Avakülg Tags Šoti päevad

Silt: Šoti päevad

Ilona Aasvere laulab pühapäeval Burnsi laule

[caption id="attachment_292873" align="alignnone" width="1152"] Vastvalminud plaat šoti rahvusluuletaja Robert Burnsi eestikeelsete lauludega. Foto Arvo Tarmula[/caption] Šoti päevade raames esitletakse pühapäeval Haapsalu kultuurikeskuses hiljuti valminud plaati šoti luuletaja Robert Burnsi eestikeelsete lauludega, mille laulis sisse haapsallane Ilona Aasvere. Tegemist on esimese ja esialgu ka ainukese Burnsi plaadi esitluskontserdiga. „Kuna muusikud, kes selle plaadi salvestamisel kaasa lõid, on väga hõivatud, on esinemisi väga keeruline korraldada,” tunnistas Aasvere. Suurema osa lugusid ongi sisse laulnud Aasvere, kes tegi ka plaadile jõudnud lugude valiku. „Mõne laulu puhul, mis ei ole nii õrn, sai kaasatud ka meeshääli,” rääkis Aasvere. Plaadil laulab Marko Matvere, kuid pühapäevasel esitluskontserdil asendab teda Tõnu Timm ehk Tõun. Muusikutest on plaadil kõik pillid sisse mänginud Tiit Kikas ja Peeter Rebane, Haapsalu kontserdil tuleb neile basskitarriga toeks Raul Vaigla. Ette kantakse kõik tosin plaadile jõudnud laulu. „Püüame, et kõlaks enam-vähem samamoodi nagu plaadil,” muigas Aasvere.

Haggis ootas juba reedel pidulikku õhtusööki

[caption id="attachment_292852" align="alignnone" width="1152"] Tänavuse šoti õhtusöögi tarvis valmistasid haggis’e Fra Mare restorani kokad Aleksandr Ždanov ja Kanni Kask. Foto Arvo Tarmula[/caption] Laupäeva õhtul toimuva šoti õhtusöögi tarbeks oli šotlaste rahvusroog haggis reede lõunaks juba valmis. Et kultuurikeskus on laupäeva õhtul reserveeritud, on traditsiooniline šoti päevade õhtusöök sel korral Fra Mare restoranis. Kuigi koht on uus, põhilised asjad ei muutu – laual on šotlaste rahvusroog haggis, kõlab torupill ja šoti muusika. Haggis on rupskiroog, kus kasutatakse ära peaaegu kõik, mis lambalt peale liha saada on: maks, süda, keel. Need keedetakse läbi ja aetakse läbi hakklihamasina. Segule lisatakse röstitud kaeratangud, sibul ja kaerajahu. Kogu see kupatus pannakse lõpuks lambamao sisse. „Kuna nad polnud mitte rikkad inimesed, siis kasutati lambarupskid ära – see oli nende piduroog,” rääkis tänavuse haggis’e valmistanud Fra Mare restorani kokk Kanni Kask.

Haapsalu pitsikeskuses sai tutvuda kildi ja šoti pükstega

[caption id="attachment_228553" align="alignright" width="900"] Väikese viigi jääl oli laupäeval vesi peal, jääkeeglikivi heitjad said märjaks, kui kivi "laineid murdes" sihtmärgi poole tuiskas. Foto: Arvo Tarmula[/caption] Laupäeval tutvustas Eesti Šoti kultuuriseltsi liige Seido Tšeponis Haapsalu pitsikeskuses šoti pükse. [caption id="attachment_228554" align="alignright" width="300"] Šoti kultuuriseltsi liige Seido Tšeponis esitles pitsikeskuses rahvuspükse. Foto: Arvo Tarmula[/caption]Šoti püksid on meeste vähelevinud riietusese, mida kasutavad sõjaväelased, kuid mida kantakse ka golfi mängides ja ratsutades. Tšeponise sõnul olid need esialgu ülevalt laiad ja alt kitsad, praegu on need tavaliste pükste lõikega, kuid šoti pükstel on värvel kõrgemal. Samuti on šoti püksid tehtud nii, et väliseid õmblusi ei ole, õmblused on ainult seespool. Samas tuleb õmmeldes jälgida, et tartanimuster kokku langeks. „Püksid ei ole au sees, aga on olemas,” ütles Tšeponis. Näidiseks pandi püksid jalga ühele Eestis baseeruvale NATO sõjaväelasele. Erinevalt kildist, millel on vöö, hoiavad pükse üleval traksid. Kuna püksid ei ole populaarsed, rääkiski Tšeponis rohkem kildist.