Silt: Rait Maruste

[caption id="attachment_341285" align="alignnone" width="1920"] Lääneranna võttis lisaeelarve vastu. Foto: ekraanitõmmis[/caption] Lääneranna volikogu kinnitas neljapäeval 20 poolthäälega ja vaidlusteta valla lisaeelarve, mis jagas investeeringuteks 140 000 eurot.

[caption id="attachment_340835" align="alignnone" width="2000"] Lääneranna vallavolikogu esimees Rait Maruste loodab, et lisaeelarve võetakse neljapäeval vastu. Foto: Urmas Lauri[/caption] Lääneranna vallavolikogu läheb neljapäeval kolmandale katsele võtta vastu valla lisaeelarve, mis jagab investeeringuteks 140 000 eurot. Kui augustis ei suutnud volinikud kokku leppida isegi mitte päevakorras ja istung jäi ära, siis kuu aega hiljem on koalitsioon lisaeelarve asjus järele andnud. Mõlemad pooled kinnitasid Lääne Elule, et kui kokkulepped peavad ja keegi meelt ei muuda, siis võetakse lisaeelarve ülehomme vastu, ka jätab opositsioon Lääneranna vallavolikogu esimehele Rait Marustele ja vallavanem Andres Hirvelale tehtud umbusaldusavalduse sinnapaika ning võim jääb püsima.

[caption id="attachment_340058" align="alignnone" width="2000"] Lääneranna volikogu liige Heino Sabiin(keskel). Foto: Urmas Lauri[/caption] Neli aastat tagasi Lääneranna vallavolikogu esimehe Rait Maruste valimisliidus Nelja Valla Ühisjõud kandideerinud Varbla sadama omanik Heino Sabiin läheb sügisel valimistele hoopis Keskerakonna nimekirjas, mille ta ise kokku paneb. „Plaan ja mõte on. Paneme kokku, räägime inimestega,” kinnitas Sabiin kolmapäeval Lääne Elule. Kohapeal ärimeeste pundiks kutsutava nimekirja kohta ütles Sabiin: „On ettevõtjaid ja teisi ka.” Keskerakond pole Sabiinile võõras – ta oli selle liige 14 aastat, 2012. aastast on ta parteitu. 15 kandidaati on paigas, teiste seas Kõmsi traadivabriku omanik Mardo Leiumaa (parteitu). Neli aastat tagasi kandideeris Leiumaa kunagise Lääneranna vallavanema Mikk Pikkmetsa valimisliidus, mis võitis valimised, Leiumaa häältesaak oli toona korralik – 84 häält.

[caption id="attachment_334611" align="alignnone" width="2000"] Lääneranna vallavolikogu esimees Rait Maruste. Foto: Lemmi Kann[/caption] Lääneranna vald on viimasel ajal kogunud negatiivset avalikku tähelepanu volikogus toimuva võimuvõitluse pärast, mis on osaliselt halvanud ka volikogu tööd. Kõrvalseisja ei pruugi teada, miks asjad niikaugele on jõudnud, sestap tuleks tausta veidi selgitada. Ka kohalikule rahvale. Lääneranna vald on teatavasti uusmoodustis, mis loodi neljast kahest maakonnast pärit väikevallast. Iseenesest mõistlik ja administratiivselt põhjendatud lahendus, sest selle kandi eraldiseisvust mõisteti ja arvestati juba piiskopi aegadel. Paraku läks ühinemine paberil lihtsamalt kui ühekssaamine tegelikkuses. Otsustamise katalüsaatorina toimisid ühinemistoetused. Ühinemise tõttu ameti kaotanud endised vallajuhid said kuue kuu töötasu kompensatsioonid, vahetasid toolid ja töö ning praktikad läksid edasi nagu ennegi. Oli jagada üle miljoni euro ühinemistoetust. Lisaks sai uus, neli korda suurem vald kõvasti laenu juurde võtta. Seda hoogsalt tehtigi, nii et laenukoormus tõusis kõrgemale 60 protsendist ja omaosaluse võimalus eelseisvates vajalikes projektides oli samahästi kui kadunud. Oli, mida jagada, ja seda tehti üsna heldel moel, mis võimaldas end näidata tegijatena. Ja mitmeid asju tehtigi ära. Paraku jäid peapöörituses muutmatuks juurdunud halduspraktikad ja unustusse valla ühteliitmine. Praeguses volikogus on selgelt märgata kaks leeri – Hanila ja Lihula kant ühel pool ning Varbla, Virtsu ja Koonga teisel pool. Toimetati üle kohalike kogukondade peade.

[caption id="attachment_338711" align="alignnone" width="2000"] Lääneranna vallavolikogu 12. augusti istung. Kuvatõmmis[/caption] Lääneranna volikogu neljapäevane istung lõppes 38. minutil, kui vallavolikogu esimees Rait Maruste tõdes, et hääled läksid pooleks ja volinikud ei suutnud päevakorda kinnitada „Patiseisu puhul jääb päevakord vastu võtmata ja volikogu istung ei toimu,” ütles Maruste istungil. „Kohtumiseni septembris.” 21 volinikust oli kohal 20, kümme koalitsiooni liiget hääletas kaheksast punktist koosneva päevakorra poolt, kümme opositsiooni liiget oli vastu. Patiseis sai tekkida, kuna, kuna üks opositsiooni liige puudus. Volinikud ei suutnud ka pärast tulist arutelu kokku leppida, mida nad üldse neljapäevasel istungil arutama hakkavad. Lääneranna valla kodulehel oli kirjas, et päevakorras on kaheksa punkti, selline päevakord oli ka volinikele välja saadetud. Vallavolinike ette ekraanile ilmus aga päevakord, kus oli kaheksa asemel 16 punkti, sh umbusalduse avaldamine Marustele ja Lääneranna vallavan

[caption id="attachment_196005" align="alignnone" width="640"] Jüri Mõniste. Foto: Arvo Tarmula[/caption] Lääneranna vallavolikogu otsustab täna, kas Virtsu elanikud saavad sügisest endale kauaoodatud rahvamaja või ei. „Sada protsenti kindel veel pole, aga loodame,” ütles Virtsu arenguseltsi juht ja Lääneranna vallavolikogu liige Jüri Mõniste. Lääneranna vallavalitsuse eelnõu luua Virtsusse rahvamaja on valmis ja Lääneranna vallavolikogu esimees Rait Maruste kinnitas, et see on tänase istungi päevakorras.

[caption id="attachment_338240" align="alignnone" width="1920"] Lääneranna vallavolikogu opositsioon avaldas vallajuhtidele neljapäeval umbusaldust isekeskis: 21 volinikust oli kohal kümme.[/caption] Umbusaldusavaldusele Lääneranna volikogu esimehe Rait Maruste ja vallavanema Andres Hirvela vastu kirjutas alla 11 volinikku 21st. Opositsioon andis umbusaldusavalduse sisse neljapäeval Lääneranna volikogu erakorralisel istungil, mille kutsus kokku Lääneranna volikogu aseesimees Vallo Kappak (Lääneranna valimisliit). Koalitsioon eesotsas Marustega (Nelja Valla Ühisjõu valimisliit) ja Hirvela kohale ei tulnud. Nii lugeski opositsiooni liige Arno Peksar umbusaldusavalduse ette oma liidukaaslaste ees, keda oli temaga kokku kohal kümme. Opositsiooni liige Andri Annerviek puudus teadmata põhjusel, kuigi umbusaldusavaldusel tema allkiri on.

[caption id="attachment_338084" align="alignnone" width="2000"] Lääneranna vallavolikogu liige Arno Peksar (seisab, vasakul) loeb ette umbusaldusavaldust. Urmas Lauri[/caption] Tänasel Lääneranna vallavolikogu erakorralisel istungil Lihulas andis opositsioon isekeskis sisse umbusaldusavalduse vallavolikogu esimehe Rait Maruste ja vallavanem Andres Hirvela vastu. Koalitsioon eesotsas Marustega istungil ei osalenud, kohal ei olnud ka Hirvelat. Opositsiooni liige Arno Peksar (Lääneranna valimisliit) luges umbusaldusavalduse ette oma liidukaaslaste ees, keda oli temaga kokku kohal kümme. Puudus üks. Opositsioon heidab Marustele ette vallavolikogu töökorra korduvat rikkumist. „Peame vajalikuks muutust vallavolikogu juhtimises,” ütles Peksar vallavolikogu istungil. Hirvelale heidab opositsioon ette poliitilise maiguga lisaeelarve koostamist, info valikulist edastamist vallavolikogu liikmetele ja venitamist vallale oluliste hangete väljakuulutamisel, mis seab investeeringud ohtu või muudab need valla jaoks ebamõistlikult kalliks. „Näiteks Koonga hooldekodu ja Lihula gümnaasiumi hoone,” ütles Peksar istungil. Kuigi Lääneranna vallavolikogu esimees Vallo Kappak oli erakorralise istungi kokku kutsunud põhjendusega, et vaja on vastu võtta valla lisaeelarve, jäi see päevakorrast välja. Ettepaneku tegi Kappak ise. „Kuna meid on sii

[caption id="attachment_282247" align="alignnone" width="2000"] Lääneranna volikogu liikmed Külli Raudsik (vasakult), Rait Maruste, Andres Hirvela ja Jüri Rummel (VL Nelja Valla Ühisjõud). Foto Urmas Lauri[/caption] Lääneranna vallavolikogu 11 liiget annavad täna sisse umbusaldusavalduse vallavanem Andres Hirvela ja vallavolikogu esimehe Rait Maruste vastu. Lääneranna vallavolikogu aseesimees Vallo Kappak (opositsioon) kinnitas eile Lääne Elule, et umbusaldusavaldus Maruste ja Hirvela vastu antakse tänasel istungil sisse. „Ikka, jah,” ütles Kappak. „Mõlema vastu.” 11 allkirja on koos ja uued juhid kokku lepitud. Kappak heidab Marustele ja Hirvelale ette tegevusetust. Valla lisaeelarve on vastu võtmata ja leping haridus- ning teadusministeeriumiga allkirjastamata. Lepinguga saaks vald riigieelarvest Lihula gümnaasiumi remondiks poolteist miljonit eurot. „Tegevusetus on meeletuks läinud. Gümnaasiumi raha ümber käib ainult üks kemplemine ajal, kui projekteerimine võiks juba käia,” ütles Kappak.