Silt: orhideed
Riik võtab Lääneranna orhideevälja kaitse alla
[caption id="attachment_408386" align="alignnone" width="1500"]
Endise Hanila valla territooriumil asuvas püsielupaigas õitses mais tuhandeid jumalakäppasid. Foto Rainar Kurbel[/caption]
Käpaliste uurimise ja kaitsega tegeleva MTÜ Käoraamat asutaja Rainar Kurbeli sõnul on Lääneranna vallas tegu Eesti esiviisikus asuva jumalakäpa leiukohaga.
Tänavu võiks paik mahtuda ka suurusjärku teine-kolmas. „Kindlasti Eesti üks suuremaid,“ ütles Kurbel. Orhideehuviline Mariann Peksar loendas endise Hanila valla alal maikuus 5500 õitsvat jumalakäppa poolteise hektari suurusel lapil, mille keskkonnaamet võtab esimese jumalakäppade püsielupaigana kaitse alla. „Arvestades kasvukoha väikest pindala, on taimede esinemistihedus erakordselt kõrge,“ märkis keskkonnaameti liigikaitse büroo peaspetsialist Ege Kons. Jumalakäpp on teise kategooria kaitsealune käpaline, mis õitseb mais-juunis, kõige varem aprillis, kui aeg on soodne.
Endise Hanila valla territooriumil asuvas püsielupaigas õitses mais tuhandeid jumalakäppasid. Foto Rainar Kurbel[/caption]
Käpaliste uurimise ja kaitsega tegeleva MTÜ Käoraamat asutaja Rainar Kurbeli sõnul on Lääneranna vallas tegu Eesti esiviisikus asuva jumalakäpa leiukohaga.
Tänavu võiks paik mahtuda ka suurusjärku teine-kolmas. „Kindlasti Eesti üks suuremaid,“ ütles Kurbel. Orhideehuviline Mariann Peksar loendas endise Hanila valla alal maikuus 5500 õitsvat jumalakäppa poolteise hektari suurusel lapil, mille keskkonnaamet võtab esimese jumalakäppade püsielupaigana kaitse alla. „Arvestades kasvukoha väikest pindala, on taimede esinemistihedus erakordselt kõrge,“ märkis keskkonnaameti liigikaitse büroo peaspetsialist Ege Kons. Jumalakäpp on teise kategooria kaitsealune käpaline, mis õitseb mais-juunis, kõige varem aprillis, kui aeg on soodne. 
Orhideehuviline leidis jumalakäpavälja
[caption id="attachment_399239" align="alignnone" width="1000"]
Jumalakäpad. Foto: Mariann Peksar[/caption]
Orhideehuviline Mariann Peksar loendas nädalavahetusel Lääneranna vallas endise Hanila valla alal umbes ühe hektari suurusel lapil 5500 õitsvat jumalakäppa.
Jumalakäpad. Foto: Mariann Peksar[/caption]
Orhideehuviline Mariann Peksar loendas nädalavahetusel Lääneranna vallas endise Hanila valla alal umbes ühe hektari suurusel lapil 5500 õitsvat jumalakäppa. 
1
Lõo koduaias kasvavad punased kuldkingad
[caption id="attachment_332489" align="aligncenter" width="2000"]
Lääneranna endine vallavanem Arno Peksar kergitab võret, mille all kasvavad kuldkingad. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Lääneranna endise vallavanema Arno Peksari aias Lõo külas õitses juuni alguses seitset liiki kuldkingi.
„Kui sa tahad mängida, siis sa mängid,” ütleb Peksar oma haruldase hobi kohta. Eesti puisniitude iludus, looduskaitsealune kaunis kuldking on vaid üks arvuka kuldkingade perekonna liikmeid, kelle Peksar on aastate jooksul kodustanud. Peksari koduaias Karuse külje all Madise talus tunnevad end hästi kuldkingad üle terve ilma – Ameerikast Hiina ja Tiibetini välja, viimane kui üks looduskaitse all.
Neid on seal igasuguseid, seltskond on kirju: pisikese ja suure õiega, täpilisi ja kullakarva, koorevärvi ja fuksiapunased, kinga- ja munakujulisi. Ja need pole pirtsakad potiiludused, mida saab igast lillepoest osta, vaid metsikus looduses kasvavad käpalised – orhideed, kellele Eestimaa kliima sobib.
3. juunil rullib Peksar võrepeenralt katteloori maha. „Nagunii te tahate punast näha,” ütleb ta ja kergitab võret. Peksaril on õigus, just haruldase punase kuldkinga pärast on tuldud, ja punane ta tõesti on – tükk maad suurema sussiga kui eestimaine kaunis kuldking, ja ilus erk fuksiapunane.
Suss on kuldkinga õiepaun, huul, selle ümber olevad pikad peened õielehed on paelad. Kui paelad on keerdus, aga mitte natuke, vaid ikka palju, keerud nagu kruvil, siis öeldakse nende kohta rastapatsid.
Fuksiapunane punaste paeltega isend on ladina keeli Cypripedium macranthos.
Võõramaa iluduste puhul ei ole mõtet maakeeli jantida. Kui taim Eesti looduses ei kasva, siis ei pruugi tal eestikeelset nime ollagi. „Või kui keegi on pannudki, siis nagunii ei teata,” ütleb Peksar.
Lääneranna endine vallavanem Arno Peksar kergitab võret, mille all kasvavad kuldkingad. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Lääneranna endise vallavanema Arno Peksari aias Lõo külas õitses juuni alguses seitset liiki kuldkingi.
„Kui sa tahad mängida, siis sa mängid,” ütleb Peksar oma haruldase hobi kohta. Eesti puisniitude iludus, looduskaitsealune kaunis kuldking on vaid üks arvuka kuldkingade perekonna liikmeid, kelle Peksar on aastate jooksul kodustanud. Peksari koduaias Karuse külje all Madise talus tunnevad end hästi kuldkingad üle terve ilma – Ameerikast Hiina ja Tiibetini välja, viimane kui üks looduskaitse all.
Neid on seal igasuguseid, seltskond on kirju: pisikese ja suure õiega, täpilisi ja kullakarva, koorevärvi ja fuksiapunased, kinga- ja munakujulisi. Ja need pole pirtsakad potiiludused, mida saab igast lillepoest osta, vaid metsikus looduses kasvavad käpalised – orhideed, kellele Eestimaa kliima sobib.
3. juunil rullib Peksar võrepeenralt katteloori maha. „Nagunii te tahate punast näha,” ütleb ta ja kergitab võret. Peksaril on õigus, just haruldase punase kuldkinga pärast on tuldud, ja punane ta tõesti on – tükk maad suurema sussiga kui eestimaine kaunis kuldking, ja ilus erk fuksiapunane.
Suss on kuldkinga õiepaun, huul, selle ümber olevad pikad peened õielehed on paelad. Kui paelad on keerdus, aga mitte natuke, vaid ikka palju, keerud nagu kruvil, siis öeldakse nende kohta rastapatsid.
Fuksiapunane punaste paeltega isend on ladina keeli Cypripedium macranthos.
Võõramaa iluduste puhul ei ole mõtet maakeeli jantida. Kui taim Eesti looduses ei kasva, siis ei pruugi tal eestikeelset nime ollagi. „Või kui keegi on pannudki, siis nagunii ei teata,” ütleb Peksar. 
Lihulas õitseb tuhandeid kuldkingi
[caption id="attachment_302228" align="alignnone" width="1500"]
Kuldking. Rainar Kurbel[/caption]
Lihula lähedal õitseb paarisaja meetri laiusel välul 9500 kuldkinga, mis on terves Euroopas ülimalt harukordne.
„Kusjuures palju on kaheõielisi, seega 12 000–13 000 õit julgen pakkuda,” ütles orhideede uurimisega tegeleva MTÜ Käoraamat asutaja Rainar Kurbel.
Taoline lausa ebareaalsena tunduv õiterikkus on heade asjaolude kokkusattumine. Paik on soodne, taimedel on ruumi ja nad on seal kasvanud kaua. Kurbel on aastaid kasvukohal silma peal hoidnud ja paika hooldanud. „See kõik on pannud nad vohama,” ütles Kurbel. Lääneranna vallas on kolm kohta, kus kasvab üle 4000 kuldkinga. Saaremaal on selliseid kohti kaks ja Hiiumaal üks. Kuskil mujal Eestis nii suuri leiukohti ei ole.
Kuldking. Rainar Kurbel[/caption]
Lihula lähedal õitseb paarisaja meetri laiusel välul 9500 kuldkinga, mis on terves Euroopas ülimalt harukordne.
„Kusjuures palju on kaheõielisi, seega 12 000–13 000 õit julgen pakkuda,” ütles orhideede uurimisega tegeleva MTÜ Käoraamat asutaja Rainar Kurbel.
Taoline lausa ebareaalsena tunduv õiterikkus on heade asjaolude kokkusattumine. Paik on soodne, taimedel on ruumi ja nad on seal kasvanud kaua. Kurbel on aastaid kasvukohal silma peal hoidnud ja paika hooldanud. „See kõik on pannud nad vohama,” ütles Kurbel. Lääneranna vallas on kolm kohta, kus kasvab üle 4000 kuldkinga. Saaremaal on selliseid kohti kaks ja Hiiumaal üks. Kuskil mujal Eestis nii suuri leiukohti ei ole.