Petitsiooni algataja Kristjan Korsten ütles Lääne Elule, et saatis allkirjad juba valda ära ja loodetavasti hakkab vallavalitsus asja arutama ning langetab otsuse. Selleks, et kohalik omavalitsus oleks kohustatud petitsiooni arutama, oli vaja 43 allkirja – üks protsent hääleõiguslikest elanikest. Kuigi petitsioonile võis alla kirjutada igaüks, loodab Korsten, et vähemalt 43 allkirja on Lääneranna elanikelt. Lääneranna vallavanem Tarvi Sits on Lääne Elule kinnitanud,

[caption id="attachment_475699" align="alignnone" width="1920"] Lääneranna gümnaasiumi Lihula koolimaja. Kaire Reiljan[/caption] Lääneranna gümnaasiumi Lihula koolimajas ründas üks kaheksanda klassi poiss teist, kamp koolikaaslasi vaatas seda pealt ja filmis. Ehkki läinud reedel sõitsid Lääneranna gümnaasiumi Lihula koolimaja ette politsei ja kiirabi, direktor koolipidajat ehk kohalikku omavaltsust juhtunust ei teavitanud. Lääne prefektuuri operatiivjuht Henry Murumaa kinnitas Lääne Elule, et politsei sai teate reedel veidi pärast kella poolt ühte. „Esialgsetel andmetel ründas üks 15aastane poiss teist 15aastast poissi. Politsei on alustanud juhtunu uurimiseks kriminaalmenetluse. Täpsemad asjaolud selgitatakse menetluse käigus,” ütles Murumaa. Lääne Elu andmetel peksis üks poiss teist jalaga ja rusikaga näkku, poiss sai viga. Koolikaaslased vaatasid pealt ning filmisid juhtuvat. Juhtus tunni ajal Lääneranna gümnaasiumi direktori Rasmus Lippuri sõnul sündis kõik koolimajas sees ja tunni ajal. Ükski täiskasvanu tema sõnul peksmist pealt ei näinud. „Tund oli just alanud,” täpsustas Lippur. Politsei kutsus Lippuri sõnul kohale koolitöötaja. Kohale kutsuti ka kooliõ

[caption id="attachment_475075" align="alignnone" width="1920"] Lääneranna vallavanem Tarvi Sits (Isamaa) ütles, et Metsküla ja Koonga mõõtu kooli pidamine läheb vallale maksma 45 000–60 000 eurot aastas. Foto: Juhan Hepner[/caption] Praeguseks osaliselt juba tagasi pööratud koolireformiga seotud kohtuasjad läksid kohalikule omavalitsusele maksma 355 000 eurot. Sellest summast 95 000 eurot eelmise vallavalitsusega kohut käinud lapsevanemate kohtukulu tuli välja maksta pärast valimisi, kui koolireformijad olid kaotanud ja võimule olid tulnud reformi vastased. Kurioosumina läks kõige kallimaks maksma kohtulahing suletud ja erakooliks sunnitud Metskülaga, mis sügisest avab uksed taas täieõigusliku vallakoolina. Lääneranna vallavanem Tarvi Sits (Isamaa) ütles, et Metsküla ja Koonga mõõtu kooli pidamine läheb vallale maksma 45 000–60 000 eurot aastas. „Sõltub hoone suurusest, laste arvust ja väikekoolide toetuse suurusest,” ütles ta. Seitsme-kaheksa aasta raha Kui teha kiire arvutus, siis kohtuskäimisele kulunud summa eest oleks Metskü

[caption id="attachment_474928" align="alignnone" width="1335"] Pärnu maakonna silt Kasari jõel. Foto: Google Maps kuvatõmmis[/caption] Kuigi allkirju anda saab veel nädala lõpuni, piisab seni antutest, et volikogusse jõuaks arutelu, kas Lääneranna vald peaks kuuluma Pärnu või Lääne maakonda. Petitsiooni allkirjastajad taotlevad rahvaküsitluse korraldamist Lääneranna vallas, et selgitada välja, kumba maakonda kuuluda tahetakse. Eile pärastlõunaks oli petitsioonile allkirja andnud 65 inimest. Seda on rohkem kui üks protsent hääleõiguslikest elanikest, mis on nõutav, et volikogu asja arutaks. Lääneranna vallavanem Tarvi Sits ütles Lääne Elule, e

[caption id="attachment_462383" align="alignnone" width="1920"] Lääne-Nigula vallavanema Janno Randmaa sõnul tuleb tulumaksu alalaekumise tõttu eelarvesse igasuguste asjade juurde panemisega piiri pidama. Foto Juhan Hepner[/caption] Aasta esimese nelja kuuga on omavalitsustele maksutulu laekunud prognoosidega võrreldes erinevalt: Haapsalu on ettevaatlikult optimistlik, Lääne-Nigulat teeb seis valvsaks. „Oli vähem, kui olime prognoosinud. Eelarvesse igasuguste asjade juurde panemisega peab piiri pidama,” ütles Lääne-Nigula vallavanem Janno Randmaa viimasel volikogu istungil. Seni on nelja kuuga maksuameti andmeil Lääne-Nigula eelarvesse laekunud tulumaksu pisut üle kolme miljoni euro. Aastase tuluna on Lääne-Nigulas arvestatud 9,46 miljoni euro tulumaksu laekumisega ehk kolmandiku aastaga on laekunud alla kolmandiku. Randmaa ütles Lääne Elule, et vaatamata väiksemale tulumaksu