Silt: Silvia Lotman

[caption id="attachment_435988" align="alignnone" width="1920"] Algatusrühma liikmed Triin Raave (vasakult), Annely Rahkema, Maris Altmann, Triin Tiik, Pille Kaisel, Anu Mätas, Anni Pea ja Silvia Lotman. Erakogu[/caption] Kaheksa Lääneranna naist koondus kohaliku võimu viimase paari aasta ülekohtu ja kiusu vastu algatusrühmaks, et näidata, et valda saab juhtida ka teisiti, ning kutsub liituma „Terve valla“ foorumiga. „Naistel sai kõrini, et tõsised mehed otsustavad kinniste uste taga,“ ütles Virtsu rahvamaja endine juhataja, algatusrühma liige Triin Raave Lääne Elule. „Me elame ikkagi demokraatlikus riigis.“ Raave märkis, et Virtsu elanikuna on ta tajunud kogukonnatunnet, mida viimased kaks aastat on varjutanud vallajuhtide kius. „Meie inimesed väärivad, et neid kuulataks ja kaasataks,“ märkis Raave.

[caption id="attachment_434825" align="alignnone" width="1920"] Prantsuse režissööri Maxence Lamoureux’ film „Kuretants” ühendab looduse koreograafiaga. Foto kaader filmist[/caption] Matsalu loodusfilmide festivali avab Prantsusmaa film sookurgedest, mis linastub Lihula kultuurimaja suures saalis kolmapäeval kell seitse. Prantsuse režissööri Maxence Lamoureux’ üllatava lähenemisega film näitab, mis saab siis, kui traditsiooniline loodusfilm siduda tantsukunstiga. „Kuretants” on valminud koostöös tantsija ning koreograafi Fiona Le Goffiga ning viib vaataja kohtuma lindudega, kelle pulmarituaalid on jõudnud arhailistesse tantsudesse, aga inspireerinud ka nüüdisaja koreograafe. „Koreograafia ja tants on üks võimsamaid viise loodusega kontakti astuda,” märkis Matsalu loodusfilmide festivali juhatuse liige Silvia Lotman.

[caption id="attachment_421520" align="alignnone" width="1920"] Jaan Söödi esinemine koos Metsküla kooli lastega reedesel kontserdil oli ainus, mis oli varem salvestatud. Foto: Kaarel Kaisel[/caption] Reedel toimunud kaheksatunnise maratonkontserdiga koguti Metsküla kooli jaoks üle 60 000 euro. Metsküla kultuuriseltsi juhatuse liikme Silvia Lotmani sõnul lubab „Koolitunde” nime kandnud kontserdi tulu koolil kenasti õppeaasta lõpuni toime tulla. „Õpetajate, tugiisikute, koka ja majaperenaise palgad, puhkusetasud ja koolimaja ülalpidamiskulud saavad kaetud,“ ütles Lotman.

[caption id="attachment_420049" align="alignnone" width="1920"] Koolitöö läheb Metskülas edasi kohtuotsusest sõltumata. Foto: Kaarel Kaisel[/caption] Kuigi Tallinna halduskohus andis teisipäeval õiguse kohalikule omavalitsusele, läksid Metsküla lapsed järgmisel hommikul kooli nagu ikka. „Tunnid algasid kell kaheksa nagu tavaliselt,“ ütles Metsküla koolijuht Pille Kaisel Lääne Elule. Päev ise oli küll veidi teistsugune: Kaisel käis kolme õpilasega piirkondlikul matemaatikaolümpiaadil Pärnu-Jaagupis, aga ainevõistlusedki on Metsküla laste igapäevaelu osa. Neid on võidetud igal aastal ja küllap võidetakse ka tänavu, kuigi kool on vallavolikogu otsusega suletud ja kohus leidnud, et kohalikul omavalitsusel oli selleks õigus. „Kõik on nii, nagu poleks eilset päeva olnudki,“ ütles Kaisel.

[caption id="attachment_418015" align="alignnone" width="1920"] Matsalu loodusfilmide festivali kaubamärki taotlevad nii Lääneranna vald kui ka ürituse korraldajad. Foto: erakogu[/caption] Matsalu loodusfilmide festivali peakorraldaja Silvia Lotmani mullu aprillis välja öeldud teade, et festival loobub vallalt taotletud toetusrahast, andis tõuke kaubamärgisõjaks. Jaanuaris on patendiamet registreerinud kaubamärgi Matsalu Loodusfilmide Festival nii Lääneranna valla kui ka MTÜ Matsalu Loodusfilmide Festival nimele. „See on üsna ebameeldiv olukord, saime sellest tagantjärele teada, et vald on meid teavitamata taotlenud selle kaubamärgi kasutamist, ja esitasime selle peale ka ise taotluse,” ütles filmifestivali peakorraldaja Silvia Lotman. Matsalu loodusfilmide festivali (MAFF) asutasid 2003. aastal Lihula vald, Matsalu rahvuspark ja Eestimaa looduse fond koos filmitegijatega. Festivali peakorraldaja oli aastaid praegu MTÜ arhivaarina tegutsev Tiit Mesila. Tänavu sügisel peaks festival toimuma 22. korda.

[caption id="attachment_417837" align="aligncenter" width="1920"] Metsküla kooli lapsed mahuvad ühte ringi. Foto: Kaarel Kaisel
[/caption] Kuigi Metskülaga seotud inimesed ei pea kooli erakoolina pidamist õigeks ega ka õiglaseks, arvestatakse sellegi võimalusega. Metsküla koolijuht Pille Kaisel ütles, et kogukonnal on mitu rauda korraga tules, erakooli loomine on varuplaan. Kaisel on ka oktoobris asutatud mittetulundusühingu Metsküla Kool liige. „Selleks, et me poleks järgmisel sügisel samasuguses olukorras nagu eelmisel – et on lapsed, kes tahavad õppida, on õpetajad, kes tahavad õpetada, aga kooli ei ole. Sellepärast taustal ikkagi tegutseme sellega, et oleks võimalik jätkata erakoolina, kui mingit muud võimalust ei ole.” Et haridus- ja teadusministeeriumist erakoolile koolitusluba saada, tuleb ka vallalt arvamus võtta. „Ja vallaga tuleb ka kokkuleppele jõuda, et nad lubavad seda maja kasutada,” nentis Kaisel. Lääneranna vallavanema Ingvar Saare sõnul kasutab koolihoonet praegu Metsküla kultuuriühing. „Kultuuriühing seal kooli pidama ei hakka,” ütles Saare neljapäeval volikogule erakooli plaani tutvustades.

[caption id="attachment_364465" align="alignnone" width="2000"] Metsküküla algkool. Foto: Urmas Lauri[/caption] Metsküla kooli lapsed kanti kohe pärast vallavalitsuse otsust vanemate teadmata kiirkorras Lääneranna valla kõige suurema kooli nimekirja. Metsküla lapsevanematel ei jäänud neljapäeva õhtul muud üle kui pead vangutada või perekonnaseaduse järele haarata, sest selleks ajaks, kui nad vallavalitsuse teate kätte said, oli nende laps vanemate teadmata kantud Lihula gümnaasiumi nimekirja. „Minu teada ei ole kohus piiranud minu õigust ise emana oma laste hariduse üle otsustada,“ ütles Metsküla lapsevanem Cariina Pähk. Lääneranna vallavalitsuse otsusega määrati Lihula kooli 17 Metsküla kooli last. Vanemate sõnul lapsed sundkorras määratud koolis käima ei hakka ja koolitöö Metskülas jätkub nagu seni: lapsed käivad koolis, õpetajad õpetavad ja lapsevanemad ootavad kohtust õigust. Esialgse õiguskaitse taotlus on ringkonnakohtusse antud ja halduskohtus on menetlus pooleli. „Mina olen valinud oma lastele kooli. See on Metsküla kool ja lapsed käivad Metskülas,“ ütles Pähk Lääne Elule neljapäeval. Metsküla koolijuht Pille Kaisel kinnitas matemaatikatunni andmise kõrvalt, et koolitöö Metskülas läheb edasi. „Huvitav on see, et nemad ametnikena teavad lapsevanemaist paremini, mis on laste huvides,“ ütles Metsküla kooli lapsevanem, filmitegija Katri Rannastu. Jõupositsioonilt tegutsemine ja oma valla rahva soovidega mittearvestamine on Rannastu sõnul saanud Läänerannas pigem reegliks kui erandiks. „Vald suhtleb meiega vaid läbi paragrahvide, määruste ja ähvarduste,“ märkis Rannastu.

[caption id="attachment_412654" align="alignnone" width="1205"] Metsküla kooli lastel lõpeb täna esimene kooliveerand. Pille Kaisel[/caption] Lääneranna vallavolikogu otsusega suletud külakool töötab annetuste najal, kohtuniku antud tähtajaks pole vallavalitsusega kokkuleppele suudetud jõuda. Terve veerandi nähtamatus koolis käinud Metsküla kooli 21 last lähevad täna vaheajale, teadmata, mis koolist edasi saab. Seda ei tea ka kolm nädalat tagasi peetud kohtuistungilt üle hulga aja rõõmsatena naasnud vanemad. Toona loodeti, et kohtunik Janek Laidvee antud tähtajaks õnnestub kohaliku omavalitsusega kokku leppida, aga kompromiss jooksis liiva. „Seda on raske isegi kirjeldada. Väga uudiseid ei ole. Segane olukord. Ootame ära, mis kohtunik arvab,“ ütles Metsküla lapsevanem Silvia Lotman Lääne Elule neljapäeval. Küsimusele, kui kaua te jaksate, vastas Metsküla koolijuht Pille Kaisel: „Kuni hullemaks ei lähe, siis ikka jaksame, kuigi elu on näidanud, et alati saab hullemaks minna.“ Metsküla kooli lastele teevad kingitusi teatrid ja muuseumid, kes neid tasuta külla kutsuvad, ja annavad tunde popartistid, aga koduvallas kerib juba uus konflikt: kuna Metsküla lapsed käivad koolis, mida pole olemas, seega "ei täida nad koolikohustust", siis keeldub vald määramast kahele erivajadustega koolilapsele tugiisikut. Seda ajal, kui vallavalitsus peaks vanematega kohtuniku määratud tähtajaks kompromissi sõlmima. Kolme nädala jooksul on vahetatud terve hulk meile ja põrgatatud kompromissettepanekuid advokaatide vahendusel nii mitu korda edasi-tagasi, et üksikasjad käivad isegi asjaosalistele endile üle jõu. Lühidalt tegi vald ettepaneku, et Metsküla kooli eest võitlevad vanemad jätavad kohtutee katki ja panevad kümne päeva jooksul pärast kompromissi sõlmimist oma lapsed mõne teise kooli nimekirja. Vastutasuks lubaks vald neil „kogukondlikeks tegevusteks“ kasutada Metsküla koolimaja.

[caption id="attachment_411749" align="alignnone" width="1920"] Isasel tasub emasest kõvasti kinni hoida, muidu konkurendid tõukavad ta troonilt. Foto: Hannes Rohtma[/caption] Matsalu loodusfilmide festivali (MAFFi) publik valis lemmikuks Hannes Rohtma linateose „Kust konnad tulevad“, mis pälvis ka Eestimaa looduse fondi eriauhinna. „Väga tore, et inimesed Eesti filme hindavad,“ ütles MAFFi peakorraldaja Silvia Lotman. Film "Kust konnad tulevad?" näitab Põhja-Euroopa kahe enam levinud konnaliigi rohukonna ja kärnkonna elu, alates kevadisest rändest kuni südasuvise kullesest konnaks saamiseni. Näha saab konnade tegevust maa peal, vee peal ja vee all.