7.4 C
Haapsalu
Pühapäev, 14. aprill 2024

6 kuu keskmine portaali küljastajate arv kuus: 60 619

Avaleht Sildid Svetlana Aug

Silt: Svetlana Aug

Galerii: naiskodukaitsjad tulid sinililledega tänavale

[gallery ids="423102,423103,423104,423105,423106,423107,423108,423109,423110,423111,423112,423113,423114,423115,423116,423117,423118,423119,423120"]   Laupäeval olid Haapsalu eri paigus oma lettidega väljas naiskodukaitsjad, et koguda sinilillekampaaniaga „Anname au” toetust kaitseväe ja kaitseliidu veteranidele. Sel aastal olid seitse letti paigutatud poodide lähedusse, kus laupäeva hommikuti liigub tavaliselt rohkem rahvast. Lettidelt vaatasid vastu sinilillesümboolikaga tooted alates sinilillemärkidest, käepaeltest ja helkuritest kuni kottide, T-särkide ja sokkideni välja.

Aprillis algab sinilillekampaania

[caption id="attachment_422591" align="alignnone" width="1920"] Naiskodukaitsjad mulluse „Otsi sinilille” punktis. Foto: arhiiv[/caption] Esmaspäeval alustavad naiskodukaitsjad taas sinilillekampaaniat „Anname au”, mille ajal saavad kõik soovijad soetada kaks eurot maksva sinilille rinnamärgi. Naiskodukaitse Lääne ringkonna instruktor Svetlana Aug ütles, et kõige lihtsam on läänlastel sinilille soetada 6. aprillil, kui kella 11st toimub Haapsalu ja Uuemõisa tänavatel kogupereüritus „Otsi sinilille”.

Orkaan asub sadamaid kaitsma

[caption id="attachment_289398" align="alignnone" width="1920"] Täna algab Orkaan. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Eilsest pühapäevani käib Läänemaal iga-aastane kaitseliidu õppus Orkaan, kus tänavu on põhilised tegevuspaigad Kiltsi lennuväli ning Rohuküla ja Virtsu sadam. Pühapäevani kestval õppusel on seekord fookuses erinevad julgestusülesanded, eelkõige olulise taristu kaitse. Kaitseliidu Lääne maleva teavituspealiku Markus Seina sõnul keskendub tänavune õppus just sadamakaitsele. Õppuse legendi järgi ründab sadamaid vaenulik jõud. Seetõttu liigub õppuse ajal Kiltsi lennuvälja ja Rohuküla sadama vahel palju suuri masinaid. Lisaks võib kaitseliidu sõidukeid kohata Suure- ja Väike-Ahli ning Topu kandis. Õppusel osalejad on ka Virtsu sadamas.

Haapsalu ja Risti raudteejaam saavad mustvalged lindid

[caption id="attachment_400932" align="alignnone" width="2000"] Naiskodukaitsjate seotavad lindid meenutavad küüditamist. Foto: Urmas Lauri[/caption] 1941. aasta juunis küüditatud inimeste mälestamiseks seovad naiskodukaitsjad teisipäeva õhtul Haapsalu ja Risti raudteejaamadesse mustvalged lindid, mis jäävad lehvima 15. juuni hommikuni. Nii Haapsalus kui ka Ristil seovad naiskodukaitsjad linte teisipäeva õhtul kell 20. Vaikiva mälestusürituse „Ma ei unusta sind!” käigus seotakse lindid 70 raudteejaamas üle Eesti. „14. juuni on küüditamise aastapäev – et me mäletaks seda,” ütles naiskodukaitse Lääne ringkonna instruktor Svetlana Aug, miks viiendat korda sellist ettevõtmist korraldatakse.

Hiiumaa kaitseliitlased liitusid Saaremaa malevaga

[caption id="attachment_399207" align="alignnone" width="2000"] Kaitseliidu Lääne maleva pealik major Andres Välli (paremal) andis Hiiumaa malevkonna pealikule nooremleitnant Andres Kimberile üle ajaloolise lipu koopia mullu 2. oktoobril. Nüüd peab malevkond endale taas uue lipu tegema. Foto: Urmas Lauri[/caption] Alates tänasest on Hiiumaa kaitseliitlased Lääne maleva asemel Saaremaa maleva koosseisus. Saaremaa ringkonna alla liikusid ka Hiiumaa naiskodukaitsjad. Vastavalt kaitseliidu ülema brigaadikindral Riho Ühtegi käskkirjale kuulub 1. juunist seni Lääne maleva koosseisus olnud Hiiumaa malevkond Saaremaa maleva koosseisu. Suursaartel on Ühtegi sõnul ühine operatsiooniruum ja ühised ülesanded, nüüdsest siis ka ühine juhtimine ja logistikaliinid.

Sõjaohu korral on kõige turvalisem maal

[caption id="attachment_359570" align="alignnone" width="2000"] Hiiu–Lääne päästepiirkonna juhi Hannes Aasma sõnul on Haapsalu spordikeskus linna üks evakuatsioonipunktidest, kus on toimunud ka õppus Orkaan[/caption] Kuigi siinsed omavalitsusjuhid peavad sõjaohtu Läänemaale väikeseks, on Ukraina sõda tõstnud elanikkonnakaitse teravalt päevakorrale. Haapsalu linnapea Urmas Sukles ütles, et sõjaolukorras ei ole Haapsalu strateegiline sihtmärk. Lääne-Nigula vallavanema Aivar Riisalu hinnangul Eestile praegu sõjalist ohtu ei ole. „Kui me aga Ukraina sõjast ühiskonnas laiemalt ei õpi, oleme lausrumalad,“ ütles ta. Lääne maleva pealiku major Andres Välli on sõjaohu suhtes Suklese ja Riisaluga ühte meelt, kuid tema hinnangul peavad kohalikul omavalitsused ja päästeamet koos kaitseliiduga valmistuma kõikvõimalikeks kriisideks. „Kriis ei pea olema ainult sõjaline, vaid olla võib ükskõik mis muu kriis, kus tuleb elanikkonnaga tegeleda,“ ütles Välli.
  1. aasta jaanuaritormi ja sellega kaasnenud üleujutuse kogemus läänlastel juba on, kuid näiteks ulatuslikest elektrikatkestustest oleme seni pääsenud.
Pärast Venemaa kallaletungi Ukrainasse koguneb iga nädal regionaalne kriisikomisjon, kuhu kuuluvad omavalitsusjuhid ning pääste, politsei ja kaitseliidu esindajad. Vormsi vallavanema Maris Jõgeva sõnul on kriisikomisjoni kokkusaamistel praegu peamised teemad põgenikud ja julgeolekukriis. „Mulle tundub, et suurte teemade ja kriiside puhul on kõige olulisem koordineerimine – kes kellele infot annab, kuidas on jaotatud vastutus ja rollid,“ ütles Jõgeva.

Kriisid kasvatavad kaitseliidu ja naiskodukaitse liikmeskonda

[caption id="attachment_359149" align="alignnone" width="2000"] Naiskodukaitsega liitudes võib valida püssiga metsas käimise, supikeetmise ja veel mitme tegevuse vahel. Foto: Urmas Lauri[/caption] Ukrainas alanud sõda on kasvatanud huvi kaitseliidu ja naiskodukaitsega liitumise vastu ka Läänemaal. Eestis on sel aastal kaitseliiduga liitunud juba üle 1000 inimese ja avaldusi tuleb iga päev juurde. Kaitseliidu Lääne maleval on liikmeid umbes 900, neist veidi alla veerandsaja on uued liikmed. Lääne maleva pealiku Andres Välli sõnul praegu menetlemises veel 10–15 avaldust. Menetlemine tähendab, et kaitseliitu astuda soovijate kohta tehakse taustakontroll ja näiteks kriminaalse minevikuga inimesi vastu ei võeta. Liitujate keskmist vanust ei osanud Välli nimetada, kuid tema hinnangul on tegemist pigem nooremate inimestega.