Silt: Neeme Suur

[caption id="attachment_317907" align="aligncenter" width="2000"] Enefit Greeni juhatuse esimees Aavo Kärmas (kõnnib) nõudis volikogult energiafirma nõudmistega arvestamist. Foto: Arvo Tarmula[/caption] Lääne-Nigula vallanem Mikk Lõhmus ütles neljapäeval volikogu istungil, et soovib Risti tuulepargi eriplaneeringu lõpetada. Lõhmus põhjendas seda tuulepargi vastu kogutud allkirjadega, aga samuti formaalste planeeringu menetluse rikkumistega. „1100 allkirjast mööda vaadata ei saa, olgu need antud emotsiooni või mõttetöö tulemusena,” ütles Lõhmus volikogu istungil Pürksi kultuurimajas. Planeerimismenetluse rikkumiseks peab Lõhmus näiteks seda, et eriplaneeringus ei võrrelda eri alasid. Ka on probleemiks kaitseministeeriumi piirangud, mis praegu ei luba püstitada üle 75meetriseid tuulikuid. Lõhmus ja Lääne-Nigula volikogu esimees, rahandusministeeriumi töötaja Neeme Suur (SDE) tegid juba kuu aega tagasi volikogu liikmeile saadetud kirjas ettepaneku eriplaneering lõpetada.

[caption id="attachment_316774" align="alignnone" width="1309"] Eskiisi järgi tuleb Risti tuuleparki vähemalt 21 tuugenit, ülejäänute asukoht ei ole veel teada. Enefit Green[/caption] Eesti Energia teeb Risti tuulepargi nimel meeleheitlikke pingutusi, kuigi Lääne-Nigula vallajuhid on otsustanud arenduse seisma panna. Eesti kõrgeima ja Eesti Energiale 150 miljonit maksma mineva tuulepargi saatus ripub juuksekarva otsas – tuugenite vastu on Lääne-Nigula vallavanem Mikk Lõhmus ja volikogu esimees Neeme Suur. Lääne-Nigula vallavolikogu 25 liikmest suurem osa hääletab praeguse seisuga hirmkõrgete tuugenite vastu, tuulepargi vastased on nii opositsiooni kui ka koalitsiooni ridades. Risti tuuleparki keelava volikogu istungini on jäänud kaks nädalat ja Eesti Energia püüab päästa, mis päästa annab. Sel nädalal said vallavolikogu liikmed telefonikõne otse Enefit Greeni juhatuse esimehelt Aavo Kärmaselt endalt. Kärmas püüdis vallavolinikke veenda, et need tuulepargile lõplikult pidurit ei tõmbaks.

[caption id="attachment_276297" align="alignnone" width="2048"] Aulepa tuulepark. Foto: Urmas Lauri[/caption] Lääne-Nigula volikogu esimees Neeme Suur ja vallavanem Mikk Lõhmus leiavad, et umbes 150 miljonit eurot maksva Risti tuulepargi ettevalmistustööd tuleb peatada või lõpetada. „Mina isiklikult leian, et sellisel kujul kui praegu tuulepargi eriplaneeringuga edasi minna ei saa,” ütles Lõhmus. Lõhmuse sõnul on aasta jagu väldanud aruteludel tuulepargi üle tekkinud küsimusi, millele pole vastuseid. Kuni see nii on, pole põhjust eriplaneeringuga edasi minna. „Elanikel on õigustatud hirm, mida ei ole võimalik hajutada,” ütles Lõhmus. Kuni pole teada, mis kasu elanikud tuulepargist saavad, pole võimalik neid hiiglaslike tuuleveskite vajalikkuses mitte mingil moel veenda.

[caption id="attachment_311543" align="alignnone" width="1365"] Urmas Lauri foto[/caption] Lääne-Nigula vallavolikogu esimees Neeme Suur ja vallavanem Mikk Lõhmus leiavad, et Risti tuulepargi ettevalmistustööd tuleb peatada või lõpetada. „Mina isiklikult leian, et sellisel kujul eriplaneeringuga edasi minna ei saa,” ütles Lõhmus. Kuni pole selge, mis kasu kogukond tuulepargist saab, pole võimalik ka kohalikke elanikke selle vajalikkuses veenda. „Mitte keegi ei suuda seda kohalikele elanikele selgeks teha. Neil on õigustatud hirmud, mida ei ole võimalik hajutada,” ütles Lõhmus.

[caption id="attachment_312054" align="alignnone" width="1466"] Risti uus raudteejaam (pildil kollane) saab olema vanast asukohast 600 meetri võrra Tallinna pool, aleviku südamele ja bussijaamale lähemal. Foto: Urmas Lauri/Graafika: Regina Lepmets[/caption] Haapsalu raudtee taastajad nihutavad Risti raudteejaama 600 meetri võrra Tallinna poole, aleviku südamele ja bussijaamale lähemale. Uue jaama perrooni Haapsalu-poolne ots tuleb paarsada meetrit Risti–Kuijõe maanteest Tallinna poole, umbes Heki tänava kohale. Samasse projekteeritakse raudteest ülekäik põhja pool kulgevale Hiie teele. Perrooni Haapsalu-poolne ots ulatub teisel pool kuusehekki asuva Tarmo Kopliku majani. „Eks sellega harjub ära,” ütles Koplik.

[caption id="attachment_311869" align="alignnone" width="1024"] Rõude pumbamaja on Martna osavalla haldurienno Heinaste sõnul küll vana, kuid tugev ehitis, mis vajas erinevalt ühisveevärgi torudest vaid kõpitsemist. Arvo Tarmula[/caption] Septembris sõlmisid Lääne-Nigula vallavalitsus ja AS Matsalu Veevärk kokkuleppe, et veefirma hakkab uuest aastast Rõude asulas teenust pakkuma ja rekonstrueerib ka kogu Rõude ühisveevärgi. AS Matsalu Veevärk on Läänemaa valdade asutatud vee-ettevõte, mille üks omanik on Lääne-Nigula vald. „Vallavalitsus leidis, et võiksime pakkuda teenust ka Rõudes, sest teistes Lääne-Nigula külades me seda juba niikuinii teeme – Kullamaal, Koluveres, Liivis, Üdrumal ja Martnas,” selgitas Matsalu Veevärgi juht Hans Liibek.

[caption id="attachment_305571" align="alignnone" width="1024"] Risti rahvas suhtub Eesti Energia tütarfirma Enefit Greeni lubadustesse umbusklikult. Urmas Lauri[/caption] Lääne-Nigula vald on valiku ees – kas anda Enefit Greenile luba rajada valla eriplaneeringuga tuulepark või näidata punast tuld ja riskida riigi eriplaneeringuga. Valla jah-sõna tooks kaasa kõigi aegade suurima investeeringu, keeraks lahti rahakraani piirkonna arendamiseks ja kergitaks pilvepiirile paar-kolmkümmend hiiglaslikku tuulegeneraatorit. Eile toimusid tuuleenergia eriplaneeringu koostamise avalikud arutelud Ristil ja Piirsalus. Ristil sattusid nii planeeringu koostajad kui ka tuulepargi arendajad küsimusterahe alla, kuid koosolek sujus siiski rahumeelselt.

[caption id="attachment_305380" align="alignnone" width="2000"] Nõva kooli saatus rpub juuksekarva otsas - haridusministeerium võib koolilt tegutsemisloa hoopis ära võtta. Arvo Tarmula[/caption] Kuus lapsevanemat nõuab, et Lääne-Nigula volikogu tühistaks otsuse muuta Nõva põhikool kuueklassiliseks algkooliks. Volikogu otsuse järgi kahaneb Nõva põhikool algkooliks 2021. aasta septembrist. Kui volikogu otsust ei tühista, on vaidlustajad valmis kohtusse minema. Üks otsuse vaidlustajaid, MTÜ Nõva Koolikogukond juhatuse liige Ivo Karindi ütles Lääne Elule, et kohalik põhikool oli üks põhjusi, miks ta üldse Nõvale kolis. Kui seni on poja koolitee Nõval olnud 200 meetrit, siis põhikooli kadudes tuleks lapsel hakata 7. klassist käima koolis 30-40 km kaugusel Pürksis,  Ristil või Linnamäel. Karindi sõnul ei tuleks ükski neist koolidest kõne alla. „Ei ole mõeldav lasta laps üksi seiklema,” ütles Karindi.

[caption id="attachment_303149" align="alignnone" width="2000"] Arhiivifoto märtsist. Politseinik kontrollib Rohuküla sadamas dokumente. Mask katab suu, kuid nina on jäänud vabaks. Malle-Liisa Raigla[/caption] Ligi kaks kuud Lääne-Eesti sadamate valvet läks politsei- ja piirivalveametile maksma 333 000 eurot. Üle 200 000 euro sellest oli lisakulu – see, mis maksti ületundide, tavalisest rohkem kulunud kütuse, isikukaitsevahendite jm eest. 90 000 eurot sellest läheb kaitseliidu Lääne, Pärnu ja Saare malevatele.