Silt: Olev Peetris
Läänemaa pooltasuta bussisõit reisijate arvu ei muutnud
[caption id="attachment_325501" align="alignnone" width="2000"]
Tasuta bussisõidu eesmärk, et veerand tööl käijaist sõidaks tööle bussiga, pole täitunud. Foto: Andra Kirna[/caption]
Mõne aja eest avaldatud riigikontrolli analüüs andis tasuta ühistranspordile üsna kriitilise hinnangu, ka Läänemaal pole bussisõitjate arv kuigivõrd tõusnud.
Riigikontroll jõudis 2017.–2019. aasta maakondlikku bussitransporti analüüsides seisukohale, et maakonnaliinidel tasuta sõiduvõimaluse eesmärki – suunata neljandik tööl käijatest kasutama ühistransporti – 2019. aasta lõpuks ei saavutatud. Eelmine aasta koos koroonapiirangute ja hirmudega tõi kaasa veel täiendava tagasilöögi.
Tasuta bussisõidu eesmärk, et veerand tööl käijaist sõidaks tööle bussiga, pole täitunud. Foto: Andra Kirna[/caption]
Mõne aja eest avaldatud riigikontrolli analüüs andis tasuta ühistranspordile üsna kriitilise hinnangu, ka Läänemaal pole bussisõitjate arv kuigivõrd tõusnud.
Riigikontroll jõudis 2017.–2019. aasta maakondlikku bussitransporti analüüsides seisukohale, et maakonnaliinidel tasuta sõiduvõimaluse eesmärki – suunata neljandik tööl käijatest kasutama ühistransporti – 2019. aasta lõpuks ei saavutatud. Eelmine aasta koos koroonapiirangute ja hirmudega tõi kaasa veel täiendava tagasilöögi. 
Lääne-Nigula rahvas kaebas lükkamata lume pärast
[caption id="attachment_319458" align="alignnone" width="2000"]
Teepuhastus. Urmas Lauri[/caption]
Kuigi talv tuli ootamatult, on olukord teedel rahuldav, tõdes Lääne-Nigula valla teede- ja kommunaalnõunik Olev Peetris. Sellist olukorda pole tema sõnul olnud, et autoga üldse läbi ei saa.
Eelmisel kolmapäeval, päev pärast esimest korralikku lumesadu, vahendas Peetris transpordiametile vallaelanike muresid. „Rahvas nuriseb ikka, et teel on juba viis sentimeetrit lund ja ei lükatagi veel,” kommenteeris Peetris teehooldajaile adresseeritud kirja.
Risti elanikud polnud rahul sellega, et mullu valminud kergliiklusteel oli lumi lükkamata: „Seda pole kordagi lükatud.”
Teepuhastus. Urmas Lauri[/caption]
Kuigi talv tuli ootamatult, on olukord teedel rahuldav, tõdes Lääne-Nigula valla teede- ja kommunaalnõunik Olev Peetris. Sellist olukorda pole tema sõnul olnud, et autoga üldse läbi ei saa.
Eelmisel kolmapäeval, päev pärast esimest korralikku lumesadu, vahendas Peetris transpordiametile vallaelanike muresid. „Rahvas nuriseb ikka, et teel on juba viis sentimeetrit lund ja ei lükatagi veel,” kommenteeris Peetris teehooldajaile adresseeritud kirja.
Risti elanikud polnud rahul sellega, et mullu valminud kergliiklusteel oli lumi lükkamata: „Seda pole kordagi lükatud.” 
Viis võsavillemit võib veel küttida
[caption id="attachment_318905" align="alignnone" width="2000"]
Tallinna ringkonnakohus tühistas küttimiskeelu, mistõttu Keila–Haapsalu maanteest lõuna pool võib küttida veel viis hunti. Valeri Štšerbatõh[/caption]
Pühapäeval kütiti Martna kandis isahunt, kes on järekorras viies.
„Viimane. Limiit on läbi, kõik hundid on käes,” ütles Haapsalu jahiseltsi esimees Olev Peetris eile, sest ei teadnud veel, et Tallinna ringkonnakohus tühistas jahikeelu.
Praeguse seisuga on Lõuna-Läänemaal seega kümnest hundist pooled veel küttida. Keila–Tallinna maanteest põhja pool sel talvel hunte küttida ei tohi. Eelmisel jahihooajal normi täis ei saadud, sest lund polnud.
Tallinna ringkonnakohus tühistas küttimiskeelu, mistõttu Keila–Haapsalu maanteest lõuna pool võib küttida veel viis hunti. Valeri Štšerbatõh[/caption]
Pühapäeval kütiti Martna kandis isahunt, kes on järekorras viies.
„Viimane. Limiit on läbi, kõik hundid on käes,” ütles Haapsalu jahiseltsi esimees Olev Peetris eile, sest ei teadnud veel, et Tallinna ringkonnakohus tühistas jahikeelu.
Praeguse seisuga on Lõuna-Läänemaal seega kümnest hundist pooled veel küttida. Keila–Tallinna maanteest põhja pool sel talvel hunte küttida ei tohi. Eelmisel jahihooajal normi täis ei saadud, sest lund polnud. 
Omanikult ära võetud koerad jõudsid varjupaika
[caption id="attachment_316648" align="alignnone" width="2000"]
Koer Väike-Lähtrus. Malle-Liisa Raigla[/caption]
Laupäeval püüdsid loomakaitse liidu vabatahtlikud kinni ja viisid üle Eesti varjupaikadesse 27 Väike-Lähtrus omanikult ära võetud koera.
Eesti loomakaitse liidu Läänemaa piirkonna juht Kaija Paalberg ütles, et koerad viidi seitsmesse varjupaika. „Suurem jagu Harjumaale, kaks Ida-Virumaale ja neli Pärnumaale,” ütles Paalberg.
Koer Väike-Lähtrus. Malle-Liisa Raigla[/caption]
Laupäeval püüdsid loomakaitse liidu vabatahtlikud kinni ja viisid üle Eesti varjupaikadesse 27 Väike-Lähtrus omanikult ära võetud koera.
Eesti loomakaitse liidu Läänemaa piirkonna juht Kaija Paalberg ütles, et koerad viidi seitsmesse varjupaika. „Suurem jagu Harjumaale, kaks Ida-Virumaale ja neli Pärnumaale,” ütles Paalberg. 
Veterinaaramet ei ütle, miks koerad ära võeti
[caption id="attachment_315560" align="alignnone" width="2000"]
Väike-Lähtru küla majapidamises elavad koerad on küll hästi toidetud, kuid nende elutingimused jätavad soovida. Malle-Liisa Raigla[/caption]
Väike-Lähtrus omanikult ära võetud 28 koera kontrollis veterinaaramet tänavu mais ja leidis sealt mõningaid puudusi, kuid mis viis nii kaugele, et loomad tuli omanikult ära võtta, amet ei ütle.
Väike-Lähtru küla majapidamises elavad koerad on küll hästi toidetud, kuid nende elutingimused jätavad soovida. Malle-Liisa Raigla[/caption]
Väike-Lähtrus omanikult ära võetud 28 koera kontrollis veterinaaramet tänavu mais ja leidis sealt mõningaid puudusi, kuid mis viis nii kaugele, et loomad tuli omanikult ära võtta, amet ei ütle. Veterinaaramet võtab omanikult 28 koera
[caption id="attachment_315560" align="alignnone" width="2000"] Väike-Lähtru küla majapidamises elavad koerad on küll hästi toidetud, kuid nende elutingimused jätavad soovida. Malle-Liisa Raigla[/caption]
Selle nädala lõpus saab Lääne-Nigula vallavalitsus enda hoole alla Väike-Lähtru külas elavad 28 koera, kelle veterinaaramet omanikult ära võtab.
Kolmapäeval käis Lääne-Nigula valla teede- ja kommunaalnõunik Olev Peetris koos veterinaarameti Läänemaa peaspetsialisti Tõnu Erikuga koeri kokku lugemas ning nende vanust ja sugu hindamas. Kui alguses oli teada, et koeri on 19 või 21, siis kolmapäevasel lugemisel selgus, et neid on lausa 28.
Väike-Lähtru küla majapidamises elavad koerad on küll hästi toidetud, kuid nende elutingimused jätavad soovida. Malle-Liisa Raigla[/caption]
Selle nädala lõpus saab Lääne-Nigula vallavalitsus enda hoole alla Väike-Lähtru külas elavad 28 koera, kelle veterinaaramet omanikult ära võtab.
Kolmapäeval käis Lääne-Nigula valla teede- ja kommunaalnõunik Olev Peetris koos veterinaarameti Läänemaa peaspetsialisti Tõnu Erikuga koeri kokku lugemas ning nende vanust ja sugu hindamas. Kui alguses oli teada, et koeri on 19 või 21, siis kolmapäevasel lugemisel selgus, et neid on lausa 28. 
Kekkilä avab Niibi rabas uue turbakaevanduse
[caption id="attachment_310434" align="alignnone" width="2000"]
Kekkilä turbatootmisettevõte loodab Niibi turbatehase külje all rabas avada uue 130 ha suuruse kaevanduse, milleks on luba taotlenud üle kümne aasta. Urmaas Lauri[/caption]
Eile kohtusid Kekkilä esindajad Lääne-Nigula vallajuhtidega, et leppida kokku viimased tingimused kaevandusloa saamiseks.
Kui kohalikul omavalitsusel enam vastuväiteid pole, annab keskkonnaamet välja kaevandusloa, mida Kekkilä on Tui rabas 130 ha peale taotlenud üle kümne aasta. Nüüd on luba käeulatuses. Kekkilä Eesti juhatuse liige Raoul Johanson ütles eile Lääne Elule, et loodab kahe aasta pärast uues kohas turvast koorima hakata.
Kekkilä turbatootmisettevõte loodab Niibi turbatehase külje all rabas avada uue 130 ha suuruse kaevanduse, milleks on luba taotlenud üle kümne aasta. Urmaas Lauri[/caption]
Eile kohtusid Kekkilä esindajad Lääne-Nigula vallajuhtidega, et leppida kokku viimased tingimused kaevandusloa saamiseks.
Kui kohalikul omavalitsusel enam vastuväiteid pole, annab keskkonnaamet välja kaevandusloa, mida Kekkilä on Tui rabas 130 ha peale taotlenud üle kümne aasta. Nüüd on luba käeulatuses. Kekkilä Eesti juhatuse liige Raoul Johanson ütles eile Lääne Elule, et loodab kahe aasta pärast uues kohas turvast koorima hakata.