Silt: Svetlana Aug
26
Sõjaohu korral on kõige turvalisem maal
[caption id="attachment_359570" align="alignnone" width="2000"]
Hiiu–Lääne päästepiirkonna juhi Hannes Aasma sõnul on Haapsalu spordikeskus linna üks evakuatsioonipunktidest, kus on toimunud ka õppus Orkaan[/caption]
Kuigi siinsed omavalitsusjuhid peavad sõjaohtu Läänemaale väikeseks, on Ukraina sõda tõstnud elanikkonnakaitse teravalt päevakorrale.
Haapsalu linnapea Urmas Sukles ütles, et sõjaolukorras ei ole Haapsalu strateegiline sihtmärk. Lääne-Nigula vallavanema Aivar Riisalu hinnangul Eestile praegu sõjalist ohtu ei ole. „Kui me aga Ukraina sõjast ühiskonnas laiemalt ei õpi, oleme lausrumalad,“ ütles ta.
Lääne maleva pealiku major Andres Välli on sõjaohu suhtes Suklese ja Riisaluga ühte meelt, kuid tema hinnangul peavad kohalikul omavalitsused ja päästeamet koos kaitseliiduga valmistuma kõikvõimalikeks kriisideks. „Kriis ei pea olema ainult sõjaline, vaid olla võib ükskõik mis muu kriis, kus tuleb elanikkonnaga tegeleda,“ ütles Välli.
Hiiu–Lääne päästepiirkonna juhi Hannes Aasma sõnul on Haapsalu spordikeskus linna üks evakuatsioonipunktidest, kus on toimunud ka õppus Orkaan[/caption]
Kuigi siinsed omavalitsusjuhid peavad sõjaohtu Läänemaale väikeseks, on Ukraina sõda tõstnud elanikkonnakaitse teravalt päevakorrale.
Haapsalu linnapea Urmas Sukles ütles, et sõjaolukorras ei ole Haapsalu strateegiline sihtmärk. Lääne-Nigula vallavanema Aivar Riisalu hinnangul Eestile praegu sõjalist ohtu ei ole. „Kui me aga Ukraina sõjast ühiskonnas laiemalt ei õpi, oleme lausrumalad,“ ütles ta.
Lääne maleva pealiku major Andres Välli on sõjaohu suhtes Suklese ja Riisaluga ühte meelt, kuid tema hinnangul peavad kohalikul omavalitsused ja päästeamet koos kaitseliiduga valmistuma kõikvõimalikeks kriisideks. „Kriis ei pea olema ainult sõjaline, vaid olla võib ükskõik mis muu kriis, kus tuleb elanikkonnaga tegeleda,“ ütles Välli.
- aasta jaanuaritormi ja sellega kaasnenud üleujutuse kogemus läänlastel juba on, kuid näiteks ulatuslikest elektrikatkestustest oleme seni pääsenud.
Kriisid kasvatavad kaitseliidu ja naiskodukaitse liikmeskonda
[caption id="attachment_359149" align="alignnone" width="2000"] Naiskodukaitsega liitudes võib valida püssiga metsas käimise, supikeetmise ja veel mitme tegevuse vahel. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Ukrainas alanud sõda on kasvatanud huvi kaitseliidu ja naiskodukaitsega liitumise vastu ka Läänemaal.
Eestis on sel aastal kaitseliiduga liitunud juba üle 1000 inimese ja avaldusi tuleb iga päev juurde. Kaitseliidu Lääne maleval on liikmeid umbes 900, neist veidi alla veerandsaja on uued liikmed. Lääne maleva pealiku Andres Välli sõnul praegu menetlemises veel 10–15 avaldust. Menetlemine tähendab, et kaitseliitu astuda soovijate kohta tehakse taustakontroll ja näiteks kriminaalse minevikuga inimesi vastu ei võeta. Liitujate keskmist vanust ei osanud Välli nimetada, kuid tema hinnangul on tegemist pigem nooremate inimestega.
Naiskodukaitsega liitudes võib valida püssiga metsas käimise, supikeetmise ja veel mitme tegevuse vahel. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Ukrainas alanud sõda on kasvatanud huvi kaitseliidu ja naiskodukaitsega liitumise vastu ka Läänemaal.
Eestis on sel aastal kaitseliiduga liitunud juba üle 1000 inimese ja avaldusi tuleb iga päev juurde. Kaitseliidu Lääne maleval on liikmeid umbes 900, neist veidi alla veerandsaja on uued liikmed. Lääne maleva pealiku Andres Välli sõnul praegu menetlemises veel 10–15 avaldust. Menetlemine tähendab, et kaitseliitu astuda soovijate kohta tehakse taustakontroll ja näiteks kriminaalse minevikuga inimesi vastu ei võeta. Liitujate keskmist vanust ei osanud Välli nimetada, kuid tema hinnangul on tegemist pigem nooremate inimestega. 
Kaitseliitlased valvasid tuhandeid tunde
caption id="attachment_298756" align="alignnone" width="2000"]
Naiskodukaitsja Küllike Sinisalu oli neist naiskodukaitsjatest, kes valvas Läänema haigla kiirabi sissepääsu. Foto Malle-Liisa Raigla[/caption]
Läänemaa kaitseliitlased ja naiskodukaitsjad olid eriolukorra ajal abiks nii politseile, kui ka terviseameti palvel mobiilses testimispunktis ja Läänemaa haigla juures.
„Valvati kokku 3341 tundi,” ütles kaitseliidu Lääne maleva pealik Meelis Pernits. Ta lisas, et kõige rohkem valvetunde tegid kaitseliitlased Virtsu ja Heltermaa sadamas. Pernitsa sõnul käis eriolukorra ajal valves kokku üle saja kaitseliitlase ja naiskodukaitsja – 72 PPAga sadamates, 30 naiskodukaitsjat terviseamet palvel mobiilses testmispunktis ja Läänemaa haiglas.
Naiskodukaitsja Küllike Sinisalu oli neist naiskodukaitsjatest, kes valvas Läänema haigla kiirabi sissepääsu. Foto Malle-Liisa Raigla[/caption]
Läänemaa kaitseliitlased ja naiskodukaitsjad olid eriolukorra ajal abiks nii politseile, kui ka terviseameti palvel mobiilses testimispunktis ja Läänemaa haigla juures.
„Valvati kokku 3341 tundi,” ütles kaitseliidu Lääne maleva pealik Meelis Pernits. Ta lisas, et kõige rohkem valvetunde tegid kaitseliitlased Virtsu ja Heltermaa sadamas. Pernitsa sõnul käis eriolukorra ajal valves kokku üle saja kaitseliitlase ja naiskodukaitsja – 72 PPAga sadamates, 30 naiskodukaitsjat terviseamet palvel mobiilses testmispunktis ja Läänemaa haiglas. 
